Qarjy • 22 Qarasha, 2022

Ekonomıkaǵa nesıe berýdegi máseleler

61 ret kórsetildi

Ekonomıkaǵa kredıt berýdi sheshý birjaqty qaralatyn másele emes. Bul rette Úkimet, Ulttyq bank jáne Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi tize qosyp jumys isteýi shart. Degenmen ekonomıkaǵa nesıeni usynatyn basty ıns­tıtýt bankter bolǵandyqtan, olarmen tikeleı jumys isteıtin agenttik pikirin bilý mańyzdyraq. Qaıtkenmen, agenttik bankterdiń jaı-kúıin jaqsy biledi, olardy qadaǵalap, tekseredi, árbir qarjy ınstıtýtynyń áleýetinen habardar.

Árıne, bıznes sýbektilerine tıimdi qarjy kózi qashanda qajet. Biraq Ulttyq bank birneshe aı qatarynan qatań aqsha-nesıe saıasatyn ustanady. Bul kásipkerler úshin ońaıǵa soqpaıdy. Agenttik tóraǵasy Mádına Ábilqasymovanyń aıtýynsha, aqsha-nesıe saıasatynyń qatańdatylýyna qaramastan, bankterde nesıe berýdiń oń serpini baıqalady. 2022 jylǵy 9 aıdyń qorytyndysy boıynsha ekonomıkaǵa 21,1 trln teńge nesıe berilgen. Onyń ishinde, zańdy tulǵalarǵa – 8 trln teń­ge. Eger jeke kásipkerlerge berilgen qaryz­dardy qosa esepteıtin bolsaq, bıyl 9 aıda bıznes enshisine tıgen qaryz­dyń jalpy somasy – 8,9 trln teńge.

«Bızneske kredıt berý qurylymynda shaǵyn jáne orta bıznes sýbektilerine berilgen kredıtter basym, olar jyl basynan beri 6,8 paıyzǵa, 5,6 trln teńgege deıin ulǵaıdy. Osy jyldyń 9 aıynda qaryz alýshy sany 167 myńnan 255 myń­ǵa ósken. ShOB kredıtteri 2020 jyl­dan bas­­tap oń serpindi kórsetip otyr. Bul kóp jaǵ­daıda retteýshilik yntalandyrý shara-
larymen jáne kásipkerlerge paıyzdyq mól­sherlemelerdi sýbsıdııalaýǵa jáne ke­pil­­men qamtamasyz etý jetkiliksiz bol­­ǵan kezde kepildik alýǵa múmkindik bere­­tin kásipkerlikti damytýdy memle­ket­­tik qoldaýdyń iske asyrylyp jat­qan baǵ­­darlamalaryna baılanysty. Bıyl «Qa­ra­paıym zattar ekonomıkasy» baǵ­darlamasyn 2023 jyldyń sońy­na deıin uzartý týraly sheshim qabyl­danyp, osy baǵdarlama boıynsha bank­terdi qarjylandyrý lımıtteri keńeıtildi, sýbsıdııalar deńgeıi bazalyq mólsherlemege baılanystyryldy», deıdi M.Ábilqasymova.

Iri bızneske beriletin kredıtter 2,7 paıyzǵa, 3,3 trln teńgege deıin ósken. ShOB kredıtterimen salystyrǵanda iri bıznestiń barynsha baıaý ósý qarqyny osy jylǵy iri óteýlermen, sondaı-aq stres­­tik aktıvterdi tómendetý jónindegi jos­parlar sheńberinde qaryzdardy esepten shyǵarýdy jalǵastyrýmen baılanysty.

Ekonomıkaǵa kredıt berýge qoldaý kórsetý maqsatynda agenttik retteýshilik sıpattaǵy jańa yntalandyrý sharalaryn qabyldaǵan.

«Bankter kapıtalynyń jetkilikti qory – olardyń nesıe usyný belsendiligin arttyrýdyń asa mańyzdy faktory. Osyǵan baılanysty agenttik ShOB qaryz­­dary boıynsha táýekel-saralaý koef­fısıentterin 50 paıyzǵa deıin azaıt­ty. Bul atalǵan segmentke kredıt berýdi ulǵaıtýǵa yqpal etedi. Bankterdiń ótimdiligine qysymdy azaıtý jáne bız­neske kredıt berý úshin qosymsha qara­jat bólý maqsatynda ótimdilik pen qor­­landyrý normatıvteriniń mán­deri 1-den 0,8-ge deıin tómendetildi. Bıznes sýbek­tilerindegi, ásirese ShOB-taǵy kúr­deli jaǵdaıdy jáne sapaly ke­pil­der­diń tapshylyǵyn eskere oty­ryp, jyl­jymaıtyn múlik jáne jer ýchas­ke­leri, jabdyq, daıyn ónim jáne TMQ, bola­shaqta MJÁ sharttary men off-take kelisim­sharttary boıynsha kelip túsetin aqsha qarajaty túrindegi kepilder bo­ıynsha ótim­dilik koeffısıentterin arttyrý ar­qyly bankterdiń kepil saıasatyna qo­ıy­latyn talaptar jeńildetildi», deıdi.

Budan basqa, reıtıngi joǵary qar­jy ınstıtýttarynyń kepildikteri ese­binen ótimdi qamtamasyz etý tizbesi keńeı­­til­gen. Bizdiń yntalandyrý sharala­ry­myz qarjylyq turaqtylyqty qam­­tamasyz etý men ekonomıkanyń naq­ty sektoryna kredıt berýdiń ósýin qol­daý arasyndaǵy teńgerimdi qoldaýǵa baǵyttalǵan. M.Ábilqasymovanyń sózine den qoısaq, osyǵan deıin ekonomıkaǵa nesıe usyný bank pen naqty sektorlarǵa tán qurylymdyq qıyndyqtarǵa baılanysty tejelip keldi.

«Bul, eń aldymen, bankterdegi pas­sıv­terdiń álsiz ártaraptandyry­lýy jáne turaqty uzaq merzimdi qor­lar­­dyń tapshylyǵy. Naqty sektor kásip­­oryndarynyń shamadan tys kre­dıttelýi, kepil tetikteriniń jáne dár­mensizdikti retteýdiń tıimdiligin azaı­tatyn zańnamalyq kedergiler de bas­ty sebepter qatarynda. Kredıt berý­diń sapaly ósýin qamtamasyz etý úshin baǵa jáne qarjy turaqtylyǵyn, fıskaldyq saıasattyń teńgerimdiligin, naq­ty sektor kásiporyndary men bank­terdiń ornyqtylyǵyn qamtamasyz etýge, son­daı-aq kepil tetikteriniń jáne ban­krottyq ınstıtýtynyń tıimdiligin art­tyrýǵa baǵyttalǵan dáıekti jáne úıles­tirilgen makroekonomıkalyq saıasatty iske asyrý qajet», dep atap ótti agenttik tóraǵasy.

Sońǵy jańalyqtar

Jańa baǵyt

Saıasat • Keshe

О́rt: qaýip pen saqtyq

Tótenshe jaǵdaı • Keshe

Jańa kólikter tabystaldy

Aımaqtar • Keshe

Qobyz ulyqtalǵan kesh

Qoǵam • Keshe

Esirtkige esirgender

Qoǵam • Keshe

El qorǵany er Bógenbaı

Tarıh • Keshe

Ultqa qyzmet etýdiń úlgisi

Ádebıet • Keshe

Tulǵa týraly týyndy

Ádebıet • Keshe

Jolbarys jymy

Ádebıet • Keshe

Jıyrmasynda jalyn keshken

Poezııa • Keshe

El senimin jalǵaǵan joba

Ekologııa • Keshe

Jelaıaqtar Astanada jınalady

Jeńil atletıka • Keshe

Jádiger bolyp jetken alǵys

Jádiger • Keshe

Jánibekti jekpe-jekke shaqyrdy

Kásipqoı boks • Keshe

Otpan taýdaǵy salbýryn

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar