Ádebıet • 19 Mamyr, 2022

Talant pen talap

45 ret kórsetildi

Eski zamanda Gerırýd ózeniniń boıynda áldebir sýretshi ǵumyr keshti. Jan balasyn jatyrqamaı, tabıǵat ananyń Táńirlik ásemdikpen shaǵylysqan tumsa sıpatynan nár alǵan edi ol. Gerodot jazbasynda «Orta Azııanyń astyq toly kárzeńkesi» dep atalǵan Gerat qalasy bul tusta ilim-bilimniń qaınar-bulaǵyna aınalyp úlgergen-tin. Sýretshi Kámeleddın Bekzat osy alqapta kirpııaz hám asqaq óner týdyryp, keıingi urpaq tilimen «Shyǵystyń Rafaeli» ataldy. Sirá, talantty adamǵa Qudaı taǵala maıy­rylmas talapty qosa beretin bolsa kerek. Dúnıeniń tasa qalǵan syrlaryna qumartyp, bar ómirin sharq uryp jumbaq joldy izdeýmen arpalysqan talant ataýly sodan da mazasyz, ózine kóńili tolýdan ada.

Adam boıyndaǵy bilýge, tanýǵa degen qushtarlyqty joıatyn faktorlar kóbine ózge adamdardyń áse­rinen týyndaıdy. Sodan da Nısshe bir óleńinde: «Alyp bult­­qa jalǵyzdyqpen qol sozdym, sondyqtan da mine, osynsha óske­nim» deıdi. Al keıbir fılosoftar adam óziniń jalǵyzdyǵyn tolyq moıyn­daǵanda ǵana shynaıy aqıqatqa talpynatynyn baıan etti. Izdenýshiniń jeke bolmysyn tanýǵa talpynys jolynda jıǵan bilimi kóńilge tolassyz lázzat sebetini sonshalyq, adam júzi lala gúline aınalmaq. Shyǵys ǵalymy Ǵazalı bilimniń janǵa úıirer samaly jaıynda «bul rahat sezimnen júrek jarylyp kete jazdaıdy, eger bul lázzatty bilgende patsha taǵynan bas tartar edi» deýi tegin emes. Oqı bilgenge alyp kitapqa uqsas jer beti tek biregeı tulǵalardy ǵana emes, sanaly tirshilik ıesiniń árbirin oıǵa qaldyrsa kerek. Máselen, úsh qana tústi aıyratyn hám nashar kóretindikten ár jaryqqa soǵylǵan kóbelek jáne kózin únemi aldyńǵy aıaǵymen tazalap otyratyn shybyndar, kúlimsi ısine jan shydamaıtyn, biraq eń súıkimdi janýarǵa jatatyn koala, bir ornynda turmaı únemi kóship júretin taýlar, aıaǵyn baldan ózge kir jerge bylǵap alsa, uıasynyń aldynda ishke kirgizbeı turatyn saqshysy bar balaralar – munyń bári, shynynda, ejelgi ıeroglıfterdeı maǵynasy kónermes jazbalar ispetti. Mine, biz sóz etken bul tańǵajaıyp qubylystar shyn talanttyń ǵana kókireginde qorytylyp, qalamymen oıanbaq. Endeshe dúnıe syrlary osy jerde tura tursyn, biz talanty men talaby úılesken tulǵalar jóninde az-maz sóz shyǵaralyq.

...Geteniń jaratylysty tanýǵa de­gen qushtarlyǵy ár eńbeginen men­mundalaıdy. Aqyn «Italııaǵa saıa­hatynda» adamǵa bilim beretin kitap qana emes, tabıǵat tutastyǵy ekenin eske alady. Onyń jalǵyz maqsaty ózin taný arqyly Jaratqandy taný bolatyn. Ádette bul jol joǵarǵy mansappen shektese bermesi ekibastan anyq. Veımar Respýblıkasynyń Mádenıet mınıstri bolýǵa usynys etken korol Artýrǵa aqyn Quran men Shyǵys shaıyrlaryn túpnusqada oqyǵysy keletinin, aldymen Ara­bııaǵa bir jylǵa til úırenýge jiberýin ótinedi. Parasatty patsha bul tilegin qup alyp, barlyq shyǵynyn moınyna alady. Rasynda, ómir boıy izdenis shıyryna matalyp, tynym tappaǵan doktor Faýst – Geteniń ózi edi. «Kimniń mahabbaty úlken bolsa, onyń synaǵy da úlken». Geteniń ózegin órtegen – uly mahabbat. Eger biz Jaratýshyny tek qorqý arqyly ǵana tanysaq, onda qojaıynynan úrkip ádepti bolǵan qyzmetshige uqsar edik. Kókten túsken kıeli tórt kitaptyń biri «Zábúrde»: «Tek jumaqqa kirý úshin nemese jahannamnan qutylý úshin qulshylyq qylǵan pendeden zalymyraq kim bar? Eger men jumaq pen jahannamdy jaratpaǵanda, ǵıbadatqa laıyq bolmas pa edim?» – delingeni sózimizge tuzdyq.

«Meni árqashan taǵdyrynyń erke­si dep ataıdy, – dedi Gete kúnde­liginde, shynynda, munyń bári talmas jiger men aýyr eńbektiń jemisi. Mine, qazir jetpis bes jasqa keldim, alaıda jeke bas qyzyǵyna arnaǵan bir aı ýaqytym da esimde joq...» Taǵy birde aqyn: «Biz ózimizge kereksizdi bilip, kerektini bilmeımiz. Kóp bilgen adam bilimdi emes, ózin bilgen adam bilimdi» dep, tereń ósıet qaldyrdy.

Eýropa ádebıetiniń «sý dıirmenshe gúrsildep jatatyn» taǵy bir daraboz talantynyń biri jankeshti Balzak edi. Qarapaıym sharýa otbasynan shyqsa da, aqsúıek bolýǵa talpynǵan jazýshy tegine «de» tirkesin qosyp alady. О́miri toqsan taraý, toǵyz qyrtysty Balzak áýelde ózine Táńirden berilgen qýatty durys tanymaı, ony qarjy tabýdyń arbasyna jegedi. Biraq ishinde qalaıda adamzatqa ortaq qundylyq týdyrý jaıly alyp kúsh buǵyp jatqan bolatyn. Osy kúsh talmaı eńbek etý jolynda jazýshyǵa jańa serpin berip otyrdy. Birde ol «Biz oqyǵan jáne mıymyzdyń uıyqtap qalýyna jol bermegen kitaphananyń kitaptary bolmasa, tirlik etýdiń bul júıesi bizdi birjola topas eter edi» deıdi aǵynan jaryla. Al birde ishindegi lava alaýy atqylap, senimi artqan tusta «dúnıedegi búkil eńbek jınalsa da, talanttyń túıirine tatymaıdy!» deıdi. Túnimen uıqy mólsherin tómendetý úshin tolassyz qoıý kofe iship on alty-on jeti saǵat jumys istegen jazýshy, munan soń álemde qujynaǵan ómir men samsaǵan adamdar baryn umytyp, shoqparmen sileıte soqqan adamsha tereń uıqy­ǵa ketetin. Biraq tolaǵaı eńbegi jazý­shynyń qarjylaı táýelsizdikke jetýine septigin tıgize almady. Páter aqysyn tóleý jaıyndaǵy bitpeıtin daýlar, ýaqytynda jabylmaǵan pa­ıyzdar men ósimderdi eskerte kelgen bógde qyzmetker áıelder, aýyldan aqsha surap únemi kóńilsiz hat jazatyn sheshe, bári de Balzaktyń júıke talshyǵyna shym-shymdap áser etti. Alaıda arys­tan deneli, buqa moıyndy «ǵasyr jarshysy» barlyq ádebıet tarıhyndaǵy jalǵyz adamdaı, búkil zamanalar úshin bir ózi jaýapty syndy qalǵan sharýany silke tastap jazý ústeline tańylatyn. «Jumys kezinde ýaıymdarymdy umytamyn, jumys – meniń qutqarýshym» dese, birde «Qoljazbadan bosaǵan kezimde aldaǵy josparlarymdy oılastyramyn, al oı men jazýdan bosasam, túzetý, óńdeýmen aınalysamyn. Me­niń ómirimniń máni, mine, osy» deıdi. Tipti úılenip, otaý qurý, qorshaǵan or­tadaǵy adamdarǵa kóńil bólý syn­­dy áreketter jazýshy ómirinen qalys qalǵan edi. Kim Balzakpen dos­­tas­qysy kelse, ózi úshin dostasatyn. Ol jazýdan ózge eshnársege ózin mindetker sanaǵan joq. Ádebıet zertteýshisi, jazýshy Stefat Sveıg «Balzak» atty kitabynda: «Gete men Volterdiń janynda udaıy eki-úsh hatshy júrgende, Balzak barlyq hattary men jazbalaryn ózi jazyp, sharýalaryn tek qana ózi isteıtin. Onyń jeke jazbalary men resmı hat-habarlaryn qosar bolsaq, aqylǵa syıymsyz eńbek ónimdiliginiń syryn túsiný múldem sanaǵa syımaı ketedi» deıdi. Shynynda, ómir boıy jazý ústelimen arpalysyp ótken adýyn talant, sońyna telegeı teńiz mura qaldyryp elý bir ja­syn­da jalǵanmen qosh aıtysty. Jana­zasynda sóz alǵan Vıktor Gıýgo: «Myr­zalar, Balzak esimi bizdiń zaman­nan kelesi zamandarǵa jarqyraı ulasatyn jarqyn belgi...» degen bolatyn.

Qoryta kelgendegi sózimiz, talant pen talap egiz uǵym. «Bireýiniń kúni joq bireýinsiz». Eger bireýi setinese, ekinshisine zaqym keleri sózsiz. Buǵan joǵarydaǵy tulǵalardyń ómiri dálel bola almaq.

Sońǵy jańalyqtar

Dollar qymbattady

Qarjy • Búgin, 10:59

Elordada áýe shary qulady

Oqıǵa • Búgin, 10:37

Qarjy mınıstriniń orynbasary taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 10:24

EQYU Bas hatshysy Qazaqstanǵa keledi

Parlament • Búgin, 09:31

Beısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:00

Uqsas jańalyqtar