2009 jyly qurylǵan Abaı ınstıtýty óz jumysyn úzdiksiz jalǵastyryp keledi. Negizgi baǵyty – uly aqynnyń ómiri men shyǵarmashylyq murasyn qoǵamdyq gýmanıtarlyq ǵylym salalarynyń toǵysynda zertteý. Instıtýttyń Abai.kaznu.kz. veb-saıtynda ǵylymı-ádistemelik oqýlyqtardyń mol qory jınaqtalǵan. Atalǵan ınstıtýt elimizde alǵash ret «Abaıtaný. Tańdamaly eńbekter» atty 50 tomdyq jınaqty qurastyryp shyqty. Tańdamaly eńbekterdiń 50 tomdyq basylymy negizinde iriktelip, «Abaıtaný antologııasynyń» 10 tomdyǵy da oqyrmanǵa jol tartqan bolatyn.
Láılá Musalynyń aıtýynsha, Abaıtaný antologııasy – qoǵamdyq-gýmanıtarlyq ǵylymdar júıesindegi, Abaıtaný tarıhyndaǵy úlken jetistiktiń biri. «Abaıtaný antologııasyna» M.Áýezov, Q.Muhamedhanov, M.Myrzahmetov, R.Syzdyqova, Z.Ahmetov, J.Ysmaǵulov, t.b. kórnekti abaıtanýshylardyń irgeli ǵylymı monografııalary, Abaıtaný salasyndaǵy irgeli máselelerdi ǵylymı turǵyda paıymdaıtyn jekelegen zertteýler, J.Dádebaevtyń «Abaıdyń antropologızmi» monografııasy, keıbir pánaralyq sıpattaǵy eńbekter engen. Ǵalym sondaı-aq Abaıtaný antologııasy atty ıntellektýaldyq arnaýly baza ashylǵanyn jetkizdi. Bul baza Qazaqstannyń bilim jáne ǵylym júıesi úshin, jalpy dúnıe júzi qazaqtaryna jol ashatyn ıgilikti alańǵa aınalýǵa tıis.
«Memleket basshysy aldaǵy ýaqytta gýmanıtarlyq pánderdiń bólinbes bólshegi retinde Abaıtaný kýrsyn oqytý kerek dep naqty mindet qoıdy. Osy baǵytta QazUÝ janynda Abaı ǵylymı-zertteý ınstıtýty oıshyl aqynnyń murasy men Abaıtaný boıynsha eńbekterdi ǵylymı aınalymǵa engizý maqsatynda naqty jumystar atqaryp keledi. Abaı ilimin bilý jobasy aıasynda Abaı taksonomııasy máselesi kóterilýde. Abaı taksonomııasy atty jańa ǵylymı baǵytty negizdep jatyrmyz. Osy jumystardyń aıasyn barlyq JOO-da jalpy bilim beretin pánder qataryna qosýdy usynamyz», deıdi L.Musaly.
Abaıdyń qara sózderi búginge deıin mańyzyn joıǵan joq. Orys tilinde «Qarasózderdiń» úsh birdeı nusqasy bar. Abaıdyń qarasózderi áli de jiktelip, zerttelip, tereńirek mán-maǵynasyn uǵynǵan saıyn, búgingi zamannyń adamyn rýhanı jaǵynan baıyta túsedi. Láılá Musaly «Prezıdenttiń «Abaı – rýhanı reformator» maqalasynda aıtylǵan paıymdaýlarǵa ustazdar qaýymy oqytý prosesi barysynda únemi nazar aýdaratynyn jetkizdi.
«Rýhanı reformator degen qoǵamnyń sanasyn alǵa jyljytýshy degen maǵynany bildiretinin umytpaýymyz kerek. Maqalada Abaı aıtqan bes dushpan men bes asyl isti bilý kerek degen irgeli oılardyń tereń mańyzy bar. Abaıdyń taza ulttyq sıpatta jazylǵan shyǵarmalary arqyly memlekettik tildi úıretýdi qolǵa alý kerek. Abaıdyń bir óleńin jattaǵan bala, qazaqtyń sózi men óleńiniń qudiretin túsinýge jáne memlekettik tildi jetik meńgerýge ońtaıly qadam jasaıdy degen pikirge qosylamyz. Abaı – bizdiń rýhanı damýdaǵy temirqazyǵymyz ben ulttyq baǵdarymyz bolý kerek», deıdi L.Musaly.
ALMATY
