Ahmet Baıtursynuly • 11 Tamyz, 2022

Majarstan astanasynda «Ahmet Baıtursynuly jáne Alash» jınaǵy jaryq kórdi

71 ret kórsetildi

Majarstan astanasy Býdapesht qalasynda Halyqaralyq Túrki akademııasy ázirlep shyǵarǵan «Ahmet Baıtursynuly jáne Alash» jınaǵy men Armınıı Vamberıdiń «Pýteshestvıe po Sredneı Azıı» atty kitabynyń tanystyrý rásimi ótti, dep habarlaıdy Egemen.kz.

Qazaqtyń dara aqyny, ádebıet zertteýshi ǵalym ári túrkitanýshy Ahmet Baıtursynulynyń týǵanyna 150 jyl jáne kórnekti majar túrkologi Armınıı Vamberıdiń týǵanyna 190 jyl tolýyna oraı uıymdastyrylǵan saltanatty is-sharany Túrki akademııasy Qazaqstannyń Majarstandaǵy Elshiligimen birlesip ótkizgen.

Majar ǵylym akademııasynyń ǵımaratynda ótken alqaly jıynǵa Halyqaralyq Túrki akademııasynyń delegasııasy, TÚRKSOI-dyń burynǵy Bas hatshysy Dúısen Qaseıinov, Túrki memleketteri uıymynyń Majarstandaǵy ókildiginiń atqarýshy dırektory Iаnosh Hovarı, Majarstan Ǵylym akademııasynyń múshesi Ishtvan Vasharı, belgili qyrǵyz túrkolog Kadyralı Konkobaev, Tarıh ınstıtýtynyń dırektory Antal Molnar, Gýmanıtarlyq zertteýler ortalyǵynyń bas dırektory Balog Balash, Seged ýnıversıtetiniń professory Marııa Ivanıch, Aısha Mandokı, sondaı-aq belgili túrkolog-ǵalymdar men dıplomatııalyq mıssııa ókilderi de qatysty.

r

Qazaq, aǵylshyn tilinde jaryq kórgen «Ahmet Baıtursynuly jáne Alash» jınaǵyna Ahań týraly zamandastarynyń jáne belgili ǵalymdardyń maqalalary toptastyrylsa, «Túrkistan» serııasy aıasynda jaryq kórgen «Pýteshestvıe po Sredneı Azıı» eńbeginde áıgili saıahatshy Armınıı Vamberı Túrkistan halyqtarynyń tarıhy men mádenıeti, etnografııasy men geografııasy týraly derekter qamtylǵan. Bul kitap alǵash 1865 jyly Sankt-Peterbýrgte orys tilinde jaryq kórip, keıin Túrkistan general-gýbernatory K.P.Kaýfmannyń bastamasymen ázirlengen «Túrkistan jınaǵynyń» 12-tomyna engen edi. Al Túrki akademııasy atalmysh eńbekti túpnusqasyna sáıkes qaıta jarııalady.

Sondaı-aq, majar oqyrmandarynyń nazaryna Túrki akademııasy shyǵarǵan birqatar eńbekter, atap aıtqanda ǵun ámirshisi Attıla týraly aǵylshyn tilinde jazylǵan «The Lord of Europe Attila» (Eýropa ámirshisi Atılla) atty kitaptyń, Mandokı Qońyr Ishtvannyń «Úzilmes tamyrlar», qazaq-majar tilinde qurastyrylǵan «Jambyl jyrlary – Dzsambul muvei», Tonykók eskertkishiniń 1300 jyldyǵyna oraı jaryq kórgen «Bilge Tonyquq» jınaqtary da usynyldy.

Aıta ketsek, saltanatty jıyn aıasynda tamyrlas elderdiń yntymaqtastyǵyn arttyrýǵa qosqan úlesi men ǵylymnyń damýyna sińirgen eńbegi úshin birqatar majar ǵalymdary, ıaǵnı Iаnosh Hovarı, Ishtvan Vasharı, Marııa Ivanıch Halyqaralyq Túrki akademııasynyń Altyn medalimen marapattaldy.

Túrki akademııasy ázirlegen qundy kitaptar Majar ǵylym akademııasynyń kitaphana qoryna tartý etildi.

a

 
Sońǵy jańalyqtar

Munaı men teńge baǵamyndaǵy táýekelder

Ekonomıka • Búgin, 00:23

Áleýmettik qyzmetterdi damytý ózekti

Qazaqstan • Búgin, 00:21

Elektr qýatyn óndirý ulǵaıady

Aımaqtar • Búgin, 00:19

Saıası júıeni túbegeıli jańartý

Saıasat • Búgin, 00:14

Ulttyq qundylyqtardy ulyqtaý

Pikir • Búgin, 00:06

Atomǵa alańdaǵan álem

Álem • Búgin, 00:04

Bıznestegi áıelder úlesi

Bıznes • Búgin, 00:01

Yrysty molaıtqan naýqan

Ekonomıka • Keshe

AQSh-qa eksport artty

Ekonomıka • Keshe

Qandastardyń hali qalaı?

Qoǵam • Keshe

Engel zańy

Qoǵam • Keshe

Qymyzhanadaǵy mýzeı

Qoǵam • Keshe

Án oqý

Rýhanııat • Keshe

«Áselim» áni

О́ner • Keshe

Jyr alyby dáripteldi

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar