Aımaqtar • 06 Qyrkúıek, 2022

Qostanaıdaǵy orman órti: 4 kúnde ne ózgerdi?

203 ret kórsetildi

Alty Alash Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyq mereıtoıyn atap ótkeli jatqan tus. Dúıim jurttyń nazary áne-mine degenshe Torǵaıǵa aýatyn sáti. Tipti Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń ózi de osy ólkege arnaıy barmaq bolǵan.  Biraq 2 qyrkúıekte bastalǵan Áýlıekóldegi órt 3 qyrkúıekte ormanǵa tıip burq ete qaldy.

Kollajdy jasaǵan avtor

Sol kúni tús aýa otandyq BAQ-ta «3 qyrkúıek kúni saǵat 16:15-ten bastap Qostanaı oblysyndaǵy orman órtine jáne joldaǵy kórý deńgeıiniń nasharlaýyna baılanysty «Qostanaı-Áýlıekól-Surǵan» tasjoly barlyq kólikter úshin jabyldy», degen habarlamalar jarııalana bastady. 

Bul órtti jyl saıyn bolatyn oqıǵalarǵa uqsatqanymyz ras. Barynsha jyldam sóndiriledi dep te oıladyq. Biraq bári biz oılaǵandaı bolmaı shyqty. Jaýapty sala ókilderiniń qaýqarsyzdyǵy ma, joq álde ekilene soqqan jeldiń ekpini me jalyn boı bermeı qoıdy. 

Bul kezde órt oshaǵyna jaqyn, ormandy jaǵalaı ornalasqan aýyl halqy ǵana úreılenip jatqan. Keıin olardyń aýyldaryn tútin basyp, tynys alý qıyndap ketken.

j

Jaǵdaıdyń bulaı ýshyǵyýna kúshti jeldiń ekpini áser etken. Saldarynan tilsiz jaý «Semıozer» orman sharýashylyǵy basqarmasy KMM-i aımaǵyn sharpyǵan. 

j

Osy kezde órt 2000 gektar aýmaqqa jaıylǵan. Áleýmettik jelilerde ormandaǵy órtke qatysty paıda bola bastaǵan birinshi foto-vıdeolar osy kezde túsirilgen. 

«Qostanaıǵa kele jatqan kezde kókke kóterilgen tútindi alystan kórdik. Jaqyndaı bere bir sumdyqtyń bolyp jatqanyn sezdik. Joldy jaýyp tastapty. Kólikti jol jıegine qaldyryp alapat órtke kóz súze qaraǵannan basqa qolymyzdan keler qaıran bolmady», deıdi jaqynynyń toıynan kele jatqan Janat Shaıhyǵalı esimdi qala turǵyny. 

n

Kóp uzamaı oqys oqıǵa jaıly habar Prezıdenttiń qulaǵyna jetti. Al Tótenshe jaǵdaılar mınıstri Qostanaı oblysyna arnaıy bardy. Ertesine Qasym-Jomart Toqaevtyń Qostanaı oblysyna is-sapary josparlanǵanyn bári biledi. Ári órt te alqymnan alyp bara jatty. Sondyqtan da qutqarýshylar barynsha tezirek tilsiz jaýdy aýyzdyqtap, qaýiptiń aldyn alý kerek bolǵan.

Osy maqsatta Qostanaı oblysyndaǵy órtti joıý jónindegi jedel shtab qurylǵan edi. 

Soǵan qaramastan órttiń boı berer qalpy baıqalmady. Ekologııa mınıstrligi Ozernyı aýylynda 50-ge jýyq úıdiń órtenip ketkeni jaıly aqparat jarııalady. Ile qaýipsizdik úshin aýyl turǵyndary evakýasııalandy. 

l

«Qazgıdromet» RMK málimeti boıynsha, sol kúni  Qostanaı oblysynda temperatýra baǵanasy +38°S deıin kóterilip, jeldiń jyldamdyǵy 23 m/s deıin jetken. 

Bul naǵyz jyǵylǵanǵa judyryq boldy. Jaǵdaıdy baqylap otyrǵan Prezıdenttiń Qostanaı oblysyndaǵy órtti joıý jónindegi jedel shtabqa arnaıy baratyny habarlandy. Sol kúni órtke qaramastan Qasym-Jomart Toqaevtyń Torǵaıǵa baratyny jaıly aqparat taraǵan edi. Biraq órshigen órttiń eldi mekenderge jetip, halyqtyń baspanasy otqa oranyp jatqanda is-shara ótkizý orynsyz bolar edi. Sol sebepti Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵyna arnalǵan mereıtoılyq sharalar keıinge shegerildi. 

p

Oǵan deıin Qostanaı oblysynyń Áýlıekól aýdanynda orman órtin sóndirý jumystary jalǵasyp jatqan bolatyn. О́rt oshaǵyna jaqyn jerdegi aýyldarda turatyn 1 841 adam qaýipsiz jerge kóshirilip úlgerdi. 

Áýelde órtti sóndirýge jeke quramnan 235 adam, 32 birlik tehnıka, 3 áýe kemesi, 3 órt sóndirý poıyzy jumyldyryldy.

Saǵat 18:00-degi jaǵdaı boıynsha TJM-ǵa tıesili 2 tikushaq órtti sóndirý úshin 12 ret áýege kóterilip, 36 tonna sý shashty. Tikushaqtar sýdy órt bolyp jatqan jerden 25 shaqyrym qashyqtyqta ornalasqan  tabıǵı sý qoımasynan alyp otyrǵan.

Meteorologııalyq jaǵdaıdyń kúrdelenýine baılanysty órt aýmaǵy 3000 gektardan asyp ketkeni jaıly da aıtyla bastady.

Jalpy aýdanǵa qarasty Ozernoe aýylynan 250 adam jáne Amanqaraǵaı aýylynyń soltústik bóliginen 1000 adam, Kalınıno aýylynan 228, Lesnoe aýylynan 363 adam evakýasııalandy. Saǵat 17:20-da Amanqaraǵaı aýylyndaǵy munaı bazasyna da qaýip tónip turdy. Baqytymyzǵa oraı, órt sóndirýshiler arnaıy poıyzdardyń kómegimen alapat apattyń betin qaıtara aldy.

TJD mamandary kóp sozbaı órt kezinde kómekke muqtaj adamdar úshin jedel jeli telefondaryn iske qosty.

Bul aralyqta «Qostanaı-Áýlıekól-Surǵan» tasjolynda kólik qozǵalysy qaıta jandanǵan edi.

Qostanaı oblysynyń ákimi Arhımed Muhambetov,  Tótenshe jaǵdaılar mınıstri Iýrıı Ilın, Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylov jaǵdaıdy Prezıdentke baıandap otyrdy. Memleket basshysy olarǵa azamattardyń qaýipsizdigin saqtaı otyryp, órtti sóndirý sharalaryna basymdyq berýdi buıyrdy. Sondaı-aq Úkimetke tótenshe jaǵdaıdyń saldaryn joıý úshin qajetti qarajat bólý týraly tapsyrma berdi.

Osydan keıin túndeletip Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Serikqalı Brekeshev Qostanaıǵa qaraı jolǵa shyqty. 

Qostanaı oblysynyń ákimi orman órti saldarynan qaýipsiz jerge kóshirilgen turǵyndardyń qasynda boldy. Olardyń jaǵdaılarymen tanysyp, saýaldaryna jaýap berdi. Bul qatarda Tótenshe jaǵdaılar mınıstri de boldy.

«Shyǵyn eseptelip, árbir otbasyǵa kómek kórsetiledi», dedi Arhımed Muhambetov Prezıdent tapsyrmasy jaıly baıandap.

d

Orman órtin sóndirý jumystary kelesi kúnge deıin úzdiksiz jalǵasty. Túni boıy órt sóndirýshiler uıyqtamastan otpen arpalysyp shyqqan. О́kinishke qaraı, 4 qyrkúıekte Tótenshe jaǵdaı mınıstriniń qatysýymen ótken brıfıngte bir adamnyń órtten qaıtys bolǵany aıtyldy.

«1936 jyly týǵan azamatqa ýchaskelik ınspektor evakýasııa jaıly habardar etken, biraq marqum evakýasııadan bas tartqan. Adam ólimi boıynsha tergeý jumystary júrip jatyr», dedi TJM basshysy Iýrıı Ilın.

Sondaı-aq ol Nur-Sultan qalasynan jáne Aqtóbe men Soltústik Qazaqstan oblystarynan kómek jiberilgeni jaıly málimdedi.

sh

Sodan keıin «Amanqaraǵaı jáne Ozernoe aýyldaryndaǵy órt oqshaýlandy. Qazirgi sátte jeke oshaqtardy sóndirý júrgizilýde» degen kóńil jubatarlyq jańalyqtar da shyǵa bastady.

Mınıstr Iýrıı Ilın jýrnalısterdi jaǵdaıdan habardar etip otyrýdy umytpady.

«Orman sharýashylyǵyna tıesili 106 myń gektar orman qorynyń  43 myń gektar aýmaǵyn órt shaldy. 8 jerde órt áli de laýlap tur. Bul ýchaskelerde órttiń órship ketý qaýipi bar. Jalynnyń eldi mekenderdegi turǵyn úılerge taralýyn boldyrmaý úshin úsh jaýyngerlik ýchaske quryldy. Orman alqabyndaǵy órtti sóndirý úshin qosymsha áýeden sý tógetin qondyrǵymen jabdyqtalǵan tikushaqtar tartylady. Qazirgi ýaqytta úsh áýe kemesi órtti sóndirýge kómektesip jatyr», dedi mınıstr.

Osy kúni oblysta jergilikti deńgeıdegi tótenshe jaǵdaı jarııalandy.

«Búgin 108 ǵımarat zardap shekti, onyń ishinde 98 úı tolyǵymen órtendi. Qazir basty mindet - órtti tolyǵymen aýyzdyqtaý.  Iri kásiporyndar men shaǵyn bıznes shet qalmaıdy jáne zardap shekkenderge barlyq jaǵynan kómektesedi. Jaqyn kúnderi jurtshylyq barlyq azamattar qoldaý kórsete alatyn qor ashýdy josparlap otyr», degen ákimdik habarlamasy tarady.

5 qyrkúıekte Egemen Qazaqstan gazetiniń Qostanaı oblysyndaǵy menshikti tilshisi Nurqanat Qulabaev «О́rtten tóngen qaýip seıilip keledi» maqalasyn jarııalady.  Onda birneshe jerden shyqqan órttiń oqshaýlanyp, 2000-ǵa jýyq órt sóndirýshiniń jumys istep jatqanyn jazǵan. Sonymen qatar órtten zardap shekkenderge Qazaqstan azamattarynan, aımaqtardan gýmanıtarlyq kómek jiberilip jatqanyn sóz etken.

shd

Dál osy kúni Prezıdent Tótenshe jaǵdaı jarııalanǵan aımaqqa arnaıy bardy. Qostanaı oblysynda bolǵan órtti sóndirý jónindegi shuǵyl áreket etý shtabynyń otyrysyn ótkizdi. 

sho

«Zardap shekken azamattardyń bárine qajetti kómek beriledi. Olar qaýipsiz jerge kóshirildi. Meniń tapsyrmam boıynsha Úkimet tıisti máselelerdi sheshý jumystarymen aınalysyp jatyr. Kómek kórsetiletine eshqandaı kúmán bolmaýǵa tıis», dedi Memleket basshysy.

Baspanasyz qalǵandar úshin 2-3 aı kóleminde burynǵydan da jaqsy úıler salyp beretinin aıtty.

sh

Kásipkerler palatasy jergilikti bıznesmenderdiń de jaǵdaıyn shet qaldyrmaıtyn boldy.

Osy sapar barysynda Prezıdent keıinge shegerilgen Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyq mereıtoıy óz deńgeıinde atalyp ótiletinin aıtty. Sondaı-aq Torǵaı jerine arnaıy baratynyn málimdedi.

«Rasynda, bul – úlken sharýa. Zardap shekken azamattardyń bári úsh aıdyń ishinde baspanaly bolady dep ýádemdi berdim. Oǵan kúmánim joq. Ol – bir. Ekinshiden, Ahmet Baıtursynulynyń mereıtoıyna qatysty. Eń aldymen, osy máseleni shesheıik. Sodan keıin amandyq bolsa, osy bir qasıetti jerge kelip, Ahmet Baıtursynuly babamyzdyń rýhyna taǵzym etip, toıdy ótkizemiz», dedi Qasym-Jomart Kemeluly.

Abyroı bolǵanda, 6 qyrkúıekte eldi mekenderge tóngen qaýip joıyldy. Jedel shtab azdap jaýǵan jańbyrdan qorshaǵan aýanyń ylǵaldylyǵy artqanyn jetkizdi. Al búginge deıin 91 úı órtenip ketken, 11 adam túrli deńgeıde jaraqat alǵan. Joǵaryda aıtyp ótkenimizdeı, egde jastaǵy bir kisi qaza tapqan. 

Áli de sóndirilmegen órtti óshirýge 224 tehnıka, 7 ushaq, 5 órt sóndirý poıyzy jáne 2193 adam jumyldyrylǵan. 

z

Aıta keteıik, Qostanaı oblysy ákiminiń 2022 jylǵy 5 qyrkúıektegi sheshimimen Áýlıekól jáne Qarasý aýdandarynda jergilikti aýqymdaǵy tabıǵı tótenshe jaǵdaı jarııalanyp, Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet mınıstrliginde tirkeldi. 

Al dál qazir órt sóndirý jumystary áli júrip jatyr. Sondaı-aq órtten zadap shekken turǵyndardy baspanamen qamtý jumystary bastalyp ketti.

Sońǵy jańalyqtar

Messı jeńiske jeteleı almady

Fýtbol • Búgin, 07:35

Shırek fınalǵa ótti

Tennıs • Búgin, 07:33

Tórtinshi orynǵa turaqtady

Tennıs • Búgin, 07:32

Jýrnalıster arasyndaǵy jarys

Qoǵam • Búgin, 07:30

Júldeniń aýyly alys emes

Sport • Búgin, 07:28

Shırek fınalǵa shyqqandar belgili

Sport • Búgin, 07:27

Barymtaǵa – «qarymta»

Qoǵam • Búgin, 07:25

Asyq atýdan álem chempıony

Ulttyq sport • Búgin, 07:24

Úzdik pedagogke – jeńil kólik

Bilim • Búgin, 07:22

Adam kapıtalyn arttyrýǵa arnalady

Ekonomıka • Búgin, 07:20

Jańa qundylyqtar – bılik ózegi

Pikir • Búgin, 07:18

Jańa reformaǵa senim zor

Pikir • Búgin, 07:16

Kóptiń kókeıindegini dóp basty

Pikir • Búgin, 07:15

Jol jaqsarmaı, is ońǵarylmaıdy

Pikir • Búgin, 07:13

Úmit sózi

Pikir • Búgin, 07:12

Bul – bolashaqtyń tańdaýy

Pikir • Búgin, 07:08

Ashyqtyqty arttyratyn ıgi ister

Qazaqstan • Búgin, 07:05

Quqyq ústemdigi – kelisim kepili

Qazaqstan • Búgin, 07:03

Judyryqtaı jumylý eldi jigerlendiredi

Saıasat • Búgin, 07:02

Erteńimiz úshin utymdy sheshim

Saıasat • Búgin, 07:00

Alashtyń aq joly ardaqtaldy

Saıasat • Keshe

Kemedeginiń jany bir...

Saıasat • Keshe

Kásip kózi – násip kózi

Ekonomıka • Keshe

Tuńǵysh tóraǵanyń toıy

Qazaqstan • Keshe

Ormanmen syrlasqan ǵalym

Aımaqtar • Keshe

Lývrda qalǵan shyraǵdan

Suhbat • Keshe

Sheberler sherýi

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar