Abaı • 11 Tamyz, 2022

Abaıtanýǵa arnalǵan ıntellektýaldyq alań

14247 ret kórsetildi

Abaı kúniniń qurmetine Almatydaǵy О́ńirlik kommýnıkasııalar qyzmeti alańynda uly oıshyldyń 177 jyl­dy­ǵyna arnalǵan baspasóz máslıhaty ótti. Onda Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ janyndaǵy Abaı ǵylymı-zert­teý ınstıtýtynyń jetekshi qyzmetkeri, fılologııa ǵylym­darynyń kandıdaty, dosent Láılá Musaly Abaı murasyn zerdeleý isindegi irgeli qadamdar týraly aıtyp berdi.

2009 jyly qurylǵan Abaı ınstıtýty óz jumysyn úzdiksiz jalǵastyryp keledi. Negizgi ba­ǵyty – uly aqynnyń ómiri men shy­ǵarmashylyq murasyn qoǵamdyq gýmanıtarlyq ǵylym salalarynyń toǵysynda zertteý. Instıtýttyń Abai.kaznu.kz. veb-saıtynda ǵylymı-ádis­teme­lik oqýlyqtardyń mol qory jınaqtalǵan. Atalǵan ınstıtýt elimizde alǵash ret «Abaıtaný. Tańdamaly eń­bekter» atty 50 tomdyq jı­naq­ty qurastyryp shyqty. Tań­damaly eńbekterdiń 50 tomdyq basylymy negizin­de iriktelip, «Abaıtaný antolo­gııasynyń» 10 tomdyǵy da oqyr­manǵa jol tartqan bolatyn.

Láılá Musalynyń aıtýyn­sha, Abaıtaný antologııasy – qoǵam­dyq-gýmanıtarlyq ǵy­lym­dar júıesindegi, Abaıtaný tarı­hyndaǵy úlken jetistiktiń biri. «Abaıtaný antologııasyna» M.Áýe­zov, Q.Muhamedhanov, M.Myr­zahmetov, R.Syzdyqova, Z.Ahmetov, J.Ysmaǵulov, t.b. kór­nekti abaıtanýshylardyń irgeli ǵylymı monografııalary, Abaıtaný salasynda­ǵy irgeli máselelerdi ǵylymı turǵyda paıymdaıtyn jekelegen zertteýler, J.Dádebaevtyń «Abaıdyń antropologızmi» monografııasy, keıbir pánara­lyq sıpattaǵy eńbekter en­gen. Ǵalym sondaı-aq Abaı­taný antologııasy atty ıntel­lektýaldyq arnaýly baza ashyl­­ǵanyn jetkizdi. Bul baza Qazaq­stannyń bilim jáne ǵy­lym júıesi úshin, jalpy dúnıe júzi qazaqtaryna jol ashatyn ıgilikti alańǵa aınalýǵa tıis.

«Memleket basshysy al­daǵy ýaqytta gýmanıtarlyq pán­der­diń bólinbes bólshegi re­tinde Abaı­taný kýrsyn oqy­tý kerek dep naqty mindet qoı­dy. Osy baǵytta QazUÝ janynda Abaı ǵylymı-zertteý ınstıtýty oıshyl aqynnyń murasy men Abaıtaný boıynsha eńbekterdi ǵylymı aınalym­ǵa engizý maq­sa­tynda naqty jumystar atqaryp keledi. Abaı ilimin bilý jobasy aıasynda Abaı taksonomııa­sy máselesi kóterilýde. Abaı taksonomııasy atty jańa ǵylymı baǵyt­ty negizdep jatyrmyz. Osy jumystardyń aıasyn bar­lyq JOO-da jalpy bilim bere­tin pánder qataryna qosýdy usy­namyz», deıdi L.Musaly.

Abaıdyń qara sózderi bú­ginge deıin mańyzyn joıǵan joq. Orys tilinde «Qarasóz­derdiń» úsh birdeı nusqasy bar. Abaı­dyń qarasózderi áli de jiktelip, zerttelip, tereńirek mán-maǵy­nasyn uǵynǵan sa­ıyn, bú­gingi zamannyń adamyn rýhanı jaǵy­nan baıyta tú­sedi. Láılá Musaly «Pre­zı­denttiń «Abaı – rýhanı reformator» maqalasynda aıtyl­ǵan paıymdaýlarǵa ustaz­dar qaýymy oqytý prosesi barysynda únemi nazar aýdaratynyn jetkizdi.

«Rýhanı reformator degen qoǵamnyń sanasyn alǵa jyl­jytýshy degen maǵynany bildiretinin umytpaýymyz kerek. Maqalada Abaı aıtqan bes dushpan men bes asyl isti bilý kerek degen irgeli oılardyń tereń mańyzy bar. Abaıdyń taza ulttyq sıpatta jazylǵan shyǵarmalary arqyly mem­lekettik tildi úıretýdi qolǵa alý kerek. Abaıdyń bir óleńin jattaǵan bala, qazaqtyń sózi men óleńiniń qudiretin túsinýge jáne memlekettik tildi jetik meńgerýge ońtaıly qadam jasaıdy degen pikirge qosylamyz. Abaı – bizdiń rýhanı damýda­ǵy temirqazyǵymyz ben ulttyq baǵdarymyz bolý kerek», deıdi L.Musaly.

 

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

Munaı men teńge baǵamyndaǵy táýekelder

Ekonomıka • Búgin, 00:23

Áleýmettik qyzmetterdi damytý ózekti

Qazaqstan • Búgin, 00:21

Elektr qýatyn óndirý ulǵaıady

Aımaqtar • Búgin, 00:19

Saıası júıeni túbegeıli jańartý

Saıasat • Búgin, 00:14

Ulttyq qundylyqtardy ulyqtaý

Pikir • Búgin, 00:06

Atomǵa alańdaǵan álem

Álem • Búgin, 00:04

Bıznestegi áıelder úlesi

Bıznes • Búgin, 00:01

Yrysty molaıtqan naýqan

Ekonomıka • Keshe

AQSh-qa eksport artty

Ekonomıka • Keshe

Qandastardyń hali qalaı?

Qoǵam • Keshe

Engel zańy

Qoǵam • Keshe

Qymyzhanadaǵy mýzeı

Qoǵam • Keshe

Án oqý

Rýhanııat • Keshe

«Áselim» áni

О́ner • Keshe

Jyr alyby dáripteldi

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar