Avtomobıl óndirisi: Otandyq ónimge ózge elden suranys bar

– 2021 jyly otandyq avtomobıl óndirisi 93 myń birlik­ti qurady. Bul 2020 jylǵa qara­ǵanda 20%-ǵa joǵary. Bıylǵy birinshi toqsanda Qazaqstan aýmaǵynda 22 239 birlik tehnıka óndirildi. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 12,4%-ǵa ar­tyq. Resmı dılerlerdiń jańa avto­mobılderdi satýdaǵy otan­dyq óndiristiń úlesi 2021 jyly 65%-dy qurady. Bul rette, B jáne C syndy eń tanymal sanattardaǵy otandyq jeńil avtomobılderdiń úlesi 75%-dy qurady, – dedi Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mı­nıstrliginiń Indýstrııalyq damý komıteti tóraǵasynyń orynbasary Oljas Saparbekov.

Onyń aıtýynsha, qazaqstan­dyq avtoónerkásiptiń ónimi shet memleketterde de suranysqa ıe. Máselen, 2021 jyldyń qory­tyndysy boıynsha, qazaqstandyq avtomobılderdiń eksportty 49%-ǵa ósip, 12 103 birlikti qurady. Al 2020 jyly nebári 8 122 birlik avtokólik eksporttalǵan bolatyn. Otandyq ónimder negizinen Reseı Federasııasy, О́zbekstan, Belarýs syndy memleketterge eksporttaldy.

– Búginde álemde mıkrochıp­ter­diń (jartylaı ótkizgishterdiń) jetispeýshiliginen avtokólik tapshylyǵy, sondaı-aq avtomobılder men komponentterdi jet­­kizý boıynsha logıstıkalyq tizbekterdiń buzylýy baıqalady. Bul rette avtoóndirýshiler otan­dyq avtokásiporyndar úshin quramdas bólshekterdi jetkizý kvotalaryn ulǵaıtý jóninde tu­raqty túrde kelissózder júr­gizip keledi. Soǵan qaramastan otan­dyq óndirýshiler 2022 jyly shamamen 109 myń dana jeńil avtokólik qurastyrýdy josparlap otyr, – dedi spıker.

O.Saparbekov elimizdegi jeńil­detilgen avtonesıeleý máselesine de toqtaldy. 2015 jyldan bastap Qazaqstanda je­ńil­detilgen avtonesıeleý baǵdar­lamasy iske qosylǵan bolatyn.

– Atalǵan baǵdarlamany iske asyrý sheńberinde 2021 jyldyń mamyr aıyna deıin bas-aıaǵy 82 mlrd teńge bólindi. Bıyl 31 naýryzyndaǵy jaǵdaı boıynsha atalǵan somaǵa 30 myń avtokólik satyp alyndy. Qarajattyń revolverlik aınalymy esebinen 162 mlrd teńgege nesıe berildi. Iаǵnı ótelgen soma ótinish berýshi­lerdiń jańa nesıelerine jum­salady. Qoljetimdi kólikterdiń tapshylyǵyn eskere otyryp, Úkimet jeńildetilgen avto­nesıe­leýdiń jańa baǵdarlama­synyń iske qosylǵany týraly habarlady. Baǵdarlama «Halyq bank», «Eýrazııalyq bank», Jusan bank, Bank Center Credit, Forte bank syn­dy ekinshi deńgeıli bankter ar­qyly iske asyrylady. Sony­men qatar el Úkimeti bıyl 15 sáýirde qaýly qabyldap, onda «Jasyl damý» operatorynyń qara­jaty esebinen 100 mlrd teńge mól­sherinde avtonesıeleýdiń jańa baǵdarlamasy qolǵa alyndy. Buǵan qosa 30 mlrd teńge mól­sherinde avtobýs parkin ja­ńartýǵa lızıngtik qarjylan­dy­rý kózdeldi. Baǵdarlamaǵa buǵan deıingi baǵdarlamaǵa qa­tys­qandar da qatysa alady. Elektrondy kezek jasalady, – dedi spıker.

Baǵdarlamanyń negizgi sharttary: jeńil avtokóliktiń 1 birligi úshin qarjylandyrý somasy 10 mln teńgeden aspaýy tıis. Bir nesıe alýshyǵa eki jyl ishinde bir retten artyq nesıe berilmeıdi. Qarjylandyrý merzimi 7 jyldan aspaıdy. Bastapqy jarna 0%-da bastalady. Avtokóliktiń quny 15 mln teńgeden aspaýy tıis. Qazirgi kezde baǵdarlamany iske asyrý úshin «Jasyl damý» AQ qajetti qarajatty berýmen baılanysty rásim júrgizilýde.

– О́tken 10 jylda bizdiń kásip­oryndar iri torapty jáne usaq torapty qurastyrýdy meń­gerdi. Qazaqstan aýmaǵynda avtoóner­kásiptiń «jergilikti qamtý» deń­geıi orta eseppen 33%-dy qu­raıdy. Al keıbir modelder bo­ıyn­sha 50%-ǵa deıin jetedi. Bul rette «jergilikti quram» uǵymy men «lokalızasııa» uǵymyn ajyrata bilý qajet. Jergilikti qamtý úlesin esepteýdiń bekitilgen ádistemesi bar. Ol tek taýarlar esebinen ǵana emes, sonymen qatar Qazaqstandaǵy qosylǵan qunnan da esepteledi. Máselen, jumys oryndary, jalaqy, avtomobıl jasaý shyǵystary. Lokalızasııaǵa keletin bolsaq, oǵan damyǵan tehnologııalar men basqa proses­ter, sonyń ishinde dánekerleý, boıaý jáne qurastyrý arqyly qol jetkiziledi. Shaǵyn torapty qurastyrý shamamen 1000 operasııadan turady, – dedi spıker.

Búginde elimiz quramdas bólik­ter óndirisin damytý bo­ıynsha qosymsha mindettemeler bar jańa kezeńge kóship jatyr. Mysaly, avtoónerkásip jáne aýyl sharýashylyǵy mashınasyn jasaý kezinde akkýmýlıator, alıýmınıı dıskiler, plastıkalyq bólshekter, destelegishter, sý jáne maı sorǵylary, motor asty ramalary, maılar syndy otandyq óndiristiń fıltrleri tehnıkaǵa ornatyldy.

– Buǵan qosa, 2021 jylǵy naý­ryzda «Agromashholdıng KZ» AQ bazasynda avtomobılder men aýyl sharýashylyǵy mashına­laryn jasaýǵa arnalǵan komponent­terdi óndirý boıynsha Qostanaı qalasynda oqshaýlaý ortalyǵy paıdalanýǵa berildi. 2021 jylǵy sáýirde Saran qalasynda shına shyǵaratyn zaýyttyń qurylysy bastaldy. 2024 jyly Qostanaı oblysynda «KAMAZ» JAQ birle­sip, qozǵaltqysh bólshekteri men beldemeni shoıynnan quıý josparlanyp otyr, – dedi O.Saparbekov.

Komponenttik bazany damytý boıynsha basqa da josparlar bar. Máselen, rezeńke jáne plastık ınterer bólshekterin, áınek, oryndyq, kabına, dıskiler, shtamptaý bólshekterin shyǵarý kózdelýde.

– Jańa geosaıası jáne eko­nomıkalyq faktorlarǵa baılanysty adamdardyń kóbi jańa óndiris alańdaryn ashý jaıly oılana bastady. Qazaqstan jańa ári jumys istep turǵan óndiris alań­daryn qurý bastamasyna ár­­q­a­shan ashyq. Avtoónerkásiptegi ále­ýet­ti seriktester tipti birqatar bolashaǵy bar bastamalarǵa úmit arta toqtaldy. Qazaqstanda óz óndirisin oqshaýlaýǵa sheshim qabyldaǵan ınvestorlar úshin jeńildikter, preferensııalar jáne basqa da yntalandyrý sharalary usynylady, – dedi spıker.