Sport • 18 Tamyz, 2022

Sportymyzdaǵy sony serpinder

54 ret kórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev 2021 jyly Tokıo olımpıadasy aıaqtalǵan boıda: «Ulttyq quramanyń Olımpıadadaǵy kórsetkishi sport sekildi asa mańyzdy salada shuǵyl ári tıimdi reformalar júrgizý qajet ekenin kórsetti. Ulttyq quramanyń bul kórsetkishi Qazaqstannyń sporttaǵy áleýetine jáne memleket tarapynan sportty damytýǵa bólinip otyrǵan mol qarajatqa sáıkes kelmeıdi», dep mıllıondaǵan jankúıerdiń kókeıindegi oıdy dóp basqan edi.

Iá, sport jáne dene shynyqtyrý salasyna jańa qarqyn kerek ekenin jasyra almaımyz. Keıingi jyldary el sportynyń jaqsy nátıjelerge qol jetkize almaı júrýiniń basty sebep­terdiń biri – bilikti kadrlardyń jetis­pe­ýi jáne ár saladaǵy júıesizdik. Mysaly, olımpıadalyq sport túrleri týraly aıtqanda, bokstan basqa birde-bir sport túri keıingi jyldary tórtjyldyqtyń bas­ty dodasy men álem chempıonattarynda turaqty ári júıeli nátıje kórsete almaı keledi. Árıne, biraz sport túrinen Olımpııa oıyndary men álem chempıonattarynda júlde alyp, jankúıerlerdi qýanyshqa bólegen sátter boldy. Biraq olardaǵy jetistik dál bokstaǵydaı tu­raqty emes. Mysaly, Dmıtrıı Balan­dın 2016 jyly Olımpıada chempıony atanǵannan bergi alty jylda júzýden álem chempıony bolǵan bir sportshymyz joq. Dmıtrııdiń jeńisi myqty degen bir-eki bapkerdiń mańdaı teri men bilim-biliginiń nátıjesi deýge bolady. Al júzý boıynsha Olımpıada saıystarynda otyzdan astam medal jıyntyǵy sarapqa túsedi. Iаǵnı, medal alýǵa múm­kindigi mol júzý sporty boıynsha Qazaq­standa áli kúnge deıin dástúrli ári ozyq damý sıs­temasy qalyptasqan joq.

Jeńil atletıkada da solaı. Olga Shıshıgına, Olga Rypakovalar Olım­pııa oıyndarynda medal oljalap, bul salanyń jyrtyǵyn jamap otyrdy. Al Olımpııa oıyndarynyń baǵ­darlamasynda jeńil atletıkanyń qan­shama túri bar. Biz áli kúnge deıin sonyń tórt-bes túrinen bolsyn, dástúrli mektep qalyptastyra almaı kelemiz. Jalpy oraıly jerde aıtylǵany jón, sporttyq áleýetimizdegi kezek kúttirmeıtin bir másele – sporttyq rezerv jasaqtaý. Aı­talyq birinshi nómirli sportshylarymyz jaraqat alǵan nemese basqa tosyn oqı­ǵalar kezinde, sondaı-aq sporttyq mansabyn aıaqtaǵan jaǵdaıda rezervtik quramnyń bolýy asa qajet. Qazir Mı­nıs­trlik osy rezervti arttyrý boıynsha jumys istep jatyr.

Al elimizdiń barlyq aımaǵynda qanat jaıǵan, áýelden jeńisti joly, tama­sha dástúri bar grek-rım, erkin jáne dzıýdo kúresterinen HHI ǵasyrdyń alǵashqy jıyr­ma eki jylynda birde-bir Olımpıada chempıonynyń shyqpaǵany, osy jyldary grek-rım men erkin kúresten álem chempıondaryn baptaı almaǵanymyz – sportshylardyń nasharlyǵynan emes, bul salalardaǵy satyly, ǵylymı damý júıesiniń joqtyǵynan, keıingi shırek ǵasyrdaǵy bapkerlik mekteptiń sapasy tómendep, mamandardyń bilimsizdikke boı urýynan dep oılaımyz.

Qysqy sport túrleriniń jaǵdaıyn da keremet deýge kelmeıdi. HHI ǵasyrdyń alǵash­qy jıyrma eki jylyndaǵy Olım­pııa oıyndary men álem chempıo­nat­tarynyń júldegerlerin saýsaqpen sanap shyǵýǵa bolady. Osy kezeńdegi alty birdeı qysqy oıyndarda Qazaqstan quramasyna bir altyn medal buıyrǵan joq. 2022 jylǵy Beıjiń Olımpıadasynan da oljasyz oraldyq. Jeri alaqandaı ǵana, halqy alty mıllıonǵa jetpeıtin Norvegııa sportshylary Beıjińde 16 «altynǵa» qol jetkizdi. Aldaǵy ýaqyt­ta biz osyndaı sporttaǵy tabystary tola­ǵaı elderdiń baı tájirıbeleri men ozyq tehnologııalaryn kóbirek úıren­ge­nimiz durys.

Bizde qysqa sport túrleri boıynsha Olımpııa oıyndary men álem chempıonattarynda 40-50 oryndarda júretin sport­shylar jeterlik. Endigi jerde Sport komıteti mundaı «keńdikke» jol ber­meýi kerek. Dzıýdoshylar dúnıe­jú­zi­lik aıtýly resmı jarystarǵa reıtıng júıesimen barady. Bizdegi basqa sport túrleri de osy tártipke kóshkeni durys.

Árıne, olqylyqtyń orny birden tola qoımaıdy. Keıingi jarty jyldan astam ýaqyt ishinde birshama aýqymdy ju­mys qolǵa alyndy. Aıtalyq, Olım­pıada, Paralımpıada jáne Sýrdlım­pıada oıyndary men álem chempıonattarynda jeńimpaz jáne júldeger atanǵan sportshylar men olardyń jat­tyq­ty­rý­shy­larynyń ómir boıǵy jár­dem­aqysy aıyna 73 myń teńgeden 300 myń teńgege kóteriledi.

Sondaı-aq 2022 jyldan bastap 2024 jylǵa deıin sport tóreshileriniń bazalyq laýazymdyq jalaqysy kezeń-kezeńimen 10 paıyzdan 100 paıyzǵa deıin ósetin bolady. Budan bylaı halyq­aralyq dárejedegi tóreshilerdiń baza­lyq laýazymdyq aılyqaqysy 2 myń teńgeden 17 myń teńgege deıin artady. Osy­laısha biz atalǵan mamandyqqa degen suranysty joǵarylatyp, ádil tórelik etetin tóreshiler qataryn kó­beı­temiz dep senemin. Atalǵan maman­dyqqa degen suranysty kóbeıtip, sapaly tóreshiler qataryn molaıtsaq, bul óz kezeginde tóreshilerdi yntalandyryp qana qoımaı, el sportynyń ilgeri qadam basýyna da sony serpin beredi. Áıpese, azǵantaı ǵana aqshaǵa jumys isteıtin tóreshige joǵary talap qoıý qıyn. Odan bólek, sporttyń aınalasyndaǵy jershildik, óz óńiriniń ǵana sportshysyn alǵa shyǵarý jaǵy da osy olqylyqtardan týyndaıdy. Bir sózben aıtqanda, bolashaqta tóreshi­le­rimizge tańdaý da, talap ta kúsheıedi.

Tokıodaǵy jazǵy jáne Beıjińdegi qysqy Olımpııa oıyndarynan keıin ulttyq quramanyń 28 bapkerin ózgertýge týra keldi. Jańadan taǵaıyndalǵan bas jattyqtyrýshylarmen kezdesý kezin­de olardyń óz mindetterine asa jaýap­ker­shi­likpen qaraýy tapsyryldy. Endigi jerde bas bapkerler árbir álem jáne Azııa chempıonattarynan keıin Sport komıtetiniń aldynda júıeli túrde esep beretin bolady.

Aqıqatyn aıtsaq, bizde bilikti kadr­lar tapshylyǵy negizgi problemanyń biri bolyp otyr. Sport salasyn júıeli damý jolyna salý úshin kadrlardyń kásibı dárejesin kóterýge, keıingi tol­qyn jastardan bilimdi, bilikti mamandar daıyndaýǵa kirisýimiz kerek. Buǵan mem­le­kettik máni zor másele retinde qaraýǵa tıispiz.

Respýblıka boıynsha sport túrlerin saralaýdyń da mańyzy erekshe. Elimiz­diń jastary sporttyń 172 túrimen shuǵyl­da­nady eken. Jalpy Olımpııa oıyn­dary men álem chempıonattarynda tabys­ty óner kórsetý úshin árıne, sporttyń barlyq túrin nazarda ustaýymyz kerek. Sáı­kesinshe, kóbirek medal ákeletin sport túrlerine degen qatań talap báseń­de­meýi qajet.

Jalpy alǵanda, kez kelgen sport túri boıynsha eń áýeli myqty kadrlardy iriktep alsaq, sondaı-aq ǵylymı-keshendi toptar qurylyp, damý baǵdarlamalary jasalsa, aldaǵy úsh-tórt jylda respýb­lıka sporty bir arnaǵa túsýi tıis. Ozyq elderdiń qaısynyń sport salasyn alyp qaramaıyq, ǵylymsyz kózge elestete almaısyz. Biz bolashaqta osy jaǵyna basa mán bergimiz keledi.

Jalpy, ǵylym sporttyń irgetasynan bastap barlyq satysyn qamtýy kerek. Ol úshin bilikti kadrlar daıarlaý isine ba­rynsha kúsh salýǵa tıispiz. Búginde tek dene shynyqtyrý pániniń muǵalimderin daıarlap, el sportynyń kóshin alǵa jyl­jytý múmkin emes. Kásibı jattyq­ty­rýshylar men ádiskerlerge degen su­ra­nys kún sanap artyp keledi. Biz bul máse­leni de erekshe nazarda ustaǵanymyz jón.

Sonymen birge mınıstrlikke sport ınternattarynyń kún tártibin ózgertý týraly usynystar kóptep túsip jatyr. Sebebi, ınternattardyń kún tártibi tym tyǵyz. Kúnine eki jattyǵý, tańerteń bas­talyp keshkisin aıaqtalatyn sabaqtar oqýshylarǵa aýyr soǵady. Osynyń saldarynan ınternat oqýshylarynyń basym bóliginde bilim sapasy men sporttyq nátıjeler oıdaǵydaı emes. Osy máseleni uzaq jyldan beri zerttep, qadaǵalap júrgen mamandar ınternattaǵy tańer­teńgi 1,5 saǵattyq jattyǵýdy 40-50 mınýttyq jeńil jattyǵýmen almastyryp, únemdelgen ýaqyt esebinen oqý­shy­lardyń erkin demalǵanyn qalap otyr. Sebebi ınternat oqýshylary kún tártibiniń tym tyǵyzdyǵynan zoryǵady. Memleket úshin eń aldymen, jastardyń densaýlyǵy men bolashaǵy mańyzdy.

Keńes ókimeti kezinde sporttyq ba­ǵyt­taǵy ınternattar arasynda odaq­tyq birinshilikter, spartakıadalar uıym­­dastyrylatyn. Keıingi jyldary bizdiń elde mundaı jarystar toq­tap qaldy. Mádenıet jáne sport mı­nıstrligi bıyl boks, dzıýdo, grek-rım jáne erkin kú­resten ınternat oqýshylary arasynda ko­mandalyq jarys ótkizdi. Respýb­lı­kalyq jáne oblystyq ınternattar ara­syndaǵy básekede Qajymuqan Muńaıt­pas­uly jáne Qarken Ahmetuly atyndaǵy respýblıkalyq, Jalańtós Bahadúr atyn­daǵy Qyzylorda oblysynyń ınter­nat­tary ozyp shyǵyp, júldeli oryn­dar­ǵa ıe boldy. О́kinishke qaraı, bul jarysta Aqmola oblysynyń, Soltústik Qa­zaqstan jáne Pavlodar oblys­ta­ry­nyń ınternattary óte tómen nátıje kórsetti.

Endi buqaralyq sport týraly sóz qozǵasaq. Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń: «Den­saý­lyq kilti – dene shynyqtyrý. Buqaralyq sportqa, balalar sportyna barlyq jaǵ­daı­dy jasaý qajet. Oblys ákimderi sport ınfraqurylymynyń kezeń-keze­ńi­men qurylýyn qamtamasyz etýi kerek», degen sóziniń qoǵam úshin mańyzy aıryqsha. Bıyl Almaty, Atyraý, Qa­raǵandy, Qyzylorda, Pavlodar jáne Soltústik Qazaqstan oblystarynda 10 dene shynyqtyrý-saýyqtyrý keshenin salý josparlanyp otyr. Sonymen qatar memlekettik menshiktegi sport ǵımarattaryn jeke­shelendirýge tyıym salý týraly zań­namaǵa túzetýler engizý máse­lesi pysyqtalýda. Mınıstrlikke baǵy­nysty Respýblıkalyq oqý-ádis­te­melik jáne taldaý ortalyǵynyń qyz­metkerleri bıylǵy aqpan aıy­nan bas­­­­­­tap Almaty oblysy men Almaty, Shymkent qalalaryndaǵy dene shy­nyqtyrý men sporttyń damý ba­­ry­­sy­na, Almatydaǵy Respýblıkalyq sport kolledjiniń, Aqmola, Pavlodar, Sol­­tústik Qazaqstan oblystaryndaǵy sporttyq ınternat-kolledjderdiń ju­mys­taryna taldaý jasap, jergilikti mamandarmen tildesip, pikirlesip qaıtty. Bul Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyń «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasymen úndesip jatqan jumys. Sondaı-aq osy ortalyqtyń qyzmetkerleri belgili mamandar men ataqty sportshylardan top quryp, Shymkent qalasynda jáne Túr­kistan oblysynyń birneshe aýdanynda jurtshylyqpen tartymdy kezdesýler uıymdastyrdy. Júzdesýler barysynda mamandar men sportshylar dene shynyqtyrý jáne sporttyń mańyzy men paıdasy týraly keleli áńgime qoz­ǵady. Bul sharalarǵa, ásirese jas óskin sport­shylardyń kóptep qa­tys­qanyn, olardyń mamandar men chem­pıondarǵa kókeıdegi suraqtaryn tópelep qoıǵanyn basa aıtýymyz kerek. Aldaǵy ýaqytta belgili mamandar men chempıondardyń aımaqtardaǵy jurtshylyqpen, jas sportshylarmen kezdesýlerin jalǵastyrýdy kózdep otyrmyz.

Sonymen birge «Halyq únine qulaq asa­tyn memleket» tujyrymdamasyna oraı kúzde óńirlerdiń sport nusqaý­shy­lary men ádiskerleriniń qatysýymen elordada úlken jıyn ótkizý josparymyzda bar.

Qoryta aıtqanda, buqaralyq sportqa baı­lanysty Mınıstrliktiń aldaǵy ýa­qyt­ta atqaratyn sharýalary az emes.

Qazirgi asa mańyzdy mindettiń biri – 2024 jyly Parıjde ótetin jazǵy Olımpııa oıyndaryna tyńǵylyqty ázir­lený. Yjdahatty izdenis pen tynym­syz eńbegimiz arqyly joǵary nátı­je kórsetip, mıllıondaǵan tileýles otan­da­symyzdyń senimin aqtaǵymyz keledi.

Biz – ejelden jigerin tý etip, namysyn qulatpaǵan erjúrek halyqpyz. Árqashan sol ereksheligimizdi saqtaı otyryp joǵary jetistikterge jetýge tıispiz. Talaby zor, talanty aıqyn ul-qyzdarymyzdy barynsha qoldaýymyz qajet. «Bilekti birdi jyǵady, bilimdi myńdy jyǵady» dep dana babalarymyz aıtyp ketkendeı, bilegimiz ben bili­mimizdi qatar shyńdasaq, biz baǵyn­dy­rar bıikter, biz alar asýlar áli alda dep senemin.

 

Dáýren ABAEV,

Qazaqstan Respýblıkasynyń Mádenıet jáne sport mınıstri

Sońǵy jańalyqtar

«Taza Kókjaılaý» aksııasy ótti

Ekologııa • Búgin, 19:11

Nobel ádebıet syılyǵyn Ennı Erno aldy

Ádebıet • Búgin, 17:38

Janar Aıtjan jańa qyzmetke taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 16:38

Almatyda jer silkinisi tirkeldi

Oqıǵa • Búgin, 15:53

Rýbldi satyp alý 31%-ǵa ósti

Ekonomıka • Búgin, 15:23

Uqsas jańalyqtar