«Sáýirdiń túni. Qyzdyń demindeı jyly aýa...»

Jabýly degende saıası turǵyda emes, adam janynyń asa bir názik, qyldan jińishke, qylyshtan ótkir sezimin qozǵaıdy der edik. Árkimniń ishinde jabýly ketetin dápterde túrtýli taqyryptar olar. Ony ashyp qozǵasa, o-oı, naǵyz ómir sol sııaqty... Biraq onyń kóbi jabýly ketedi, negizi sony aıtqysy kelip tursa da, dáti jetip eshkim de barmaıdy ol taqyryptarǵa. Al aqyndardyń basyna kelgende, «óleń, shirkin, ósekshi jurtqa jaıar» emes pe? Saǵı sondaı aqyn, «júreginiń túbine kir jasyrmaǵan» kirshiksiz aqyn.

«Jatyrmyn nebir tús kórip» óleńi eleý­siz, qatardaǵy shyǵarma sııaqty eppen óriledi. Alǵashqy joldarynan-aq Saǵıdyń syr­shyl jumsaqtyǵy tabıǵat lırıkasyna shom­dyrǵandaı kúıge bólep ala jóneledi. Sóıtedi de úshinshi shýmaqta bir-aq túsedi aqyn:

«...Jaısyz bir oıǵa qııa almaı,

Janaryń talaı taldy kep.

Jantaıa kettim uıalmaı,

Jigitter ustap qaldy dep.

Maýjyrap, keıbir túnderi

Uıqyly kózben qarsy aldyń.

Kúmiljip tilim kúrmelip,

«Bılıard oınap» deı saldym.

Qupııa – sezim elesi,

Turǵan da shyǵar kózimde,

Dálelim – dálel emesin

Sezemin ishteı ózim de.

Tóbemde túıdek bult órip,

Tula boı talaı ysyndy.

Jatasyń únsiz búrkenip,

Úndemeı qurtyp mysymdy...»

Bul jerde 12 shýmaqtan jyrymdap, qysqartyp alyp otyrmyz óleńdi. Tolyq oqysa tutas kartına sóılep shyǵa keledi. Jáne álgindeı jaǵdaıda áıel men er arasyndaǵy urys-kerissiz, málim de beımálim, biraq bári túsinikti hám tilsiz til. Tilmen jetkizý múmkin emes ony, negizi. Biraq Saǵı aqyn jetkizgen. Jetkizgende de, sýretteı otyryp sezindirip, túısindire bilgen. Kóptegen aqyn attap basa almaǵan kózge túspes altyn júlgeler jatady keńistikte. Sonyń ishin túısikpen qydyrý aqynnyń aqynynyń qolynan keledi. Avtor jetken oǵan.

Dál osy taqyrypty bertinde Esenǵalı Raýshanov ta jazypty. Ol kisi «Poezııa» atapty óleń taqyrybyn. Esenǵalı aǵa alpys jasqa tolǵan mereıtoıynda aıtqany eske túsedi osyndaıda. «Jastarǵa aıtar edim, bizdi ǵana oqı bermeı, bizden buryn ótken aǵalardy da oqyp turyńdar» dep Ǵafý Qaıyrbekov pen Saǵı Jıenbaev týraly kóńil kóteretin bir áńgimeniń shetin shyǵara ketti. «Sebebi biz týraly kóp aıtylyp ketse, sol aǵalarym aıtylmaı qaldy-aý dep qaradaı qysylam» degen syńaıda sabaqtap edi sózin.

Saǵıdyń da, Esenǵalıdyń da óleńderiniń taqyryby bir. Ekeýi egiz dúnıe der edik. Júrek túkpirindegi jabýly dápterde kóriner-kórinbes bolmashy jazýlarmen túrtýli taqyryp ol. Saǵıdyń týyndysy sál uzaqtaý – 12 shýmaq bolsa, Esenǵalıdyki – 5-aq shýmaq. Uzyn óristi taryltpaǵan, esesine keıingi avtor oqıǵany syǵymdap, maǵynany tereńdetip jibergen. Bizdiń paıymsha, qazaq óleńiniń HH ǵasyr men HHI ǵasyrdaǵy arajigin osy jerden ańǵarýǵa bolatyn sııaqty. Búginde jarııaǵa shyqqan barlyq óleń osy bıikten kórinedi, HHI ǵasyrdaǵy jańa poezııa HH ǵasyrdy tutasymen shań qaptyryp ketti degen sóz emes jáne.

Saǵı birinshi jaqtan jetkizip, tabıǵatpen astastyryp órse, Es-aǵań úshinshi jaqtan, oqıǵa syrtyna shyǵyp alyp jetkizedi. Birinshi joldan baýrap alady avtor oqyrmandy:

«Sáýirdiń túni. Qyzdyń demindeı jyly aýa,

Dúnıe túgel án salǵysy kep tur-aý, á»,

degennen baılap qoıady aqyn. Mundaı ýaqytta kúnáǵa barǵannyń kinási joqtaı sezilmeı me? Sóıtedi de:

«Adalmyn, deıdi, kelinshegine úzdigip,

Qańǵybas kúıeý oralyp úıge tún aýa.

Jan-jary únsiz.

Tis jarmaı qoıdy kúıdirip,

Sebep joq, tegi, salaıyn dese qıǵylyq.

– Qaıda júrsiń dep suramaı ma eken, oı, Alla-aı,

Adalsyń ba dep tergemeı me eken shúıligip.

– E, meıli, meıli, aram deısiń ǵoı sen endi,

Keshigip qaldym... kórmeıin tegi tóbemdi...

Aq adal jardyń aryndaı appaq tósekke,

Kiretin kezde kibirtikteıdi nege endi».

Osymen toqtaý kerek pe edi óleń? Menińshe toqtasa da bolǵandaı. Negizgi oı, oqıǵa aıtyldy, bári túsinikti boldy. Onda nesi óleń onyń? Dál osy tusta burylys jasap, taqyryp aıasynan basqa keńistik ashady avtor.

«Degenimmenen júregim taza, jolym aq,

Arqanyn úzip uzaǵan attaı sonylap,

Alystap kettim, ǵaryshtap kettim

men senen,

Senen ǵana ma, senen ǵana ma, o, biraq?

Aldyńa kelsem túsedi tómen ór eńsem,

Aıybymdy aıtshy, kóreıin birge

ne kórsem,

Esikten beri nege attatasyń sen meni,

Nege úndemeısiń, О́leń, sen!»

О́leń osylaı aıaqtalady. Nebári bes-aq shýmaq. Uzyn arqan, keń tusaýyńnyń ózi ádirem qalsyn, at arqandy úzip ketkenniń azabyn dalada «at taǵalap, atan qomdap» erjetken ul ǵana túısiner. Túsiner desek, qarabaıyr emes pe? Arqanyn úzgen at qazyqtan ǵana alystar ma eken aýyspaly maǵynasynda? Súıgen jardan, appaq ardan, adaldyqtan, bálkim Qudaıdan alystap ketken shyǵar... Adamnyń ishin qýyryp, tirideı azapqa salatyn ishki ar sotynan ótken ólim joq. Soǵan qarylyp qalǵan sharasyz sum júrektiń sózin qara: «Esikten beri nege attatasyń sen meni...». Áıelge aıtatyn sóz be osy? Bilmeımin. О́leńniń taqyrybynan bastap qaıyra oqysa qıyrǵa alyp kete beredi meni. Bireýlerdi tereńine tartyp áketýi de múmkin-aý. Sizdi she?