Rýhanııat • 13 Maýsym, 2022

Zaman – túlki, men – sharasyz

Oqyrmanǵa ne tyńdarman-kórermenge erekshe áser etetin obraz jasaýdyń kórkemdik amal-tásiliniń, quralynyń biri – allegorııa. Allegorııa boıynsha túlki – qýlyq-sumdyqtyń, arystan – zorlyq-zombylyqtyń, qasqyr – qastyq-qysastyqtyń, jaýyzdyqtyń, qoıan – qorqaqtyqtyń, esek – aqymaqtyqtyń, búrkit – qyraǵylyq pen qaısarlyqtyń, aqqý – adaldyq pen tazalyqtyń, mahabbattyń nyshan-keıpinde beınelenip jatady. Osy personajdar arqyly adamdarǵa tán minez-qulyq, is-áreket astarlap, bıpazdap áserli jetkiziledi. Osy arada, basqasy meıli, al ortaq beınelerdiń biri – túlkiniń nelikten aılakerliktiń, qýlyqtyń jıyntyq beınesi retinde tańdalǵanyn túsine bermeıtinmin. Sóıtsem, onyń mánisin myna jaıt jaqsylap turyp túsindirip berdi. Ol qandaı oqıǵa edi?

Joldybaı BAZAR

Joq izdep ketip bara jatqanmyn. Kúz mezgili. Jazyq dala. Astymda jaraý at. Júriske salyp kelemin. Barar jerim uzaqtaý, áli kem degende úsh saǵattaı júrý kerek. Ishim pysyp keledi.

Aınala jym-jyrt. Dalanyń ánsheıinde órip júretin boz torǵaıynyń ózi sarań kózge túsedi. Aınalaǵa jiti qarap kelemin. Kenet bir jyradan túlkiniń basy qyltıyp kózime shalynyp qalmasy bar ma. Qula túzde astynda jaraý aty bar kez kelgen adam ań kórse silkinip, delbesi qozyp shyǵa kelmeı me. Men de sóıttim. Onyń ústine kúzdiń kúni ábden qońdanǵan, júni qyzaryp jyltyraǵan túlkini uryp alyp, úıge oljaly qaıtatyn boldym degen oı da meńdep, tynyshymdy aldy. «Dalanyń qyzyl túlkisin uryp aldym» dep aýylǵa shirenip barý kimge bolsa da abyroı emes pe?

Attyń tós tartpasyn tartyp, er ústinde jınaqtalyp, taspadan shymyr órilgen uzyn órimdi qamshymnyń sabyn qolǵa qysa ustap aldym. Túlki óziniń kózge túsip qalǵanyn sezgen bolar, jyradan qaıta bas qyltıtpady. Menińshe, jyrany tasalap bir jaǵyna qaraı jylystap barady. Men de ony ańǵarǵan boıda attan salyp qýa jónelmeı, ony kórmegen syńaı tanytyp, sondaı-aq dushpandyǵymdy jasaý úshin daıyndalyp jatqanymdy bildirmegensip áreket ettim.

Ábden daıyndalyp alǵan soń attyń basyn álgi jyraǵa burdym. Túlkiniń basy qyltıǵan tusqa kelip iz qaradym ári aınalany jiti sholdym. Eshteńe kórinbeıdi. Ári kóz tastaımyn, beri kóz tastaımyn, álgi túlki izim-ǵaıym joq. Sabyr saqtap, aınalaǵa kóz tastap tura berdim. Kenet, oń jaq tusymnan bir nárse qylań ete qaldy. Sol jaqqa qadala qarap edim, álgi túlki jyranyń jazyqqa ulasar tusyndaǵy bir shoǵyr baıalyshqa jasyrynbaqqa júgirip bara jatyr eken. Oǵan deıin boı jasyrǵan jerinde kózge túsip qalarmyn, al myna baıalyshqa jetip alsam eshkim kórmes dep oılasa kerek. Endi maǵan ne turys? Attyń tizginin jiberip qaldym. О́zine qaraı tike shapqan attylyny kórgen túlki kózge túsip qalǵanyn bildi de, amalsyzdan jazyqqa shyǵyp alyp qasha jóneldi. Túlki qaıbir júırik ań deısiń? Shama-sharqynsha zymyrap barady. Jaraý atpen áp-sátte jetip aldym. Ekpindep túlkige jaqyndap qalǵanymda anaý kilt toqtaı qaldy. Qara bulttaı tónip kelgen men ekpindegen boıy aýlaqqa óte shyqtym. Qatty shabysty attyń kilt toqtarlyq shamasy joq. Qaıta aınalyp kelemin degenshe biraz ýaqyt ketti. Osy aralyqta túlki demalyp aldy da óz baǵytyn ózgertpesten alǵa qaraı júgirdi. Dál osy sátten túlkiniń meni aqymaq etýi bastaldy. О́ıtkeni osyndaı kórinis qaıtalana berdi. Túlki eshteńeden utylyp jatqan joq. Men jetip kelemin, ol kilt toqtap qalady. Men adyrańdap qaıta burylyp kelemin degenshe tynysyn alyp alady. О́zine qaıta jaqyndap qalǵanymda óz baǵytymen qaıta júgiredi, jetip qalsam, taǵy da kilt toqtap meni aýlaqqa ótkizip jiberedi. Sóıtip, «áni uryp alamyn, mine uryp alamyn» dep jalǵan senimniń aıtaǵymen júrip álgi nátıjesiz shabýyl-kórinis túske deıin, ózim de, atym da ábden boldyrǵansha jalǵasty.

«Adasqannyń aldy jón, arty soqpaq». О́zine bir ret bolsa da durystap qamshy siltetpeı túlki jaıyna ketti. Qalyńdaý ósken baıalyshtyń arasyna enip kózden tasa boldy. Men ózimniń aqymaq bolyp qalǵanymdy ábden entigimdi basyp, baıaǵy julqynysy dalada qalǵan atymnyń sharshańqy kózine qarap otyryp bir-aq bildim. Kúni búginge deıin osy is-áreketimdi oılasam, betimniń ushy qyzaryp shyǵa keledi. Qyzyl terisi kózdi arbaǵan túlkini uryp alyp, aýylǵa jeńispen oralǵan jaýyngerdeı kiremin degen arman bos qııalǵa aınaldy. Súmireıip, óz baǵytymmen kete bardym. «Túlki bulań» degen osy dep qoıamyn. «Zamanyń túlki bolsa, tazy bolyp shal» degen sóz eske tústi. Sodan beri otyz jyldan astam ýaqyt ótipti. Sol túlki – myna qubylmaly zaman, shapanym jalp-jalp etip, aıdalada aýa qarmap qalǵan ózimdi qazaq qoǵamy sekildi kóremin. Nege solaı oılaıdy ekenmin?.. Jaraıdy, men álgi túlki qýlyǵynyń qurbany bolǵanymdy sol sátte túsinip, bosqa dalańdaýdan tyıyldym. Al bizdiń qoǵam ózi ustamaq bolyp júrgen «túlkisin» maqsatsyz áli qýyp júr ne ony ustaýdan úmitin úzip qoıǵan sekildi. Siz qalaı oılaısyz?