Aımaqtar • 21 Qarasha, 2022

Aqtóbedegi áleýmettendirý ortalyǵy

41 ret kórsetildi

Aqtóbe qalasynda az qamtylǵan, kópbalaly, múmkindigi shekteýli balalar tárbıelep otyrǵan otbasylardy ómirge beıimdeýmen aınalysatyn «Baqytty otbasy» ortalyǵy ashyldy. Ortalyqtyń ashylý rásimine elimizde tabysty tirligimen qurmetke bólenip júrgen kópbalaly, múmkindigi shekteýli analar qatysyp, aqtóbelik qyz-kelinshekterge sheberlik sabaqtaryn ótkizdi.

Jumyssyz qyz-kelinshekter qazaq­tyń ulttyq qolóner túrlerin jasaýmen aınalysyp, jaqsy tabys tabýyna bolady. Qazaqstan qolónershiler odaǵynyń múshesi, etnograf Bulbul Kápqyzynyń aıtýynsha, qazaqtyń qolóneri – óte qasıetti, ertedegi analarymyzdyń kóziniń nury tamyp, qolynyń qýaty sińgen óner. «Kıeli ónerge bar ynta-zeıinińdi qoısań, isińnen bereke tabasyń. On saýsaǵymen túrli qolóner buıymdaryn jasaı bilgen áıel ádemilikti túsine biledi, minezi sabyrly, baıypty, ásemdikti tanı biletin talǵampazǵa aınalady. Qolónerge qyzyǵýshylyǵym kishkentaıymda is tigip otyrǵan ájemniń ınesin sabaqtap berýden bastaldy. Búginde túkti kilem, tyqyr kilem, alasha toqımyn, syrmaq, biz keste tigemin. Jyl ótken saıyn ulttyq ónerimizdiń bastaýlarynan alystap baramyz, úıimizge arzanqol buıymdardy satyp alýǵa qumarmyz. Kelinshekter kilem, alasha toqyp, syrmaq syrmaıdy. Esesine ár aýylda qoıdyń júni taý-taý bolyp úıilip, shirip jatyr. Ertedegi ájelerimiz óte únemshil, qolyna túskenniń bárin kádege jaratatyn. Bir ǵana qoıdyń júninen tekemet, alasha, kilemniń túr-túrin toqyp, kıiz úıdiń barlyq ábzeli, arqan-jibi, sándik buıymdaryn ázirledi. Men óz bilgenimdi úıretý maqsatynda Aqtóbe qalasy men onyń tóńiregindegi birneshe orta mekteptiń kórkem eńbek páni muǵalimderin oqytýdy bastadym. Elek orta mektebiniń eńbek páni muǵalimi Aqmaral Shákeeva, №55 orta mektebinen Gúlden Erdáýletova, Prıgorodnyı orta mektebinen Bıbigúl Mustafına qoı júninen tekemet, kıiz, alasha, túkti kilem, tyqyr kilem toqýdy, bizkeste tigýdi úırenip jatyr. Sodan keıin olar óz oqýshylaryna úıretedi. Jylma-jyl oıý-órnekterdiń qoldanysyn aıyrýdan qalyp bara jatqanymyzdy da aıtpaı ketpeýge bolmas. Bilmestigimizden syrmaq, tekemet, kilemge salatyn oıýdy ústimizge japsyrýǵa uıalmaımyz. Burynǵy zamanda er adamnyń syrt kıimi men bas kıimine, qyz-kelinshekterdiń kıimine ár túrli oıý-órnekterdi qoldanatyn. Qyz-kelinshekter kıimderin ósimdik tektes oıýlarmen órnektegen. О́ıtkeni japyraq oıý, gúl oıý kóbeıý men ósýdiń belgisin bildiredi. Er adamnyń kıimine arqar múıiz, aı múıiz, qoshqar múıiz oıýlar salynǵan. Qalaı desek te, aıaǵymyzǵa basatyn syrmaqtyń oıýyn basymyzǵa japsyryp alý durys emes», deıdi B.Kápqyzy.

О́ńir basshysy Eraly Toǵjanov «Baqytty otbasy» ortalyǵy óz ózine degen senimdiligin joǵaltyp alǵan qyz-kelinshekter úshin ashylǵanyn aıtty.

«Qıyn jaǵdaıda qalǵan otbasylardy qoldaý jumystaryn jalǵastyra beremiz. О́ıtkeni óz ózine senimdi ana ǵana balalaryna, otbasyna senimdilik beredi. Senimdi ana – qoǵamda ornyn tapqan, tabysy, súıikti kásibi bar ana. Jumyssyz otbasylardyń jaǵdaıyn jaqsartý maqsatynda Aqtóbe oblysynda «Aýyl amanaty» jobasyn bastadyq. Baǵdarlama operatory – «Aqtóbe» ÁKK arqyly 24 aýyldyq okrýgtiń jumyssyz turǵyndary óz kásipterin uıymdastyrýǵa 2,5 paıyzben nesıe ala alady. Bul jerde aýlasynda kókónis ósirip, qus sharýashylyǵymen aınalysatyndarǵa artyqshylyq beriledi. Baǵdarlamaǵa qatysýshy aýyl turǵyndary óz úılerin kepildikke qoıý arqyly nesıe alady, ekinshi jaǵynan taýarly nesıemen kómektesemiz. Maqsatymyz – ár otbasynyń aýlasyn tabys kózine aınaldyrý», dedi ortalyqtyń ashylý saltanatynda.

Prezıdent janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi Ulttyq komıssııa múshesi, Qazaqstan halqy Assambleıasy Analar keńesiniń tóraıymy Názıpa Shanaı kópbalaly, ómirlik qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan analarǵa kómektesetin ortalyqtar elimizde 2019 jyldan bas­tap ashyla bastaǵanyn aıtty.

«Otbasyny áleýmettendirý bizdiń elde ǵana emes, búkil álem elderindegi ózekti máselege aınaldy. Sol úshin 2011 jyldan bastap kóptegen elde otbasy ındeksin anyqtaý qolǵa alyndy. Osy ortalyq kóptegen qyz-kelinshektiń jasyryn qabiletterin ashýǵa kómektesedi degen oıdamyz. Eldegi áıelderdi qoldaý ortalyqtaryn otbasyn qoldaý ortalyqtary túrinde qaıta qurý kerek dep sheshtik. Ortalyq zańgerleri men psıhologteri qıyn jaǵdaıda qalǵan áıelge ǵana emes, balaǵa da, er adamǵa da kómek kórsetetin bolady. Onyń sebebi, qoǵamda masyldyqqa beıim, shyrpy basyn syndyrǵysy kelmeıtin erler kóbeıdi. Masyl erkek qaıdan shyqty dep oılasaq, oǵan da kináli biz – áıelder. О́ıtkeni masyl erkekti ómirge ákelip, tárbıeleıtin de ana... Otbasynyń máni – balanyń baqytty bolyp ósýinde. Bala baqytty bolsa, anasy da baqytty. Adal eńbek adamnyń shyraıyn shyǵarady. Al tepsinip tapqan tabystan baqytty, baqýatty bolǵan jandy kórgen emespin. Bul jerde kómek surap kelgen jandarǵa quqyqtyq kómek kórsetiledi. О́ıtkeni úıde otyrǵan áıelderdiń basym bóligi memleketten beriletin kómek túrlerin bilmeıdi. Mamandar psıhologııalyq kómek te kórsetedi. Munyń sebebi, búginde adamdar basyna túsken qıyndyqtaryn eń jaqyn týystarynan da jasyrady. Erlerge de kómek kerek. Mamandar olardyń jumysqa ornalasýyna, biliktilik kýrstarynan ótýine kómektesedi. «Baqytty otbasy» ortalyǵy «Atameken» óńirlik kásipkerler palatasymen, oblystyq, qalalyq jumyspen qamtý ortalyqtarymen birlesip jumys isteıdi. QHA Analar keńesiniń bıylǵy jyl qorytyndysy boıynsha panasyz balalardy áleýmettendirý jaǵynan Aqtóbe oblysy elimizde aldyńǵy orynǵa kóterildi. QHA-nyń «Aıaly alaqan» nomınasııasy Aqtóbe oblysyndaǵy jetim balalardy qoldaý ortalyǵynyń basshysy Janna Dúısenbınaǵa tapsyryldy. Ol ata-ana qamqorlyǵynsyz qalǵan balalardy oqytyp, kásip ashýǵa kómektesip, odan keıin de jarty jyl boıy baqylap otyrǵan», dedi N.Shanaı.

«Baqytty otbasy» ortalyǵynyń ashylýyna kelgen jumyssyz áıelderge Taraz qalasynyń qurmetti azamaty, «Sheber shańyraq» múgedekter qoǵamdyq birlestiginiń tóraıymy, jeke kásipker Anar Beksultan sheberlik sabaǵyn ótkizdi. Týabitti eki qoly joq bolyp dúnıe esigin ashqan Anar taǵdyrdyń qıyndyǵyna moıynsunbaı, ómirde óz ornyn tapqan. Ol qazir úsh balanyń anasy, kásibin jolǵa qoıyp, jaqsy tabys taýyp otyr.

«Men kópbalaly otbasynda dúnıege keldim, úıde ata-anam, baýyrlarym arasynda eki qoly joq dep shetteý kórgen emespin. Mektepti jaqsy aıaqtap, joǵary oqý ornyn bitirdim. Jastaıymnan kóp nársege baqylaýshy sııaqty qaradym. Eseıe kele adam ózin ózi qamshylaýy kerektigin túsindim. Eki qoly joq adamnyń qoǵamnan oıyp oryn alýy ońaı emes, ylǵı kúresýge týra keledi. 2013 jyly jeke kásip bastaýdy uıǵardym. Bir qurbym kolledjdiń ashanasyn jalǵa alyp, tamaqtandyrý ornyn ashýdy usyndy. О́z qolyńmen qamyr ashytpaǵan soń, tamaq pisirmegen soń sharýa júre me dep odan da bas tarttym. Úıimniń ekinshi jartysynan jekemenshik balabaqsha ashýdy oılap, biraq kelgen búldirshinniń basynan sıpap qarsy almaǵan soń yńǵaısyz bolady ǵoı dep odan da bas tarttym. Aqyry qyz jasaýyn tigýdi uıǵardym. Tanystarymnan 500 myń teńge qaryz alyp, bazardan mata ákelip tiginshilikke bet burdym. Aıaǵymmen is tigýdi úırendim, birge týǵan apaılarym – Dına men Shynar maǵan kómekke keldi. Aldymnan on esik jabylsa da, aqyry bir esik ashyldy. Alǵashqy jyly bes qyzdyń kórpe-tósegin tigip, qaryzdan qutyldym. Kelesi jyly on bes jasaý tiktik. Byltyr júz qyzdyń jasaýyn daıyndadym. Jasyratyny joq, tiginshiliktiń qyr-syryn tolyq meńgerýime segiz jyl ýaqyt ketti. Osy ortalyqqa úmitpen kelip otyrǵan qyz-kelinshekterge ýaqytty bala-shaǵalaryńyzdyń ıgiligi úshin paıdalanyńyzdar degim keledi», dep tájirıbesimen bólisti A.Beksultan.

Aqmola oblysyndaǵy «Oljas» sharýa qojalyǵynyń basshysy «О́risten sórege deıin» jáne «Balkondaǵy sıyr» jobalarynyń avtory Gúlmaıram Baımaqova Stepnogor qalasy turǵyndaryn sút ónimderimen qamtamasyz etip keledi. Qarabutaq aýylynyń janynan 14 gektar jerge kókónis, baqsha daqyldaryn egip, ónimderin ınternet arqyly satýdy uıymdastyrǵan.

«Men kókónis ósiretin kooperatıvti basqaramyn. Kooperatıv músheleri – kóp balaly analar. Tamshylatyp sýarý ádisin qoldanyp, jer astynan uńǵymen sý shyǵaryp, ony jazdyq basseınge jınap, baqshany jyly sýmen sýaramyz. Kókónis ósirýge sýsyz, jeri tuzdylaý jerdi alǵanymda, joldasym men balam qarsy boldy. Uńǵy qazyp, 52 metr tereńdikten sý shyǵardyq. Jumyssyzdarǵa arnalǵan «Bastaý-bıznes» baǵdarlamasyna qatysyp, oqytý kýrstarynan ótip, qaıtarymsyz grantqa qol jetkizdim. Áýeli 0,5 gektar jerge kartop, sábiz, kádi, qııar otyrǵyzdyq. Alǵashqy eki jyl qıyn boldy, paıda túsken joq. Birte-birte eńbegimizdiń jemisin kóre bastadyq. Sodan keıin nesıege «Gazel» kóligin aldyq. Basynda kóp qatelik jiberdik, aqyry sol qateligimiz ózimizge tájirıbe boldy. Qazir kókónistiń toǵyz túrin egemiz. Kóktemde qarbyz egip, kúzde 45 tonna jınadyq. Stepnogor bazarynda qarbyzdy ózim sattym, jergilikti ónimdi jurt talap áketti. Osy jerde sharýalarǵa ónim ótkizýdiń qıynǵa soǵatynyn jasyrmaımyn. Stepnogor qalasynyń dúkenderine qııarymyz ben kádini kóterme baǵamen 120 teńgeden saýdalasaq ta, ózimizdiń turaqty jetkizýshilerimiz bar dep bizdi jolatpady. Osydan baǵany ónim óndirýshiler emes, aradaǵy deldaldar kóteretinin túsindik. О́nimimizdi Stepnogor qalasynda ótkize almaǵan soń kórshiles Sharynǵa aparyp sattyq. Sodan keıin ınternet saýdasyn jolǵa qoıyp, tapsyrys berýshilerdiń úılerine deıin jetkizip beretin boldyq. Sharyn aýdanyndaǵy ortalyq dúkender bizdiń qııardyń kılosyn 120 teńgeden satyp alyp, 400 teńgeden saýdalady. Bul jerde de jumystyń beınetin biz kórdik, al ortadaǵy deldaldar paıdasyna qaryq bolady. Osy jaǵynan qaraǵanda usaq sharýalarǵa naqty qoldaý kerek. Úkimet osy jaǵyn rettese degen usynys bar. Elimizdegi shaǵyn óndiristik qalalardyń jan-jaǵynan jergilikti taýar óndirýshiler azyq-túlik beldeýin qalyptastyra alsa, aýyldaǵylarǵa da, qalalyqtarǵa da paıdaly», dep usynys aıtty G.Baımaqova.

Elimizde az qamtylǵan otbasy múshe­lerin qaıta mamandandyrýǵa, kásip­ker­likpen aınalysýǵa qoldaý kórsetetin kóp­tegen memlekettik baǵdarlamalar qabyl­danǵanyna qaramastan, ómirde or­nyn tappaı júrgen jandar sany azaımaı tur. Munyń azaıtýdyń birden-bir jo­ly az qamtylǵan árbir otbasynyń mem­le­kettik baǵdarlama ıgiligin kórip qana qoımaı, óz kúshterimen naqty nátıjege qol jetkize bilýinde bolyp otyr.

 

Aqtóbe oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Qordyń qomaqty qoldaýy

Ekonomıka • Keshe

О́temaqyǵa ótinish ber

Ekonomıka • Keshe

Qymbatshylyq qaıda aparady?

Ekonomıka • Keshe

Otbasynda – 36 bala

Qoǵam • Keshe

Gazben tolyq qamtylǵan aýdan

Aımaqtar • Keshe

Sý basýdyń qaýip-qateri

Aımaqtar • Keshe

Tumaýdan saq bolyńyz!

Medısına • Keshe

Kúre joldaǵy apat

Aımaqtar • Keshe

Aqparattyq júıedegi aımaq

Aımaqtar • Keshe

Seni osylaı súıemin

Ádebıet • Keshe

Aǵash adam

Ádebıet • Keshe

Asyldyń synyǵy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar