Qoǵam • 29 Maýsym, 2022

Qalypty uıqy – qýat kózi

57 ret kórsetildi

Qazaq «uıqy – kishi ólim» degen. Kúzde qýrap jerge sińip, kóktemde qaıta jańaratyn tabıǵat syndy qalypty uıqy boıǵa bekem qýat darytady. Uıqyny ólimge balaý, ózge halyqtarda da kezdesip jatady. Máselen, ejelgi grek mıfologııasynda uıqy qudaıy Gıpnos pen ólim qudaıy Tanatos egiz bolǵan desedi.

Adam ómiriniń úshten biri uıqy­men ótedi. Máselen, 60 jastyń 20 jyly, 75 jastyń 25 jyly uıqy­ǵa ketedi. Uıqynyń adam den­saý­­lyǵy úshin mańyzy joǵary. Uıqy rejimin durys saqtamaǵan jaǵ­­daı­da qant dıabeti, júrek-qan tamyr­la­ry aýrýlary, ınsýlt, qan qy­sy­my, psıhologııalyq jaı-kúıdiń tóm­en­deýi sekildi dertter paıda bolatyny aıtylady.

Uıqyny azaıtyp, júıeli eńbek etý jaıly fılosoftar men óner adamdary jarysa pikir qaldyrǵan. Tipti ıspanııalyq sýretshi Salvador Dalı kóp kartınalaryn túsinde kórgen beınelerdi qaǵazǵa túsirý arqyly salǵan. Al Onore de Bal­zak, Lev Tolstoı, Charlz Dar­vın syndy maıtalmandar 8 saǵat uıyq­tasa, Zıgmýnd Freıd pen Vla­dımır Nabokov 6 saǵat, Napoleon Bonapart pen Volter 4 saǵat uıyq­taǵan. Búkil ómirin bilim alý men jazýǵa arnaǵan ǵulamalar artyq uıqyny «óli ýaqyt» dep sanaǵan. Tipti ózin 2 mınýt keshigip oıatqan kúzetshisine A.Eınshteınniń qatań sógis bildirgeni bar.

Al psıhologter kúndizgi uıqynyń mı qurylysyna paıdasy mol ekenin alǵa tartady. 1 500 adam­dy tájirıbeden ótkizip, kún­dizgi ýaqytta 5 mınýt pen 2 saǵat kóle­minde uıyqtaǵan 300 adamnyń qal­ǵan adamdarǵa qaraǵanda shı­raq, syrtqy faktorlardy jyldam tarazylaı alatynyn, mı júıe­si myǵym jumys isteıtinin anyq­taǵan. Sonymen birge bilim alý­ǵa degen qarqyn men aǵzanyń qyz­me­tin jaqsartatynyn, kóńil kúı turaq­tylyǵyn saqtaıtynyn aıtqan.

Uıqy – jeke ǵylym. Tereń ǵy­­lymnyń ishine súńgip, óz uıqy mól­sherińdi anyqtaý mańyzdy. О́ıt­­ke­­ni adamnyń uıqyny qabyldaý deń­­­ge­ıi gendik, psıhologııalyq tur­­ǵy­­dan ár túrge bólinip jatady. Bireý­lerge 5 saǵat uıqy az bolsa, bas­qa­lar úshin jetkilikti mólsherge bara-bar. Mamandardyń deregine súıensek, uıqyǵa erte jatý úshin dárigerlerdiń aqyl-keńesine jú­gin­gen jón. Birinshiden, uıyqtar shaq­ta teledıdar, telefon syndy ekra­ny bar qurylǵylardan aýlaq bo­lý qajet. О́ıtkeni onda kezigetin keı­bir oǵash, jaǵymsyz jańalyq­tar sana­ńyzǵa áser etip, uıqyny bu­zýy ǵajap emes, onyń ústine ek­ran­nan taralatyn kúlgin sáýle maza­syzdyqqa jol ashýy múmkin. Ekinshiden, uıyqtaıtyn jatyn ból­me qarańǵy bolýǵa tıis. Kózdiń qabaqtary juqa keletindikten, uıyqtap jatqan kóz mımen birge terezeden túsken jaryqqa, teledıdar sáýlelerine, elektrondy oıatqysh saǵattyń sandaryna da mazasyzdanady. Páterińizdegi uıyqtaıtyn bólmeniń tynysh bolýy, syrttan ishke eshqandaı dybystyń estilmeýi de óte ma­ńyzdy. Úshinshiden, mamandar uıqy rejimi buzylǵan jaǵdaı­da bas­qa jastaıtyn jastyqtyń ishi­ne «uıqy keltiretin» lavanda, sál­ben syndy ártúrli shópterdi salyp qoıýǵa keńes beredi.

№10 qalalyq emhananyń jal­py tájirıbe dárigeri Dana Bekseıit: ­«Az uıyqtaýdyń adam densaýly­ǵy­na keri áseri kóp. Az uıyqtaǵan adam ashýshań bolyp, depressııaǵa boı aldyrady. Jańa nárseni este saqtaý, bir núktege nazar aýdarý, oqýdy qabyldaý men jumys júıesi nasharlaıdy. Uıqysyzdyq – adam­ǵa beriletin qýatty azaıtyp, kúsh-qaı­ratynan aıyryp jatady. Bul kez­de psıhıkalyq aýrýlar men se­miz­dik paıda bolýyn arttyrady. Son­daı-aq uıqynyń qanbaýy jú­­rek máselelerin týǵyzyp, ımýnı­tet­tiń tómendeýine ákeletini jaı­ly dálel­der bar. Táýligine qajetti 7-10 saǵat uıyqtaıtyn adamdar­­ǵa qaraǵanda az uıyqtaıtyndar­dyń tumaýmen aýyrý qaýpi eki ese ­jo­ǵary» deıdi.

Al qalypty uıqynyń adam den­saýlyǵyna paıdasy orasan zor. Deneniń qajetti demalysyna kó­ńil bólsek, ol jemis aǵashy sekildi bizge jarqyn qýat pen jaqsy kó­ńil kúı syılaıdy. Uıqyny tek ty­nyǵý dep qabyldaý durys emes. 1928 jyly mı júıesiniń elektrli belsendiligin ólsheıtin qural oılap tapqan ǵalymdar uıqynyń tek denege emes, mı jumysyna, kóz jyl­damdyǵyna, ár múshege jeke áser ete­tinin anyqtaǵan.

Qoryta aıtqanda, janymyzdy oıatyp, tánimizdi tynyqtyryp otyr­saq, alynbaıtyn asý, berilmeıtin qamal bolmasy anyq.

Sońǵy jańalyqtar

Búgin 3 qalada aýa sapasy nasharlaıdy

Aýa raıy • Búgin, 09:38

Uqsas jańalyqtar