О́ner • 14 Tamyz, 2022

Qasteev qazynalary

49 ret kórsetildi

Qazaqstannyń halyq sýretshisi Ábilhan Qasteevtiń ómiri túrli kezeńderden turady, sol úshin onyń shyǵarmashylyǵy da ár ýaqyttyń aınasy ispetti. 1919 jyly onyń otbasy Jar­kentke kóshedi. Áne sol kezde bolashaq sýretshi óziniń alǵashqy kartınalaryn salyp, erteńge úlken úmitpen qaraıdy. Ol úshin sýret minsiz álem, al álem keremet sýret sııaqty elestegen bolsa kerek. Qoǵamdyq qubylystar, kezdesken qıynshylyqtar, ártúrli saıası júıeler qylqalam aldynda esh qaýqarsyz ekenin sezingen Ábilhan máńgilik óner aspanynda jarqyrap turatyn týyndy salýǵa áýestengenin onyń ár tıptegi eńbekterinen kóre alamyz.

Kollajdy jasaǵan Záýresh SMAǴUL, «EQ»

«Túrkisibke»  sińgen oı

Onyń eń keremet týyndylarynyń biri – «Túrkisib». Ol bul týyndysyn salýdan buryn sol zamandaǵy eń úlken qurylys Túrkisibke jumysqa barady. Áne sol jyldary qara jumys isteı júrip, aınalasyn baqylap, baǵdaryn bilgen sýretshi «Túrkisib» dep atalatyn tamasha týyndysyn ómirge ákeledi. Ol osy kartınasyna óziniń jastyq shaǵyn, ultynyń tutas armany men úmitin, bolashaqqa degen kózqarasyn, órkenıetke degen umtylysyn jazǵanyn ýaqyttyń ózi dáleldep berdi.

«Túrkisibke» kóz salsańyz, onda eń aldymen ulan-ǵaıyr dala kózge shalynady. Kádimgi qazaqtyń dalasy. Baýraıyn án, qoınaýyn kúı terbetken, tórt túligi shurqyrap, aspanda kún nuryn tókken baıaban dala. Odan keıingi kóriniste sol dalanyń san myń jyldan bergi aqy ıesi qazaqtar birden kóńilge kórik syılaıdy. Olar Túrkisibti boılap kele jatqan poıyzdy alaqaılap kútip tur. Bul kútýde olardyń asyl armandary, sezim bulqynystary, tipti erteńgi ómirge degen shynaıy senimderi sezilip tur. Qasteev osyny sátti beıneleı alǵan. Qolyna tabaq ustap, shashý shashyp turǵan aq jaýlyqty ana da sýretshi oıynyń tamasha jemisi. Qazaq qýansa, shashý shashady, atyna minip, alaqaılaıdy, tóńirekke sol qýanysh­ty jyldam jetkizýge asyǵady. Aýyl tirshiligin, qazaqtyń dalalyq ómirin jaqsy biletin qylqalam ıesi muny óz kartınasynda asa yjdaǵatpen beınelegen. Al osy týyndydaǵy poıyz kórinisi bárin aıshyqtap tur. Ol qazaq dalasyna, bostan ómirge umtylǵan bir ulttyń ómirine órkenıet ákele jatyr ma degen suraq týyndaıdy. «Túrkisibke» sińirgen Qasteevtiń basty ıdeıasy osy bolsa kerek. Baıqasańyz, poıyzben parallel túıe kerýeni ketip bara ja­tyr. Bul ejelgi dástúr men qazirgi sát­tiń bir-birine degen oqshaý kózqarasyn ­sıpattap tur. Bylaısha aıtqanda, sýret­shi keshegi toqtaýsyz kerýenniń ornyn búgin temir poıyz basty, keshegi ýaqyt búginge jyǵyndy boldy, dáýir aýysty, zaman ózgerdi degen jańasha kóz­qarasty alǵa tartady.

«Jas Abaıdaǵy» jańashyldyq

Abaı tulǵasyn beıneleý ónerine ákelgen sýretshiler óte kóp. Biraq olardyń árqaısysy óziniń kózqa­rasymen, talantymen Abaı beınesin somdady. Búkil elge rýhanı kósem bolǵan Abaı qazaqtyń talantty grafık-sýretshisi, qazaq beıneleý óneriniń negizin salýshylardyń biri Ábilhan Qasteevtiń súıikti keıipkeri boldy. Onyń qylqalamynan týyn­daǵan «Abaı kıiz úı aldynda», «Jas Abaı», «Abaı jaz jaılaýda» shyǵarmalary osyǵan tolyq dálel. Abaı eline sýretshi eki ret baryp, onyń týǵan dalasyn, ósken ortasyn óz kózimen kóredi. Sol úshin de Qasteevtiń «Kıiz úıdiń janyndaǵy Abaı» (1938 j, akvarel) kartınasynda óziniń týǵan aýylynda ustazy A.S.Pýshkınniń kitabymen birge sýrettegen. Bul sýrette sýretshi Abaı arqyly qazaqtyń óner-bilimge, rýhanııatqa, mádenıet pen ádebıetke jaqyn ekenin beınelegen desek qatelespeımiz. Sebebi qashanda da Abaı arqyly biz qazaqtyń ózin kóremiz. Al hákimniń jastyq shaǵyn beınelegen «Jas Abaı» (1945 j, akvarel) kartınasy da sýretshiniń talantyn áıgilegen týyndynyń biri. Qolyna kitap ustaǵan, alysqa, bolashaqqa tike qaraǵan Abaı bárin oılap, «Qalyń elim, qazaǵym, qaıran jurtym» degen ǵasyr sózin jalyn atqan jyrlarymen jurtqa jetkizýge bekinip turǵan syndy. Kartınadan oıly da bekem, tereń adamnyń beınesin baıqaımyz. Abaı beınesin sýretke salǵan týyndylar­dyń ishinde Ábilhan Qasteevtiń «Jas Abaıy» oqshaý turǵanynyń sebebi de osy bolsa kerek.

«Qalyńmalǵa satylǵan qalyńdyq» – qazaq úni

Sýretshiniń kelesi bir keremet týyndysy «Qalyńmalǵa satylǵan qa­lyńdyq» dep atalady. Atalǵan kartına 1938 jyly maıly boıaýmen salynǵan. О́tken ǵasyrdaǵy qazaq zııalylary kótergen taqyryptyń eń úlkeni osy áıel bostandyǵy edi. Sol úshin de Júsipbek Aımaýytov «Aqbilekti», Sultan­mahmut «Qa­mar sulýdy», Muh­tar Áýezov «Qorǵansyzdyń kúnin», Span­dııar Kóbeev «Qalyńmal» romanyn jazdy. Al beıneleý óneriniń ókili retinde Ábilhan Qasteev «Qalyńmalǵa satylǵan qalyńdyq» týyndysyn salady. Kartınada eski qoǵamdaǵy, atap aıtqanda, Qazaqstanda revolıýsııaǵa deıin bolǵan feodalızmniń kespiri sýret tilimen aıtylǵan. Avtor áıel teńdigi dep jar salmaı-aq jalǵyz sýretpen óziniń kózqarasyn ashyq jarııa etedi. Eski dástúrdiń, júıesiz ta­nym­nyń saldarynan qanshama jas qyz­dardyń qoǵamnyń, ata-ananyń máj­búrleýimen qalyńmalǵa satylyp ketip jat­qanyn sýretshi osy týyndysy ar­qyly beıneleıdi.

Sońǵy jańalyqtar

Qosymshanyń kómegi eleýli

Qoǵam • Búgin, 23:07

Qazaq dıasporasynyń qaıratkeri

Tarıh • Búgin, 23:01

Ormanmen syrlasqan ǵalym

Aımaqtar • Búgin, 22:59

Koreı teatrynyń torqaly toıy

Teatr • Búgin, 22:58

Lývrda qalǵan shyraǵdan

Suhbat • Búgin, 22:56

EcoStudentKZ: Jastar judyryqtaı jumyldy

Ekologııa • Búgin, 22:52

Sheberler sherýi

О́ner • Búgin, 22:50

«Taza Kókjaılaý» aksııasy ótti

Ekologııa • Búgin, 19:11

Nobel ádebıet syılyǵyn Ennı Erno aldy

Ádebıet • Búgin, 17:38

Janar Aıtjan jańa qyzmetke taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 16:38

Uqsas jańalyqtar