Qoǵam • 16 Tamyz, 2022

Jalbyz ben jaýynqurt ósiredi

229 ret kórsetildi

Erinbegen adamǵa kásip kóp. Máselen, atyraýlyq Anar Bekmambetova ózgelerge tosyn kóringenimen, úlgi bolarlyq isti qolǵa aldy. Qazir jeke úıiniń aýlasynda Marokko jalbyzy men kalıfornııalyq jaýynqurtty ósirip otyr.

Onyń aıtýynsha, jaýynqurt – topyraqty qunarlandyrýǵa taptyrmaıtyn tásil. Ol bul kásibin jyl basynda bastaǵan. Jaýynqurtty ja­py­raq, tal sabaǵy men tórt túlikten bólingen organıkalyq zattarmen qo­rek­tendiredi. Sóıtip, bıogýmýs dep ata­latyn bıologııalyq tyńaıtqysh shyǵarady.

– Bul kásipti qolǵa alamyn degen oıym bolǵan joq edi. Jańa jyl qarsańynda kúıeýbala bir qorap­qa salynǵan kalıfornııalyq jaýyn­qurtty ákelip berdi. Sodan jaýyn­qurt­ty zertteı bastadym. Keıin úıde ósirýge bel baıladym. Jaýynqurt kóbeıe tústi. Keıin taǵy da satyp aldym. Alty aıda bir qoraptaǵy jaýyn­qurtty 400 myńǵa jetkizdim. Qazir 40 sharshy metr aýmaqta ósirip otyrmyn, – deıdi A.Bekmambetova.

Úı irgesinen jeke kásibin ashqan ol qurt­tarǵa maldyń tezegi men jemis-jıdek, kókónistiń qaldyǵyn da beredi. Mundaı organıkalyq tyńaıt­qyshtardy aýyl ishinen tabý qıyn emes. Alaıda jaýynqurttyń kalı­fornııalyq túri joǵary baǵala­natyn­dyq­tan, onyń kútimi de soǵan saı bolýy qajet.

– Qazir kalıfornııalyq jaýyn­qur­tynyń naryqtaǵy quny 1 sharshy metrine 150 myń teńge turady. Qurt­tar­dy dernásil kezinde maldyń qıy men jemis-jıdek qaldyǵyna tastaımyn. Qaldyqty úsh aıda qorytyp bere­di. Odan soń qurttardy elekpen ótkizip, satýǵa ázirlep qoıamyn. Satýdan qal­ǵanyn qaıtadan qaldyqtardy qory­týǵa jiberemin. Bul prosess osylaı toqtaýsyz jalǵasa beredi, – dep tájirıbesimen bólisti A.Bekmambetova.

Ol úıiniń aýlasynda tek jaýynqurt ósirýmen shektelgen joq. Buǵan qosa jemis-jıdek pen kókónistiń san túrin ósirip otyr. Sonyń qatarynda Marokko jalbyzy da bar.

– Buryn jalbyzdy ósirip kórgen emespin. Marokko jalbyzyn áriptesim­niń keńesimen ósirýge den qoıdym. Ol Marokko jalbyzyn bizdiń naryqtan tabý qıyn ekenin, baǵasy qymbat ekenin áńgimeledi. Rasynda da, solaı eken. Saýda ornynan bir kılo jalbyzdy satyp ákeldim. Ony ábden tamyr jaıǵansha, eki apta boıy baptadym. Keıin aýlaǵa ektim. Qazir jalbyzǵa suranys kóbeıip, ósirip úlgere almaı júrmin, – deıdi ol.

Endi Anar Bekmambetova jaýyn­qur­ty men jalbyz ósirý isin keńeıtpek oıy bar. О́ıtkeni oǵan sharýalardan suranys arta túsken. Sol sebepten qolynan keletin kásipti jandandyryp, bıogýmýspen jergilikti eginshilerdi qam­tamasyz etýdi kózdep otyr.

– Qurt pen jalbyz ósirýdiń paıdasy da, tabysy da mol ekenine kóz jetkizdim. Aldymen eńbek etýge yntam oıandy. Ekinshiden, óńirdiń tuzdy topyraǵyn qunarlandyrýǵa yqpaly zor. Úshinshiden, osy kezge deıin syrttan tasymaldanǵan qajetti nárseni ózi­miz de ósire alady ekenbiz. Demek tól aqshamyz syrtqa ketpeı, ózimizde qalady ǵoı, – deıdi baǵban.

 

Atyraý oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Munaı men teńge baǵamyndaǵy táýekelder

Ekonomıka • Búgin, 00:23

Áleýmettik qyzmetterdi damytý ózekti

Qazaqstan • Búgin, 00:21

Elektr qýatyn óndirý ulǵaıady

Aımaqtar • Búgin, 00:19

Saıası júıeni túbegeıli jańartý

Saıasat • Búgin, 00:14

Ulttyq qundylyqtardy ulyqtaý

Pikir • Búgin, 00:06

Atomǵa alańdaǵan álem

Álem • Búgin, 00:04

Bıznestegi áıelder úlesi

Bıznes • Búgin, 00:01

Yrysty molaıtqan naýqan

Ekonomıka • Keshe

AQSh-qa eksport artty

Ekonomıka • Keshe

Qandastardyń hali qalaı?

Qoǵam • Keshe

Engel zańy

Qoǵam • Keshe

Qymyzhanadaǵy mýzeı

Qoǵam • Keshe

Án oqý

Rýhanııat • Keshe

«Áselim» áni

О́ner • Keshe

Jyr alyby dáripteldi

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar