Adam
Biz úshin romannyń bastalýy tym tosyn seziledi. Aty-jónderi belgisiz, biraq uly tulǵalardyń esimderimen atalatyn jyndy jeteýdiń qarańǵylyqtan qashyp, jaryqqa umtylysy kóz aldymyzǵa elesteıdi. «Ińirdegi kóz baılanǵan shaqta jyndyhanadan qashyp shyqqan jeteý kelesi kúni shańqaı túste tazdyń basyndaı taqyr dalaǵa bir-aq keldi. Bular – jeteý». Avtordyń jeteý dep otyrǵany olardyń Jolbasshysy – Imperator, Eskendir Zulqarnaıyn, Shyńǵyshan, Lır, Kleopatra,Taıs Afınskaıa jáne Qozyshaq. Ne qylǵan jeteý? Bular nege qashty dersiz? Oqı kele, jaýap ta tabylady. Olar bir jumaq mekendi betke alyp ketip barady. Osy sapar barysynda álgi jeteý ártúrli qıyndyqtarǵa kezdesedi, ótken shaqtary olardy sońynan qýǵandaı kúı keshedi. Jalpy, adamnyń ómiri týraly oılanýǵa bul kitaptaǵy keıipkerlerdiń is-áreketteri múmkindik beredi. Jyndy jeteý alysqa sapar shegýi adamzattyń baǵzydan bergi sapary, adamnyń adam bolyp qalýy úshin jasaǵan sansyz kúresi eske túsedi. Iá, keıipker jeteý, jeti yqylymnan beri ańyz bolyp kele jatqan tulǵalardyń atymen atalǵan jeteý.
Kitap
Romandaǵy qasıetti kitap týraly sana túkpirine jeter tipti mıfpen ushtasqan epızodtar bir sát seni myna álemnen alystatyp, ózge bir álemge aparady. Adam da, sóz de, aýa, ot ta tylsymǵa aınalyp, qudirettiń kúshimen bári sol qasıetti kitaptyń ishinde sóılep turǵandaı. «Ol kitaptyń aty «Qasıetti» degen, joq «Qasıetti jer» degen kitap. Esime tústi, sol jazýshy kimde-kim bul kitapty oqıtyn bolsa jyndyhanaǵa ketedi, ómir boıy jyndyhanadan shyqpaı shirip óledi degen. Men ony qaıdan bileıin?! Keıin baıqasam, ol meni aldap soǵypty. Ol shynynda da Qasıetti kitap eken». Jyndyny biri Taıs Afınskaıanyń bul sózi qasıetti kitap týraly alǵashqy túsinikke ıe etedi. Al sol kitapty jazdym degen jazýshy «Meniń júregimniń teń jartysy aspannan, qalǵan jartysy jerden jaralǵan. «Qasıetti kitabymnyń» alǵashqy sóılemi de aspannan túsken sózdermen bastalady. Mendeıler ólmeıdi, ǵaıyp bolyp ketedi. Men de jaqynda ǵaıyp bolyp ketemin. Bir ǵana qınaıtyny – jyndyhanadan qaıtip qutylyp shyǵamyn...», deıdi. Bul ekeýara taıtalastan týǵan sóılemder úıindisi emes, jyndylardyń kitap týraly paıymy da emes, sanadaǵy jalǵyz sáýleniń jarqyly dersiz. Ol sáýle keıde aqaýy bar mıǵa ózgeshe áser etedi. «Qasıetti kitaptyń» ishine bári syıyp tur. Jer men kók, aspan, aýa, jumyr jer – bári-bári. Osyn kitaptaǵy jumbaqtyń sheshimin de soǵan qatysty adamdar ǵana sheshe alatynyn umytpaǵan jón.
Tarıh
«Janjazadaǵy» taǵy bir kilt – tarıh. Tarıhı tulǵalardyń esimin «arqalaǵan» keıipkerler solardyń is-áreketterin qaıtalamaǵanymen, solar izdegen jumaqqa yntyzar hám asyq. «Ol túsinde de Kıeli Jerge qaraı jol tartyp barady, qııalynda ǵana emes, turmysynda da sol Kıeli Jerge jetsem dep tileıdi, tátti oılarǵa qanat baılaıdy... Quddy monshada kirin jýǵandaı, denesine jabysqan kúnálarynan arylyp, ózin maqtanyń túbitindeı sonshalyqty jeńil sezinip, qııaldarynyń uly tolqynynda kósilip bara jatty... Qumdy shólde jele jortqan bozingendeı syzyp bara jatty. Imperator oıandy... Aýyr oıandy... Aýyr kúrsinip, kereýetinen áreń turyp, jaryq túsip turǵan tor terezeniń janyna keldi...». Imperator atty keıipkerdiń kitaptaǵy bolmysy osy. Ol túsinde ylǵı jylan kóredi. Ol ne qylǵan jylan? Qandaı jylan ekenin avtor oqyrmanǵa jumbaq retinde qaltyrady. Kitap jazýdyń ómirdiń jumbaǵyn sheshý emes ekenin jaqsy biletin jazýshy ár keıipkerdiń psıhologııasy arqyly sanaǵa salmaq túsirip otyrady.
Al Shyńǵyshannyń «keıpi» mynadaı: «Keshe túni bir anyq tús kórgen... Túsinde aspan betin bermeı ushqan myń san qarǵalardy kórgen... Olar qarqyldap ushpaı, quddy beıit basynan kisi jerlep kele jatqan adamdardyń túnergen keıpindeı, quddy Shyńǵyshannyń sansyz uly qolyndaı sup-sýyq qalpynda ushyp kele jatyp, kenet kisi keıiptenip: – Kele jatyr... kele jatyr... kele jatyr!.. – dep adamsha daýystap, qarq-qarq etisip, aspan álemin jaýyp ketti... Ushqanda da jaı ushpaı, Shyńǵyshannyń ústine sańǵyryqtaryn sorǵalatty... Bir mezet ózin qarǵalardyń boǵyna kómilip qalǵandaı sezindi». Tús. Jaı tús emes, sansyz qarǵalardy kórgen tús. Bul arada astarly birdeńe aıtylyp tur ma degen uzaq oıǵa qalasyz. Aıtylǵany shyndyq. Ushyp kele jatyp, adamsha sóılegen qarǵalar neniń sımvoly? Árıne, rýhtyń azýy, adamnyń ózin joǵaltýy, ulttardyń teńsizdigi.
Mıf
Bul romandaǵy oqıǵalardy oqyp otyryp, qaptaǵan mıftiń ortasyna túsip kettim be dep te oılaısyz. Sebebi jyndylardyń istegen qylyqtary shyndyqtan góri mıfke jaqyndaý. Al uly qaǵannyń ólim aldyndaǵy ósıeti týraly árkim ár saqqa júgirtip aıtyp jatady. Al biz ony mıf retinde qabyldaımyz da. «Janjazadaǵy» keıipkerdiń áp-sátte Temýchın týraly oıǵa batýy, uly oqıǵalardy oı qazanynda qaınatýy bizdi ári qaraı jeteleıdi.
«Noıanym! Meniń súıegimdi darııanyń sýyna jýyp, denemdi balmen sylap, túıeniń júninen basylǵan kıizge jeti qabat etip orarsyń, ár oraǵan saıyn arasyna jańǵaqtyń japyraǵyn, jańa orylǵan jas shalǵyn salyp otyr. Jol uzaq, súıegimdi qoıar jer uzaq... Aldyńa qyryq nókerdi sal, qyryq atty qos, jeti túıege ordamdaǵy jeti sandyqty art, biraq ol sandyqtardy ashpańdar, onda ne bar ekenin sen de bilmeýiń kerek. Shart osyndaı... Qyryq kúlik, qyryq nókermen qosa óziń senetin jeti jendetińdi, bularǵa qosyp botaly túıeni al... Jeti kún, jeti tún jol júrgennen keıin sender taý etegindegi jalǵyz kári jańǵaqqa jetesińder...».
Jyr
Romandaǵy keıipkerdiń biri Kleopatranyń taǵdyry tym aıanyshty. Patshanyń uly ǵashyq bolǵan, biraq qosyla almaǵan ol ótken kúnderin eske alý úshin únemi japon jyryn aıtýdan tanbaıdy. Eger ol jyrdy umytsa, ótkenin umytady. Mundaǵy jyr – tanymnyń kókjıegi. Sol arqyly adam óz halin bildiredi. Jyndyhanada jatqan qyz japon jyryn áýelgi qalpynan umytpaı aıtqan saıyn qara kıimdi adam jyndyhananyń bas dárigerin aýzynan aq ıt kirip, kók ıt shyǵyp, tildeıdi. Al akter dep atalatyn keıipkerdiń Lır patshanyń rólin oınaǵan kezindegi monology de nazardan tys qalmaıdy.
Úmit
«...Kıeli Jerge bárińdi alyp baramyn degen Imperator jarym jolda jan tapsyrdy... Ol óziniń ólimimen qosa Kıeli Jer týraly sózdiń bárin alyp ketti... Osy sózge erip, jyndylar ólkesinen qashyp shyqqan altaý endi qum shaǵyldar arasynda jol basshysynan ajyrap, qańyryǵy tútep, ólse – qunsyz, satsa pulsyz Imperatordyń aqyretke bas buryp ketkenin túsine almaı, onyń sebep-saldaryn da bile almaı ańtarylyp qaldy. Kıeli Jer dese ottaı janǵan Imperator endi kúldeı óship, jansyz jatyr...».
Núkte
Shyǵarma sońy sátti aıaqtalady. Qum tóbeshikteri ımperatordyń súıegin ózine jasyrady. Odan keıin tolassyz jaýyn. Qumnyń ózi olardy azapqa salady. Endi olar úshin azaptyń biri – qumnan qutylý. Imperatordyń «meniń ólimim – jylannan» deýi shyndyqqa aınalady. Jyndyhanadan bir, jylannan eki qashqan ımperator úshin bári qaıǵyly kúıde aıaqtaldy. Osy sátte kıeli jerge qaraı barar jol olar úshin, qalǵan saparlastar úshin jalǵyz núkte sııaqty bolyp elesteıdi. Sol núkteden adaspasa, olar baqytqa jetpek. Sosyn olar uly shólde bir núktege qadalyp «O, Qudaı» degen sózdi qaıtalap aıtyp turdy. Uly shólde qońyraý qaǵylyp bara jatty. Bul – tirshilik qońyraýy.
