Sap-sary dala. Qyzdyń kestesindeı kórkem. Bul maıly daqyldyń tuqymy sebilgen soń tez qyltııady, tez kóteriledi. Az ǵana ýaqyt gúl jaryp, jaıqalady. Jaıqalǵan tusynda mańaıynan bal aranyń yzyńy jıilep, kóbelekter qonǵyshtaıdy. О́tken-ketken jolaýshylar aıaldap, sýretke túsedi. Gúli túsip, dáni pisken tusta bastary salbyrap, búkireıedi. Bul kezde qustar shoqyp, keskin-kelbetin odan saıyn ketiredi. Erteń dıqan kelip oryp alǵansha súreń tartyp, júdeı beredi. Júdegen saıyn dáni pisedi. Beıne bir adamnyń ǵumyryndaı...
Shyǵys Qazaqstandaǵy egistik alqabynyń kóbin kúnbaǵys alyp jatqan sekildi. Bálkim, solaı da shyǵar. Aýyl sharýashylyǵy basqarmasy mamandarynyń málimetinshe, bıyl 189 myń 571 gektar jerge kúnbaǵys egilipti. Az emes. Soǵan qaraı jergilikti jerde maı baǵasy arzandasa deısiń ǵoı. Kúnbaǵys qambany toltyryp, qaltany qampaıtqanymen, topyraqtyń bar nárin soryp alady. Tehnologııa boıynsha bir ret egilgen aýmaqqa úsh-tórt jylǵa deıin qaıtip kúnbaǵys egýge bolmaıdy.
Al kúnbaǵystyń tarıhyna úńilsek, eýropalyqtar Amerıkany ashqan kezde Meksıkanyń jazyǵynan basy kúndeı gúlderdi kórgen eken. Áýelde ony «kún gúli» dep atap, keıinnen paıdasyn bilgen. Eýropa-Azııaǵa alǵash osydan 400 jyl buryn kelgen kúnbaǵys búginde Qazaqstannyń Shyǵys, Soltústik óńirlerinde kóptep ósiriledi.
Shyǵys Qazaqstan oblysy
