Kıno • 18 Tamyz, 2022

«Sultan Beıbarys»: Bılik fılosofııasy

109 ret kórsetildi

Bolat Mansurov túsirgen «Sultan Beıbarys» fılminde ashy shyndyq bar. Balalyq ǵumyry tragedııaǵa toly bıleýshiniń taǵdyry aýyr. Soǵystyń ákeletin zardaby týraly adamzatqa aıtar úndeýi bar.

HIII ǵasyrda Mysyrdy bılegen Sultan Beıbarystyń taǵdyry úlken sabaq. Bala kúninde shapqynshylyqtyń qurbany bolǵan, úlken ómir synaqtarynan ótken onyń qarýy ádildik boldy. Júre­gine jazylǵan bir ǵana «Kóke» sózi onyń jadyndaǵy óshpes jańǵyryǵyna aınaldy.

Sultan jer betindegi álsiz­derge qorǵan, adaldyq pen aram pıǵyldy durys ajyrata bilýshi retinde mıssııa atqa­ratynyn alǵa tartady. Kózge týra qaraý arqyly shyndyqty kóre bilý tásilin qoldanady. Halyqty ishinen aıaǵyńmen júrip kórý – kóp jaǵdaılardy ádil tarazylaýǵa múmkindik beredi.

Tarıhshylar Sultan Beı­ba­rys Mysyrdy bılegen jyl­dary ǵylym, bilim, aǵar­tý­shylyq, óner gúldengen tusy dep baǵa beredi. Fılmde Sul­tannyń «Meniń qolym tıgen dúnıeniń bári qasıetke aınalady» degen jandy sózi bar.

Fılmdegi eń basty aksent analardyń zarly áýenine qoıylǵan. Bala Sultannyń júregine salynǵan eń aýyr jara – ata-anasynan jetim qalý. Qorǵansyz balanyń taǵ­dyry onyń keleshegine sa­lyn­ǵan dara joly boldy.

Orta ǵasyrda jer, terrıtorııa, mansaptyq qaqtyǵystar úshin jaýgershilik tarıhı oqıǵalar kóp bolǵan. Aıaǵy aýyr analardyń ishine deıin naıza suǵý – bul adamzattyń eń úlken tragedııasy.

Sultan Beıbarystyń shyn­dyqqa týra qaraıtyn usta­nymdary qatań boldy. «Sul­tan júreksiz ómir súre alady, biraq aqylsyz ómir súre almaıdy» degen qaǵıdasy kóp shyndyqtyń betin ashady.

Sultannyń áıel zatyna degen qarym-qatynasynyń astarynda mynandaı aqıqat bar. Ár er azamattyń essiz isteriniń artynda bos saýyq-saıranǵa degen áýestik, ashkózdik oryn alsa, onyń túpki sebepterin janyndaǵy jubaıynan izdep kórý kerek.

Fılmniń fınaly aqıqat­tyń basyn ashady. Mysyrda­ǵy pıramıdanyń ishindegi qupııa­ny kózimen kóretin sáti bar. Bul adamzatqa úlken úndeý tastaıdy. Jerde ózin Qudaı sezinetinder jaratylystyń óz Jaratýshysy bar ekendigin umytpaýdy eske salady.

Adam máńgi emes. Topyraq­qa aınalatyn tabıǵatymyz­dy tolyq túsinýge sabaq beredi. Bılik – aqylǵa ıelik etý ǵana ekenin fılm avtorlary Beı­barystyń ómiri arqyly túsin­dirip bere aldy. Qandaı jaǵdaıda da qan tógilmese, jahandaný saıasatynda adamzat bir-birimen jaý­laspaýdy úırense, bul órke­nıettiliktiń joǵarǵy mádenı deńgeıi.

Besik, týǵan jer, topyraq, Ananyń zarly áýeni – fılmde Sultan Beıbarystyń bılikke kelýdegi basty motıvi retinde beıneli túrde ishki ótkergen shynaıy kúıin ashady.

Jýsannyń ısine degen sa­ǵy­nyshy, jyraqta júrip qadi­rin bárinen artyq túsingen, ádil­dik jolymen ǵana júrgen bı­leý­shiniń shyqqan tegine degen ómir­lik iz salady. Búgingi qo­ǵam osydan sabaq alsa, bul fıl­m­niń maqsatynyń aqtal­ǵany.

 

Gúlzat KО́BEK,

kınotanýshy,

ónertaný PhD doktory,

«Turan» ýnıversıtetiniń professory

Sońǵy jańalyqtar

Munaı men teńge baǵamyndaǵy táýekelder

Ekonomıka • Búgin, 00:23

Áleýmettik qyzmetterdi damytý ózekti

Qazaqstan • Búgin, 00:21

Elektr qýatyn óndirý ulǵaıady

Aımaqtar • Búgin, 00:19

Saıası júıeni túbegeıli jańartý

Saıasat • Búgin, 00:14

Ulttyq qundylyqtardy ulyqtaý

Pikir • Búgin, 00:06

Atomǵa alańdaǵan álem

Álem • Búgin, 00:04

Bıznestegi áıelder úlesi

Bıznes • Búgin, 00:01

Yrysty molaıtqan naýqan

Ekonomıka • Keshe

AQSh-qa eksport artty

Ekonomıka • Keshe

Qandastardyń hali qalaı?

Qoǵam • Keshe

Engel zańy

Qoǵam • Keshe

Qymyzhanadaǵy mýzeı

Qoǵam • Keshe

Án oqý

Rýhanııat • Keshe

«Áselim» áni

О́ner • Keshe

Jyr alyby dáripteldi

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar