Ádebıet • 28 Maýsym, 2022

Jeti túrli sóz

92 ret kórsetildi

Eýropada jyl saıyn qaıta-qaıta basylyp shyǵatyn elý kitap bolsa, sonyń basym kóbi baqyt týraly kitap eken. Nege baqyt jaıynda? Sonda eýropalyqtar baqytsyz ba, álde baqytty bolýǵa umtylyp júr me? Joq, másele munda emes. Munyń jaýaby baqyt izdeýshilerdiń ult pen ulysqa, násil men tekke bólinbeıtininde. Kitap sórelerinde myzǵyp jatqan kitaptar qanshama? Tipti sonyń keıbirin san jyldar boıy oqyrman qolyna almaıdy. Qalam ıesi men aq qaǵazdyń obaly kimge ekenin de eshkim dóp basyp aıta almaıdy. Oı men sezimniń júgin arqalaǵan sátti shyqqan týyndylar da adamzattyń bir dosy ispetti. Qaıta-qaıta oqısyń, syrlasasyń, sosyn oǵan máńgilik degen uǵymdy qatar qoıasyń. Kenetten qolǵa túsken kitaptyń biri Sultan Raevtyń «Janjaza» atty romany edi. Oqyrmanyn birden jetelep áketetin atalǵan týyndyny qazirgi kórnekti qyrǵyz jazýshysy jazǵanyn da eskere ketken jón sııaqty. Meıli, kim jazsa da, roman óz munarasyn ózi bıiktetip tur.

Adam

Biz úshin romannyń bastalýy tym tosyn seziledi. Aty-jónderi belgisiz, biraq uly tulǵalardyń esimderimen atalatyn jyndy jeteýdiń qarańǵylyqtan qa­shyp, ja­ryqqa umtylysy kóz aldy­myzǵa eles­teıdi. «Ińirdegi kóz baı­lanǵan shaqta jyndyhanadan qashyp shyqqan jeteý kelesi kúni shańqaı túste tazdyń basyndaı taqyr dalaǵa bir-aq keldi. Bular – jeteý». Avtordyń jeteý dep otyrǵany olardyń Jolbasshysy – Imperator, Eskendir Zulqar­naıyn, Shyńǵyshan, Lır, Kleo­patra,Taıs Afınskaıa jáne Qo­zyshaq. Ne qylǵan jeteý? Bular nege qashty dersiz? Oqı kele, jaýap ta tabylady. Olar bir jumaq mekendi betke alyp ketip barady. Osy sapar barysynda álgi jeteý ártúrli qıyndyqtarǵa kezdesedi, ótken shaqtary olardy sońynan qýǵandaı kúı keshedi. Jalpy, adamnyń ómiri týraly oılanýǵa bul kitaptaǵy keıipkerlerdiń is-áreketteri múm­kindik beredi. Jyndy jeteý alysqa sapar shegýi adamzattyń baǵzydan bergi sapary, adamnyń adam bolyp qalýy úshin jasaǵan sansyz kúresi eske túsedi. Iá, keıipker jeteý, jeti yqylymnan beri ańyz bolyp kele jatqan tulǵalardyń atymen atalǵan jeteý.

Kitap

Romandaǵy qasıetti kitap týraly sana túkpirine jeter tipti mıfpen ushtasqan epızodtar bir sát seni myna álemnen alystatyp, ózge bir álemge aparady. Adam da, sóz de, aýa, ot ta tylsymǵa aınalyp, qudirettiń kúshimen bári sol qasıetti kitaptyń ishinde sóılep turǵandaı. «Ol kitaptyń aty «Qa­sıetti» degen, joq «Qasıetti jer» degen kitap. Esime tústi, sol jazýshy kimde-kim bul kitapty oqıtyn bolsa jyndyhanaǵa ketedi, ómir boıy jyndyhanadan shyqpaı shirip óledi degen. Men ony qaıdan bileıin?! Keıin baıqasam, ol meni aldap soǵypty. Ol shynynda da Qasıetti kitap eken». Jyndyny biri Taıs Afınskaıanyń bul sózi qasıetti kitap týraly alǵashqy túsinikke ıe etedi. Al sol kitapty jazdym degen jazýshy «Meniń júregimniń teń jartysy aspannan, qalǵan jartysy jerden jaralǵan. «Qasıetti kitabymnyń» alǵashqy sóılemi de aspannan túsken sóz­der­men bastalady. Men­deıler ólmeıdi, ǵaıyp bolyp ke­tedi. Men de jaqynda ǵaıyp bolyp ketemin. Bir ǵana qınaıtyny – jyn­dyhanadan qaıtip qutylyp shy­ǵamyn...», deıdi. Bul ekeýara taı­talastan týǵan sóılemder úıindisi emes, jyndylardyń kitap týra­­ly paıymy da emes, sanadaǵy jal­ǵyz sáýleniń jarqyly dersiz. Ol sáýle keıde aqaýy bar mıǵa ózge­she áser etedi. «Qasıetti kitap­tyń» ishine bári syıyp tur. Jer men kók, aspan, aýa, jumyr jer – bári-bári. Osyn kitaptaǵy jum­baqtyń sheshimin de soǵan qatysty adamdar ǵana sheshe alatynyn umytpaǵan jón.

Tarıh

«Janjazadaǵy» taǵy bir kilt – tarıh. Tarıhı tulǵalardyń esimin «arqalaǵan» keıipkerler solardyń is-áreketterin qaıtalamaǵanymen, solar izdegen jumaqqa yntyzar hám asyq. «Ol túsinde de Kıeli Jerge qaraı jol tartyp barady, qııalynda ǵana emes, turmysynda da sol Kıeli Jerge jetsem dep tileıdi, tátti oılarǵa qanat baılaıdy... Quddy monshada kirin jý­ǵandaı, denesine jabysqan kúná­larynan arylyp, ózin maqta­nyń túbitindeı sonshalyqty jeńil sezinip, qııaldarynyń uly tol­qynynda kósilip bara jatty... Qumdy shólde jele jortqan boz­ingendeı syzyp bara jatty. Impe­rator oıandy... Aýyr oıandy... Aýyr kúrsinip, kereýetinen áreń turyp, jaryq túsip turǵan tor terezeniń janyna keldi...». Imperator atty keıipkerdiń kitaptaǵy bolmysy osy. Ol túsinde ylǵı jylan kóredi. Ol ne qylǵan jylan? Qandaı jy­lan ekenin avtor oqyrmanǵa jum­baq retinde qaltyrady. Kitap jazýdyń ómirdiń jumbaǵyn sheshý emes ekenin jaqsy biletin jazýshy ár keıipkerdiń psıhologııasy arqyly sanaǵa salmaq túsirip otyrady.

Al Shyńǵyshannyń «keıpi» mynadaı: «Keshe túni bir anyq tús kórgen... Túsinde aspan betin bermeı ushqan myń san qarǵalardy kórgen... Olar qarqyldap ushpaı, quddy beıit basynan kisi jerlep kele jatqan adamdardyń túnergen keıpindeı, quddy Shyńǵyshannyń sansyz uly qolyndaı sup-sýyq qalpynda ushyp kele jatyp, kenet kisi keıiptenip: – Kele jatyr... kele jatyr... kele jatyr!.. – dep adamsha daýystap, qarq-qarq etisip, aspan álemin jaýyp ketti... Ushqanda da jaı ushpaı, Shyńǵyshannyń ústine sańǵyryqtaryn sorǵalatty... Bir mezet ózin qarǵalardyń boǵyna kómilip qalǵandaı sezindi». Tús. Jaı tús emes, sansyz qarǵalardy kórgen tús. Bul arada astarly bir­deńe aıtylyp tur ma degen uzaq oıǵa qalasyz. Aıtylǵany shyn­dyq. Ushyp kele jatyp, adamsha sóılegen qarǵalar neniń sımvoly? Árıne, rýhtyń azýy, adamnyń ózin joǵaltýy, ulttardyń teńsizdigi.

Mıf

Bul romandaǵy oqıǵalardy oqyp otyryp, qaptaǵan mıftiń ortasyna túsip kettim be dep te oılaısyz. Sebebi jyndylardyń istegen qylyqtary shyndyqtan góri mıfke jaqyndaý. Al uly qaǵannyń ólim aldyndaǵy ósıeti týraly árkim ár saqqa júgirtip aıtyp jatady. Al biz ony mıf retinde qabyldaımyz da. «Janjazadaǵy» keıipkerdiń áp-sátte Temýchın týraly oıǵa batýy, uly oqıǵalardy oı qaza­nynda qaınatýy bizdi ári qaraı jeteleıdi.

«Noıanym! Meniń súıegimdi darııanyń sýyna jýyp, denemdi balmen sylap, túıeniń júninen basylǵan kıizge jeti qabat etip orarsyń, ár oraǵan saıyn arasyna jańǵaqtyń japyraǵyn, jańa orylǵan jas shalǵyn salyp otyr. Jol uzaq, súıegimdi qoıar jer uzaq... Aldyńa qyryq nókerdi sal, qyryq atty qos, jeti túıege ordam­daǵy jeti sandyqty art, biraq ol sandyqtardy ashpańdar, onda ne bar ekenin sen de bilmeýiń kerek. Shart osyndaı... Qyryq kúlik, qy­ryq nókermen qosa óziń senetin jeti jendetińdi, bularǵa qosyp botaly túıeni al... Jeti kún, jeti tún jol júrgennen keıin sender taý etegindegi jalǵyz kári jańǵaqqa jetesińder...».

Jyr

Romandaǵy keıipkerdiń biri Kleopatranyń taǵdyry tym aıanyshty. Patshanyń uly ǵashyq bolǵan, biraq qosyla almaǵan ol ótken kúnderin eske alý úshin únemi japon jyryn aıtýdan tanbaıdy. Eger ol jyrdy umytsa, ótkenin umytady. Mundaǵy jyr – tanymnyń kókjıegi. Sol ar­qy­ly adam óz halin bildiredi. Jyn­dyhanada jatqan qyz japon jy­ryn áýelgi qalpynan umytpaı aıtqan saıyn qara kıimdi adam jyndyhananyń bas dárigerin aýzynan aq ıt kirip, kók ıt shyǵyp, tildeıdi. Al akter dep atalatyn keıip­kerdiń Lır patshanyń rólin oı­na­ǵan kezindegi monology de nazardan tys qalmaıdy.

Úmit

«...Kıeli Jerge bárińdi alyp baramyn degen Imperator jarym jolda jan tapsyrdy... Ol óziniń ólimimen qosa Kıeli Jer týraly sózdiń bárin alyp ketti... Osy sózge erip, jyndylar ólkesinen qashyp shyqqan altaý endi qum shaǵyldar arasynda jol basshy­synan ajyrap, qańyryǵy tútep, ólse – qunsyz, satsa pulsyz Im­pe­ratordyń aqyretke bas buryp ketkenin túsine almaı, onyń sebep-saldaryn da bile almaı ańtarylyp qaldy. Kıeli Jer dese ottaı jan­ǵan Imperator endi kúldeı óship, jansyz jatyr...».

Núkte

Shyǵarma sońy sátti aıaq­ta­lady. Qum tóbeshikteri ımpe­ratordyń súıegin ózine jasyrady. Odan keıin tolassyz jaýyn. Qumnyń ózi olardy azapqa salady. Endi olar úshin azaptyń biri – qumnan qutylý. Imperatordyń «meniń ólimim – jylannan» deýi shyndyqqa aınalady. Jyn­dy­hanadan bir, jylannan eki qash­qan ımperator úshin bári qaı­ǵyly kúıde aıaqtaldy. Osy sátte kıeli jerge qaraı barar jol olar úshin, qalǵan saparlastar úshin jalǵyz núkte sııaqty bolyp elesteıdi. Sol núkteden adas­pasa, olar baqytqa jetpek. Sosyn olar uly shólde bir núktege qa­da­lyp «O, Qudaı» degen sózdi qaıtalap aıtyp turdy. Uly shólde qońyraý qaǵylyp bara jatty. Bul – tirshilik qońyraýy.

Sońǵy jańalyqtar

«Jalynan sıpatpaıtyn» jalaqy

Qoǵam • Búgin, 00:15

Izgiliktiń alǵashqy qadamy

Aımaqtar • Búgin, 00:11

Úsh nysannyń irgetasy qalandy

Aımaqtar • Búgin, 00:10

О́zgermeli álemdegi yntymaqtastyq joly

Saıasat • Búgin, 00:06

Jetinshi sezdiń arqalaǵan júgi qandaı?

Qazaqstan • Búgin, 00:03

Iemende jaǵdaı turaqtalyp keledi

Álem • Búgin, 00:02

«Bir juldyz bolyp qalam men»

Rýhanııat • Keshe

Kenııanyń kóz jasy

Ádebıet • Keshe

Zaýyt súzgileri aýystyryldy

Qazaqstan • Keshe

Arystanmen arbasý

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar