Bilim • 14 Tamyz, 2022

Mektepke daıyndyq otbasylarǵa ońaıǵa soqpaı tur

836 ret kórsetildi

Jańa oqý maýsymy jaqyndaǵanda bir jańalyq jylt etti. Balalar jylynda áleýmettik az qamtylǵan otbasylardyń balalaryna, jetim jáne ata-anasynyń qamqorlyǵynsyz qalǵan jáne t.b. sanattaǵy qoldaýdy qajet etetin oqýshylarǵa qyrkúıektiń qarsańynda beriletin materıaldyq kómek kólemi artty. Árıne, qýanyshty jaǵdaı, biraq mundaı kómek bárine birdeı berilmeıdi. Aıtalyq, sondaı kómek ala almaıtyndardyń arasynda kópbalaly otbasylar bar. Onyń ústine, jyǵylǵanǵa judyryq, qymbatshylyq ta qatty qysyp tur. Osy oraıda mektep taýarlarynyń qunyna sholý jasap, máselege tereńdep kórdik.

Sýretti túsirgen Erlan OMAR, «EQ»

Bir balaǵa qajetti zattardy eseptegende...

Áýeli usaq-túıekti túgendep kór­mekke elordadaǵy keńse zattar dúkenine bardyq. Kózben kórgendi jazaıyq. 1-synypqa baratyn oqýshynyń qajetine qansha ketetinin boljap baǵaıyq.

12 bettik dápter 45 teńge turady eken. Bir toqsanǵa kemi 40 dana kerek desek, 1 800 teńge dápterge ketedi. 8 tústi 16 bettik jumsaq qaǵazy – 145 teńge, sýret salatyn albomy – 195 teńge, syzǵyshy – 175 teńge, 5 tústi karton qaǵazy – 265 teńge, 20 bettik dápter qaptyń jınaǵy – 450 teńge, qalam-qaryndashtyń qoraby (penal) – 350 teńge, bir danasy 370 teńge turatyn kitap qaptyń 20-syna – 7 400 teńge, kitapqa tireýish – 980 teńge, 6 tústi ermeksazdyń bir qoraby – 285 teńge, 6 tústi akvarel boıaýy – 315 teńge, úsh danasy bar boıaýǵa arnalǵan qylqalam – 1 100 teńge, 12 tústi qaryndash – 1 100 teńge, qat­ty muqabamen kúndelik – 700 teń­ge, «Aıgólek» qalamynyń 4 da­nasy – 200 teńge, 21 gramm qaǵazǵa arnalǵan qaryndash-je­lim – 120 teńge, óshirgish – 55 teńge, ush­taǵysh – 120 teńge, 13 santı­metrlik qaǵaz qaıshy – 325 teńge. Birsypyra túgendegendeı boldyq, osy maıda-shúıdeniń ózine 16 080 teńge jumsalady. Bul zattardyń kóbi toqsanǵa jetse jaqsy.

Endi iri zattarǵa kóshelik. Kitap, dápter salatyn arqa sómke 6 myń teń­geden bastalady, biraq onyń ózi mektepke deıingi balalarǵa dep kórseti­lip­ti. Mektep oqýshylaryna, sonyń ishinde bastaýysh synyp balalaryna arnalǵan sómkeler 7 myń teńgeden joǵary. Al aıaqkıimge arnalǵan dorba-sómkeler 5 040 teńgege qoljetimdi. Kó­lemdi zattarǵa keminde 12-15 myń teńge qajet.

Kıimge keleıik, astanadaǵy 3 túrli kıim dúkenin qaradyq. Uldardyń kos­tıým-shalbary 20-23 myń teńgeniń shamasynda. Al qyzdardyń kıimi (jaket, beldemshe men shalbar) 27-32 myń teńgeniń jobasynda. Kúndelikti aıaq­kıim­di 7-10 myń teńgege tabýǵa bo­lady. Aq jeıde 5 myń teńgeniń aına­lasynda, aq maıkalar 2 myń teń­geden, beldikter 1,5-2 myń teńge kóleminde, shulyqtar 2 myń teńge turady. Buǵan sporttyq kıimdi qo­sa­ıyq. Arnaıy sporttyq zattar dú­ken­derinde balalardyń kos­tıým­deri 15 myń teńgeden joǵary. De­gen­men bylaıǵy bazarlardan 10 myń teńgege de tabýǵa bolady, sondyqtan biz 10-20 myń teńge dep shamaladyq. Sporttyq aıaqkıimder de 10-20 myń teńgeniń aınalasynda. Sonda bas-aıaǵy uldyń «birkıerine» – 58-84 myń teńge, qyzdyń kıimine 63-91 myń teńgeniń jo­ba­synda qarajat kerek.

Sonymen, dóńgelektesek, ul balany mektepke daıyndaýǵa 86-115 myń teńgedeı, qyz balaǵa 91-122 myń teńgedeı jumsalady. Oqyrmandarǵa kór­setilgen soma barynsha shaqtap, bazar­daǵy ortasha emes, ortadan tómen baǵa­larmen eseptelgen boljam eke­nin esker­tkimiz keledi. О́ıtkeni baǵalar kór­setilgen somadan ári qaraı sha­ryqtaı beredi, onyń shegin ata-ana óz qaltasyna qaraı belgileıdi.

О́ńirlerde baǵa óse túsken

Joǵaryda sholý jasap, shamalap esebin shyǵardyq. Biraq ómirde qalaı? Jáne óz esebimizde taýary da, dúkeni de kóp megapolısterdegi (Almaty men astanadaǵy) baǵamen eseptedik. О́ńirlerde qalaı? О́skemen qalasynda turatyn Dıdar Erlanqyzy tuńǵyshyn bıyl 1-synypqa bergeli otyr. Ol bir aı buryn, ıaǵnı taýarlar túse salysymen negizgi zattaryn alyp qoıǵanyn jetkizdi.

«Bir balany mektepke daıyndaýǵa joq degende 150-200 myń teńge aqsha kerek. Mysaly, biz oqý jyly jaqyndaǵanda taýarlardyń baǵasy qymbattap ketetinin eskerip, 1 aı buryn negizgi kerek-jaraǵyn alyp qoıdyq. Mektepke ustaıtyn sómkesi 10 myń teńgege shyqty, qazir sol biz alǵan sómke 15 myń teńgege qymbattap ketti. Sporttyq kıimi 15 myń teńge, sporttyq krossovkasy 12 myń teńge, mekteptiń ishinde aýystyryp kıetin krossovkasy 7 myń teńge, týflıi 10 myń teńge boldy. Biz alǵan týflı qazir 20 myń teńgeden tur. Al mektep formasy (kostıým, shalbar, jaket) 30 myń teńgege shyqty. Biz bir aı buryn kórgende jaketsiz kostıým men shalbardyń eń arzany 18 myń teńgeden turdy. 6 myń teńgelik 2 aq jeıde 12 myń teńge, aq tústi maıkanyń ekeýine 5 myń teńge jumsadyq. Kúzge qaraı aq jeıdeniń ishinen kıetin moıny bar aq tústi jempir, jyly shalbar alý qa­jet», deıdi D.Erlanqyzy.

О́skemendik ata-ana áli dápter, qalam, sýret salatyn albomdar, óshir­gish, ushtaǵysh degen maıda-shúı­de­lerdi almapty. О́ıtkeni muǵalimderi naqty tizim jazyp bermegen eken.

«Mundaı zattardy mekteptiń nus­qa­ýymen alǵan jón. Byltyr balamyzdy daıyndyq synybyna bergennen bile­miz, kitaptaryn 25 myń teńgege satyp aldyq. Oǵan qosymsha dápterleri bar jáne 1-shi, 2-shi dep keletin jumys dáp­terlerin satyp alýǵa týra keledi. Keshe baıqap kórdim, 12 bettik jaı dápter bizde 85 teńge turady, osydan-aq qalǵan zattardyń baǵasy qymbat eke­nin shamalap otyrmyn», deıdi D.Erlanqyzy.

Kópbalaly otbasylar qaıtpek?

Áleýmettik jelidegi kópbalaly áke jaqynda jarııalaǵan jazba­syn «7 balasy mektepke barǵaly otyr­­ǵan tanysym esime túsip ketip jylaǵym keldi...» dep bastapty. Jeli­ge elor­da­daǵy eń arzan sanalatyn bazar­dyń fotosyn júktegen Berdibek Habaı joǵarydaǵy jazbasyn ári qaraı bylaı jalǵapty:

«Baǵa degen aspanda... Uıqym kel­meıdi. Keshe jeksenbi bolǵandyqtan bala­larǵa mektepke kıim-keshek alýǵa bazar­ǵa shyqtyq. Jaǵamdy ustadym. О́tken jylǵymen salystyrǵanda 2 esege qymbattap ketken. Biz osy jyly 3 balany mektepke jiberemiz. Osy úsh balaǵa bir qabat qana kıim alýǵa jaz boıy tirnektep jınaǵan aqshamyz jetpeı qaldy. Mysaly: sómke eń arzany – 8 myń teńge×3, aıaq kıim eń arzany – 9 myń teńge×3, ulyma kostıým, eń arzany – 22 myń teńge. Dápter, qalam, qaryndash, syzǵysh, óshirgish, boıaýlar, t.b. usaq túıekke baqandaı 32 myń teńge ketti. 9-synyp pen 2-synypqa baratyn qyzdaryma eń qajet degen kıimderin aldyq. Sodan soń dene shynyqtyrýǵa (eń arzanynan 1 saty joǵarysyn aldyq, sebebi balanyń áreketi belgili, sál sapa kerek mundaıda) kıetin kıim men aıaqqıim­derine 58 myń teńge ketti. So­ny­men, qoıshy, 200 myń teńge aq­shamyz jetpeı, tomsyraıyp úıge keldik. Balalarǵa balmuzdaq alyp bere almaı qaldyq qoı. Ras aıtam. Endi otyrmyn, kúz keledi, taǵy aıaqkıim, jyly kúzdik kıim kerek. Sosyn qyly­shyn súıretip qys keledi, onda ne bolamyz dep... Alla sabyr bersin».

Biz jeli qoldanýshy ata-ana B.Ha­baı­ǵa osy jazbasyn maqalaǵa qosý úshin aldynan óteıik dep habarlastyq. Sonda keıipkerimiz biz sóz basynda qozǵap, keıin maqalada tolyǵyraq qulaqtandyrýdy kózdegen taqyrypqa alyp keldi.

«Memleket jyl saıyn ár balaǵa jańa oqý jylynda materıaldyq kómekke qarajat bóledi. Bul soma bıyldan bastap 38 myń teńgege jobalady. Biraq ony kóp otbasy ala almaıdy. Mysaly, men kópbalaly ákemin, 3 balam mektepke barady, alaıda men joǵarydaǵy memlekettik kómekti ala almaımyn. Sebebi joldasym ekeýmizdiń jalaqymyzdy bala sanyna bólgende eń tómengi tabys kóleminen asyp ketedi. Damyǵan elderde memleket mektepte oqıtyn ár balaǵa jańa oqý jylynda bir rettik kómek beredi. Bizde de Úkimet kópbalaly otbasynyń balalaryna solaı qarassa jón bolar edi. О́ıtkeni qymbatshylyq óte qıyn bolyp barady. Joǵarydaǵy jazbamda kózben kórgen baǵany, basymnan ótken jaıtty jazyp otyrmyn», deıdi áke.

Kúnkóris deńgeıinen asatyn jalaqy da jetpeı qalady

Osyǵan deıin habarlaǵanymyzdaı, «Jalpyǵa mindetti bilim berý» qo­ry 17 myńnan 40 myń teńgege de­ıin­gi kólemde materıaldyq kómek kórsetip kelgen edi. Bıyldan bastap kómek mólsheri eń tómengi kúnkóris deńgeıinen, ıaǵnı 37 389 teńgeden tómen bolmaýy kerek. Iаǵnı osy jyly ákimdikter qarjylaı kómek alý­ǵa tıisti barlyq balaǵa keminde 37 389 teńge kóleminde qarajat bóledi. Bala­lar­dyń quqyqtaryn qorǵaý komıteti tóraǵasynyń orynbasary Dýlat Jekebaevtyń aıtýynsha, qazir de eń tómengi mólsherden artyq qarjy bóletin jergilikti atqarýshy organdar da bar.

Memleketten beriletin bul mate­rıal­dyq kómek ataýly áleýmettik kómek (AÁK) alatyn otbasylardyń, AÁK almaıtyn, biraq jan basyna shaq­qandaǵy ortasha tabysy kúnkóris deńgeıinen tómen otbasylardyń balalaryna, sondaı-aq jetim jáne ata-anasynyń qamqorlyǵynsyz qalǵan balalar, tótenshe jaǵdaıǵa tap bolǵan oqýshylarǵa beriledi.

Endi qarańyz, Qostanaı óńirinen habarlasqan muǵalim Azıza Kemel 3 balasyn mektepke, 1 balasyn daıarlyq synybyna bermekshi. «Meniń qolǵa alatyn jalaqym – 265 myń teńge. Barlyǵy aıtatyndaı, muǵalimderdiń tabysy kóp emes. Men shaǵyn jınaqty aýyl mektebinde jumys isteımin, munda bala az, saǵatyma qaraı alatynym osy. Qyrkúıekte 4 balam da sabaqqa barady. О́zim de kópbalaly otbasynda óstim, aldymdaǵy ápkemdikin kıip baratynmyn. Balalaryma da solaı qylaıyn desem, úlken qyzym tez ósip ketti ári ákesine uqsap denesi irileý, boıy uzyn bolyp barady. Onyń kıimi úlkenimnen 2 jasqa kishi ekinshi qyzyma shaq kelmeıdi, óıtkeni ol – ápkesi sııaqty emes, tym aryq. Úshinshim – ul. Ol 2-synypqa barady. Onyń aldynda aǵasy joq, jyl saıyn aıaǵy da, denesi de ósip, byltyrǵysyn qaıtadan kııýge kelmeıdi. Sondyqtan ony bastan-aıaq qaıta kıindirý kerek. Tórtinshi balam – qyz. Ony daıar­lyq synybyna bergeli jatyrmyn. Oǵan 5 jáne 7-synypta oqıtyn ápkeleriniń kıimi saı emes. Qysqasy, 4 balamnyń tórteýine de tolyq daıyndyq qajet bolyp tur. Joldasymnyń jumysy toqtap qaldy. Meniń 265 myń teńge jalaqymdy 4 balaǵa bólgende tómengi kúnkóris deńgeıinen asyp ketedi. Sol sebepti memlekettiń kómegin ala almaımyn. Al bazardaǵy baǵany bilesiz ǵoı», deıdi A.Kemel.

Iá, bazardaǵy baǵany bilemiz...

Sońǵy jańalyqtar

Qosymshanyń kómegi eleýli

Qoǵam • Búgin, 23:07

Qazaq dıasporasynyń qaıratkeri

Tarıh • Búgin, 23:01

Ormanmen syrlasqan ǵalym

Aımaqtar • Búgin, 22:59

Koreı teatrynyń torqaly toıy

Teatr • Búgin, 22:58

Lývrda qalǵan shyraǵdan

Suhbat • Búgin, 22:56

EcoStudentKZ: Jastar judyryqtaı jumyldy

Ekologııa • Búgin, 22:52

Sheberler sherýi

О́ner • Búgin, 22:50

«Taza Kókjaılaý» aksııasy ótti

Ekologııa • Búgin, 19:11

Nobel ádebıet syılyǵyn Ennı Erno aldy

Ádebıet • Búgin, 17:38

Janar Aıtjan jańa qyzmetke taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 16:38

Uqsas jańalyqtar