Qoǵam • 01 Maýsym, 2022

Sybaılas jemqorlyq: Ǵylymı saraptamanyń mańyzy nede?

280 ret kórsetildi

Elimizde eń kóp taralǵan sybaılas jemqorlyq qylmystyń túri – para berý. О́tken jyly osy qylmysqa qatysty 568 derek anyqtalǵan. Al odan keıingi oryndarda para alý men alaıaqtyq tur. Paraqorlyqqa deldal bolý da jyldan-jylǵa ósip barady. 2021 jylǵy Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl ­týraly ulttyq baıandamada keltirilgen málimetterge zer salsaq, jemqor­lyqqa baratyndardyń aldyńǵy úshtigine ishki ister organdary, ákimder men ­qarjy mınıstrliginiń qurylymdyq bólimsheleri enedi eken.

Qoǵam damýyna kedergi keltiretin sybaılas jemqorlyqpen kúres udaıy júrgizilip keledi. Alaıda osyǵan qara­mastan, memlekettiń qarjysyn qarpyp qalǵysy keletinder qaı saladan bolsa da tabylady. Jemqorlyqtyń tamyr jaıýy­na ákep soqtyratyn faktorlar da jyl saıyn túrlenip, jańasha sıpat alýda. Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi men M.Nárikbaev atyndaǵy KAZGUU ýnıversıtetiniń tize qosýymen ótken halyqaralyq forým-semınarda jemqorlyqqa qarsy ǵylymı saraptamany jetildirýdiń ózekti máseleleri talqylandy.

Osy jyldyń aqpan aıynda sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl máseleleri jónindegi ótkizgen keńeste Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev jemqorlyqqa jol bergenderdiń jazasy aýyr bolaty­nyn ­shegelep turyp aıtqan bolatyn. «Jemqorlyq áreketi úshin sottalǵan azamattardy shart­ty túrde merziminen bu­ryn bosatýǵa tyıym salyndy. Sottarǵa, quqyq qorǵaý qyzmetkerlerine, para bergenderge jáne deldaldarǵa qatań jaza qoldanylatyn boldy» degen Memleket bas­shysynyń sózi basqosýda talqylanǵan taqyryptyń ózegine aınaldy.

Forýmǵa depýtattar, ortalyq memle­kettik organdardyń ókilderi jáne sarapshylar qatysyp, kókeıde júrgen oılaryn ortaǵa saldy. Semınardy M.Nárikbaev atyndaǵy KAZGUU ýnıversıteti Ǵylymı saraptama jáne taldaý ınstıtýtynyń dırektory Marat Qoǵamov júrgizip otyrdy.

Is-shara barysynda sóz alǵan Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń Prevensııa qyzmetiniń basshysy Murat Ahmetov sybaılas jemqorlyqqa qarsy saraptama iske asyrylǵan sátten bastap, 12 myń normatıvtik-quqyqtyq akti jobasy qamtylǵanyn, onda sybaılas jemqorlyq qaýpiniń 32 myńnan astam faktory anyqtalǵanyn atap ótti. Sondaı-aq ol óz sózinde bul baǵyttaǵy aýqymdy jumystar aldaǵy ýaqytta da sátimen jalǵasatynyn tilge tıek etti.

Talǵat NÁRIKBAEV,

KAZGUU ýnıversı­te­ti­niń basqarma tóraǵasy:

– Jalpy, jemqorlyqqa qarsy ǵyly­mı saraptama júrgizý baǵytyndaǵy ju­mys­tardyń qalypty yrǵaqqa túskeni talas týdyrmasa kerek-ti. Ony kúndelikti ómir­de de kórip júrmiz. Bul álbette, jyl­dar boıy atqarylyp kele jatqan aýqymd­y jumystardyń nátıjesi ekeni ras. Dese de birinshi kezekte barlyq nor­ma­tıvtik-quqyqtyq akti sybaılas jemqorlyqqa qarsy saraptama arqyly ótýge tıis ekenin qaperden shyǵarmaǵan abzal. Olardy qurýǵa bastamashylyq jasaǵan sýbektilerge qaramastan, osy saraptamalyq zertteýden bosatylǵan normatıvtik-quqyqtyq aktiler bolmaýǵa tıis. Saraptama qorytyndysy usy­nymdyq sıpatqa ıe bolýdan birtindep alshaqtaýy qajet. Ol úshin memlekettik organ­dar sarapshylardyń eskertý-usy­nys­taryn mindetti túrde qabyldaýǵa kóshýi qajet. Sonda ǵana barlyq jumys júıeli túrde júzege asyrylatyny aqıqat. Azamattar osyny esten shyǵarmasa deımiz.

Murat AHMETOV,

Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń Prevensııa qyzme­tiniń basshysy:

– Saraptama qorytyndysy boıynsha shamamen 5,2 myń normatıvtik-quqyqtyq akti qabyldanyp, tıisti merzim ishinde qoldanysqa engizilgen bolatyn. Onda eskerilgen usynymdardyń úlesi 52,7%-dy quraǵany barshaǵa málim. Osylaı­sha, qabyldanǵan normatıvtik-quqyqtyq akti­lerdiń jartysynan astamynda ázir­leý kezeńinde sybaılas jemqorlyq qaýpi aly­nyp tastalǵan edi. Iаǵnı memleket sy­baılas jemqorlyqty joıý maqsa­tynda taǵy bir tosqaýyl bolatyn joldy jańyl­maı tapty dep aıtýǵa tolyq negiz bar. Qýanyshtysy da sol bolyp tur. Qysqasy, bul baǵyttaǵy jumystar aldaǵy ýaqytta da laıyqty túrde jalǵasyn tabatyn bolady.

Maıkl VILDING,

DAAD quqyq salasyndaǵy dáris oqytýshysy:

– Sybaılas jemqorlyqqa qarsy ımmýnıtet qalyptastyrý qaı kezde de mańyzdy sanalady. Qoǵamdaǵy ózgergen normalar men qundylyqtardyń kórinisi de osydan baıqalsa kerek. Jalpy, alyp qaraǵanda jegi qurtqa aınalǵan qubylyspen kúres adamdar úshin asa zor mańyzǵa ıe eke­nin umytpaǵan durys. Eger olar ózde­riniń júris-turysynyń jemqorlyq túrinde buzylǵanyn baıqamasa, onda aldy­men olarǵa jemqorlyqqa qarsy bilim­di túsindirý kerek bolady. Bir nár­seni eshqashan umytpaý kerek – is júzin­de qoǵamdyq jáne jeke múddeler ara­syn­daǵy aıyrmashylyq kóbine siz oıla­ǵandaı qarapaıym emes. Biraq bul bizdiń qoǵamǵa qajet. Al qoǵam qaı kezde de jemqorlyqtyń tamyryna balta shabýǵa umtylǵany jón. Sonda ǵana el damýdyń jańa satysyna qadam basady.

Svetlana ARYSTAMBAEVA,

Agenttiktiń sarapshysy, «Transpa­rency Qazaqstan» qoǵamdyq qory Qam­qorshylyq keńesiniń múshesi.

– Men sybaılas jemqorlyqqa qar­sy saraptamanyń túpki maqsaty – qol­­da­nystaǵy zańnamanyń sybaılas jem­qorlyqqa beıim normalaryn barynsha azaıtý dep bilemin. Oǵan eshkimniń talasy da joq shyǵar. Degenmen statıstıka jobalardaǵy baıqaýsyzda jasalǵan sybaılas jemqorlyq boljamdarynyń kólemi azaımaı otyrǵanyn kórsetkenin de nazardan tys qaldyrmaǵan abzal. Onyń ishine jergilikti atqarýshy organdardyń nemquraıly daıyndaǵan jobalarynyń sany da kiredi. Sondyqtan da bul máselege kelgende adamdar óte saýatty bolǵany durys.

Semınar barysynda sóz alǵan spıkerler atqarylyp jatqan jumystardyń oń yqpaly bar ekenin aıtty. Aldaǵy ýaqytta qolǵa alynatyn aýqymdy jumystardyń da nátıjesi bolatyndyǵyna sendirdi.

Ádilet vıse-mınıstri Alma Muqanova atap ótkendeı, qazirgi ýaqytta sheshimder qabyldaýdyń tıimdiligi men jedeldigin arttyrýǵa, atqarýshy bılik qyzmetiniń shamadan tys zańnamalyq reglamentteýin boldyrmaýǵa baǵyttalǵan memlekettik apparat qyzmetin bıýrokratııasyzdandyrý boıynsha mańyzdy jumys júrgizilip jatyr. Sondaı-aq, normatıvtik-quqyqtyq aktilerdiń jobalaryn úılestirýdi júzege asyratyn uıymǵa jiberý jáne jobalar boıynsha qorytyndylar berý tetikterin qaıta qaraý qajettigi de áńgimege arqaý boldy. Quqyqtyq saraptama boıynsha paı­dalanylatyn tetikti engizip, osy jumysty «Ashyq NQA» portalynda júze­ge asyrýǵa bolatyny da basqosý barysynda aıtyldy.

Is-shara barysynda sóz alǵan Parla­ment Májilisiniń Zańnama jáne sot-quqyqtyq reforma komıtetiniń tóraǵasy Arman Qojahmetov bastaǵan ózge de aza­mattardyń pikirleri basqalardyń oıymen bir arnada toǵysyp jatty.

Forým barysynda halyqaralyq (Ger­­manııa, Grýzııa, Ýkraına) sybaılas jem­qorlyqqa qarsy is-qımyldyń al­dyńǵy qatarly tájirıbesi, onyń ishinde quqyq­tyq aktilerdi saraptaýda, sybaılas jemqorlyq táýekelderin baǵalaý ádisnamasyn jetildirýdiń negizgi jáne problemalyq máseleleri, sondaı-aq sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyldyń qaǵıdalaryn jetildirý máseleleri tanys­tyrylyp, sol baǵytta birlese jumys at­qarý qajettigi sóz boldy. Osynyń ózi-aq salada qolǵa alynǵan jumystardyń oń nátıje bere bastaǵanyn aıǵaqtaıdy.

Sońǵy jańalyqtar

Shırek fınalǵa ótti

Tennıs • Keshe

Uqsas jańalyqtar