Qarjy • 22 Qarasha, 2022

Ekonomıkaǵa nesıe berýdegi máseleler

Ekonomıkaǵa kredıt berýdi sheshý birjaqty qaralatyn másele emes. Bul rette Úkimet, Ulttyq bank jáne Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi tize qosyp jumys isteýi shart. Degenmen ekonomıkaǵa nesıeni usynatyn basty ınstıtýt bankter bolǵandyqtan, olarmen tikeleı jumys isteıtin agenttik pikirin bilý mańyzdyraq. Qaıtkenmen, agenttik bankterdiń jaı-kúıin jaqsy biledi, olardy qadaǵalap, tekseredi, árbir qarjy ınstıtýtynyń áleýetinen habardar.

Abaı QAZBEKULY

Árıne, bıznes sýbektilerine tıimdi qarjy kózi qashanda qajet. Biraq Ulttyq bank birneshe aı qatarynan qatań aqsha-nesıe saıasatyn ustanady. Bul kásipkerler úshin ońaıǵa soqpaıdy. Agenttik tóraǵasy Mádına Ábilqasymovanyń aıtýynsha, aqsha-nesıe saıasatynyń qatańdatylýyna qaramastan, bankterde nesıe berýdiń oń serpini baıqalady. 2022 jylǵy 9 aıdyń qorytyndysy boıynsha ekonomıkaǵa 21,1 trln teńge nesıe berilgen. Onyń ishinde, zańdy tulǵalarǵa – 8 trln teńge. Eger jeke kásipkerlerge berilgen qaryzdardy qosa esepteıtin bolsaq, bıyl 9 aıda bıznes enshisine tıgen qaryzdyń jalpy somasy – 8,9 trln teńge.

«Bızneske kredıt berý qurylymynda shaǵyn jáne orta bıznes sýbektilerine berilgen kredıtter basym, olar jyl basynan beri 6,8 paıyzǵa, 5,6 trln teńgege deıin ulǵaıdy. Osy jyldyń 9 aıynda qaryz alýshy sany 167 myńnan 255 myńǵa ósken. ShOB kredıtteri 2020 jyldan bastap oń serpindi kórsetip otyr. Bul kóp jaǵdaıda retteýshilik yntalandyrý shara-
larymen jáne kásipkerlerge paıyzdyq mólsherlemelerdi sýbsıdııalaýǵa jáne kepilmen qamtamasyz etý jetkiliksiz bolǵan kezde kepildik alýǵa múmkindik beretin kásipkerlikti damytýdy memlekettik qoldaýdyń iske asyrylyp jatqan baǵdarlamalaryna baılanysty. Bıyl «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasyn 2023 jyldyń sońyna deıin uzartý týraly sheshim qabyldanyp, osy baǵdarlama boıynsha bankterdi qarjylandyrý lımıtteri keńeıtildi, sýbsıdııalar deńgeıi bazalyq mólsherlemege baılanystyryldy», deıdi M.Ábilqasymova.

Iri bızneske beriletin kredıtter 2,7 paıyzǵa, 3,3 trln teńgege deıin ósken. ShOB kredıtterimen salystyrǵanda iri bıznestiń barynsha baıaý ósý qarqyny osy jylǵy iri óteýlermen, sondaı-aq strestik aktıvterdi tómendetý jónindegi josparlar sheńberinde qaryzdardy esepten shyǵarýdy jalǵastyrýmen baılanysty.

Ekonomıkaǵa kredıt berýge qoldaý kórsetý maqsatynda agenttik retteýshilik sıpattaǵy jańa yntalandyrý sharalaryn qabyldaǵan.

«Bankter kapıtalynyń jetkilikti qory – olardyń nesıe usyný belsendiligin arttyrýdyń asa mańyzdy faktory. Osyǵan baılanysty agenttik ShOB qaryzdary boıynsha táýekel-saralaý koeffısıentterin 50 paıyzǵa deıin azaıtty. Bul atalǵan segmentke kredıt berýdi ulǵaıtýǵa yqpal etedi. Bankterdiń ótimdiligine qysymdy azaıtý jáne bızneske kredıt berý úshin qosymsha qarajat bólý maqsatynda ótimdilik pen qorlandyrý normatıvteriniń mánderi 1-den 0,8-ge deıin tómendetildi. Bıznes sýbektilerindegi, ásirese ShOB-taǵy kúrdeli jaǵdaıdy jáne sapaly kepilderdiń tapshylyǵyn eskere otyryp, jyljymaıtyn múlik jáne jer ýchaskeleri, jabdyq, daıyn ónim jáne TMQ, bolashaqta MJÁ sharttary men off-take kelisimsharttary boıynsha kelip túsetin aqsha qarajaty túrindegi kepilder boıynsha ótimdilik koeffısıentterin arttyrý arqyly bankterdiń kepil saıasatyna qoıylatyn talaptar jeńildetildi», deıdi.

Budan basqa, reıtıngi joǵary qarjy ınstıtýttarynyń kepildikteri esebinen ótimdi qamtamasyz etý tizbesi keńeıtilgen. Bizdiń yntalandyrý sharalarymyz qarjylyq turaqtylyqty qamtamasyz etý men ekonomıkanyń naqty sektoryna kredıt berýdiń ósýin qoldaý arasyndaǵy teńgerimdi qoldaýǵa baǵyttalǵan. M.Ábilqasymovanyń sózine den qoısaq, osyǵan deıin ekonomıkaǵa nesıe usyný bank pen naqty sektorlarǵa tán qurylymdyq qıyndyqtarǵa baılanysty tejelip keldi.

«Bul, eń aldymen, bankterdegi passıvterdiń álsiz ártaraptandyrylýy jáne turaqty uzaq merzimdi qorlardyń tapshylyǵy. Naqty sektor kásiporyndarynyń shamadan tys kredıttelýi, kepil tetikteriniń jáne dármensizdikti retteýdiń tıimdiligin azaıtatyn zańnamalyq kedergiler de basty sebepter qatarynda. Kredıt berýdiń sapaly ósýin qamtamasyz etý úshin baǵa jáne qarjy turaqtylyǵyn, fıskaldyq saıasattyń teńgerimdiligin, naqty sektor kásiporyndary men bankterdiń ornyqtylyǵyn qamtamasyz etýge, sondaı-aq kepil tetikteriniń jáne bankrottyq ınstıtýtynyń tıimdiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan dáıekti jáne úılestirilgen makroekonomıkalyq saıasatty iske asyrý qajet», dep atap ótti agenttik tóraǵasy.