Jańa Qazaqstandy qurýǵa bastaıtyn jol

Sýperprezıdenttik júıeden qýatty Parlamenti bar pre­zı­denttik respýblıkaǵa kóshýdi úndeıtin referendýmdy jarııalaý – «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasynyń kezekti bir jarqyn kórinisi ekeni sózsiz. Referendýmnyń maqsaty – saıası, quqyqtyq júıemizdi jetildirý, konstıtýsııalyq reforma jasaý. О́zgerister Kons­tıtýsııadaǵy 98 baptyń úshten birine áser etedi. Bul Jańa Qazaq­stan qurý jolyndaǵy el damýy­nyń jańa kezeńge aıaq bas­qanyn bildiredi.

Alqaly jıyn tizginin Túrkis­tan gaze­tiniń bas redaktory Baýyrjan Babajanuly us­tady. Basqosýda alǵash bolyp sóz alǵan Amanat partııa­sy­nyń hatshysy Dáýlet Kári­bek referendým ótkizý bo­ıyn­­sha partııa janynan qu­ryl­ǵan shtabtyń jumysy men kún tártibinde belgilengen sha­­ra­larǵa qysqasha toqtaldy.

«Referendýmǵa oraı partııa janynan qoǵamdyq shtab qurylyp, ony saıası uıymnyń jetekshisi Erlan Qoshanov basqardy. Shtabtyń quramynda 5 myńǵa tarta múshe bar, olar aldaǵy kúnderi el men jerdi aralap, halyqqa Ata Zańymyzǵa engiziletin ózgertýlerdiń mánin túsindiredi. Kezdesýler barysynda azamattardyń aıtqan usynystary men talap-tilek­teri talqylanyp, sheshimin kútken kúrdeli máseleler partııa basshylyǵyna jetkiziledi. Saıası uıymnyń músheleri osy saparynda tek referendýmdy nasıhattap qoımaı, eldiń amanatyn da arqalap keletin bolady», dep sózin sabaqtady Dáýlet Káribek.

Partııa hatshysy Senat jáne Májilis depýtattarynyń qatysýymen ótetin aımaq­tardy aralaý sharasy eki kezeńnen turatynyn jetkizdi: birinshisi –12 mamyr men 20 mamyr aralyǵy, ekinshisi – 26 mamyr men 3 maý­sym aralyǵy. Olar jer-jerde zııaly qaýym ókilderimen, aqsaqaldarmen, eldiń belsendilerimen, qoǵam qaıratkerlerimen kezdesip, kópshilikti tolǵantyp júrgen kókeıkesti máselelerdi qozǵaıdy.

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń basshysy Darhan Qydyr­áli Kons­tı­týsııanyń jańarýy irgeli sı­patqa ıe ekenin jáne ol eldiń ­saıa­­sı­ júıesin túbegeıli ózgerte­tinin atap ótti. Ol osy sheshim qabyldaý úrdisine halyq­tyń ózi belsenip qatysýy kerek­tiginiń mańyz­dy­lyǵyna toqtal­dy. Sondaı-aq referendým qoǵamdy jan-jaqty demokra­tııa­landyrýǵa jáne Jańa Qazaq­standy qurýǵa múmkindik beretinin eske saldy.

Senat depýtaty Nurtóre Júsip Ata Zańǵa engiziletin ja­ńa­shyldyqtardyń arqasynda halyq pen bıliktiń arasy ja­qyn­daı túsetinin, ózara dıalog ornaıtynyn jetkizdi. Senator Konstıtýsııalyq sot tóreliginiń el ıgiligi úshin tıimdi jaqtaryna toqtaldy. Al senator Aıgúl Qapbarovanyń aıtýynsha, Úkimet zań shyǵarý barysynda halyqpen tolyqtaı sanasýy tıis.

«Zańda jer qoınaýy, ósim­dikter men janýarlar álemi, tabıǵı resýrstar halyqqa tıesi­li degen sóz bar. Alaıda sony­men qatar memleket halyq aty­nan ıelik júrgizýge quqyly dep jazylǵan. Bul da talqylaý­ǵa turatyn másele. Mysaly, zań daıyndaý barysynda mınıstr­likter halyqpen sanaspaıdy, sodan túrli keleńsizdikter, kelis­peý­shilik týady, daý shyǵady. Sondyqtan halyqtyń taǵdyryna qatysty kúrdeli máselelerdi sheshý barysyna halyq ózi tike­leı qatysyp, habardar bolý kerek. Qarapaıym jurtshylyq refe­rendýmnyń ashyq ótetinine tolyqtaı senimdi bolýy kerek», dedi Senat depýtaty.

L.N. Gýmılev atyndaǵy EUÝ jýrnalıstıka jáne saıasat­taný fakýltetiniń dekany Qaırat Saq referendým arqyly biz bolashaqtyń irgetasyn qalaıtyndyǵymyzdy jetkizdi.

«Áleýmettik jelide adamdar referen­dýmnyń ashyq jáne ádil ótetindigine sen­beıdi. Turmysy júdeý kópshi­liktiń kúmá­nin de túsinýge bolady. О́ıtkeni sheneýnikter halyqtyń muń-zaryn estýden qaldy. De­gen­men de biz kezinde osyndaı saıası ózgerister bolsa eken dep arman­dadyq. Qazir Memleket bas­shysy jaǵdaıdy óz qolyna nyq aldy. Endi turmysymyzdy túzep, jaǵdaıymyzdy jaqsartyp alý úshin el patrıottary osy múm­kindikti qalt jibermeı, óz paı­damyzǵa asyrýymyz kerek. Bul – bizdiń tarıhı mıssııamyz. Biz bolashaq urpaqtyń taǵdyry úshin jaýaptymyz», dedi Q.Saq.

Mońǵol elinen Qazaqstanǵa kóship kelgenine áli aı tola qoı­maǵan aqyn Sura­ǵan Rahmet­uly syrt jerde júrgen qan­das­ta­ry­myzdyń jaǵdaıy, til, dil, ádebıet, máde­nıet, rýhanı jańǵyrý máselesin áńgime ózegine aınaldyrdy. Sózin Ata Zańymyzǵa memlekettik tildiń mártebesin nyǵyrlap ­jazyp qoıý qajettigin aıtyp túıindedi.

Jıynǵa qatysqan basqa da zııaly qaýym ókilderi, aqyn-jazýshylar Konstıtýsııada bolatyn ózgerister týraly óz pikirlerin aıtyp, el ishindegi ózge de ózekti máselelerdi talqyǵa saldy.

Memlekettik modeldi keshen­di túrde ózgertýge múmkindik beretin Konstıtýsııalyq reforma – Ádiletti Qazaqstan ustanymynyń bastamasy deýge negiz bar. Ol bıliktiń óki­letti tar­maqtaryn (Parlament, máslıhat) aıtar­lyqtaı kúsheıtedi. Sol arqyly kóp­shilik halyqtyń memleketti basqarý isine ara­lasýyna múmkindik beredi. Sondaı-aq jańar­tylǵan zań aıasynda barlyq saıası kúshter men partııalarǵa derbestik berilýi eldegi saıası uıymdardyń teń dárejede básekege túsip, demokratııalyq úrdisterdi údete túsetini sózsiz.

Aldaǵy referendým – jekelegen toptar­dy kúsheıtýdi emes, memleketimizdi jetil­di­rýdi, jańǵyrtýdy jáne nyǵaıtýdy kóz­deı­di. Sondyqtan halyq osy múmkindikti qur jibermeı, 5 maýsym kúni daýys berýge qa­tysýy tıis.