Rýhanııat • 24 Qarasha, 2022

Jaqsynyń kózindeı jaıdary án

114 ret kórsetildi

«Konsertimiz osymen aıaqtaldy» deıtin edi ǵoı ádette. Konsert aıaqtalady, án men kúı aıaqtalmaıdy, biraq. Bireýdiń júreginen shyqqan sáýle bireýdiń júregine ot bolyp túse me, shoq bolyp túse me, áıteýir tyńdaǵannyń janyn qozǵaı alsa, óner ıesiniń paryzy ótelgeni de. Demek án jaryqqa shyǵyp, kópshilikke jarııa bolǵasyn, súıip qalǵan demeı-aq qoıaıyq, sol týyndyny unatyp qalǵandardyń janynda, kóńilinde jasaı berýi bek múmkin.

Bir tyńdap esinde qalyp qoıdy bar ǵoı, sol jetedi. Qýanǵanda, jabyqqanda jalǵyz qalyp yńyldaıdy da júredi. Avtordyń ıeligindegi dúnıe degenimizben, kez kelgen týyndy jeke ómir súrýge ábden qaqyly jáne ony unatqan adam túrlendirip óz júrek qaǵysyna túsirip alýy ká­dik. Sizden suramaıdy. Tusaýyn kesip jibergen soń, ıe bolý qıyn. Ot pen sýǵa ózi baryp túskenimen qoımaı, avtordyń ózin ań-tań qylyp qoıýy bek múmkin.

Týra sol sııaqty, adamzattyń mekenine aınalǵan ataqonys, týǵan jeriniń bylaıǵy ómiri óz aldyna, bastysy – onyń týǵan perzentteriniń jan-júreginde ómir súrgeni áldeqaıda mańyzdy. Ánge, kúıge, jyrǵa aınalyp júrekterde ómir súrgeni qandaı ǵalamat! Sondaı sebepterden týǵan, biz biletin sáýleli týyn­dylardyń biri – «Esil men Nura – egizim» áni. Esil men Nura, Edil men Jaıyq, Shý men Talas, Syr men Ámýdiń ánge arqaý bolmaǵany kem de kem. Atalǵandardyń arasynda biz en salyp otyrǵan «Esil men Nura – egizim» áni bertinde, eki myńynshy jyldardyń basynda týǵan jas týyndy dese bolǵandaı. Serik Aqsuńqarulynyń sózine jazylǵan Esjan Ámirovtiń bul ánin basynan Gúlmıra Sarına shyrqap júr. Ánshisin tapqan týyn­dy! Kók gaýhardaı túrlenip, qaraǵan jaǵyńnan jalt etedi áýen yrǵaqtary. Gúlmıra Sarı­nanyń oryndaýynda buǵan deıin halyq áni «Áýpildekti» tyńdap «dánikken» edik. Súıgen jarǵa jetpegen jannyń týǵan jerge, Áýpildekke shaqqan zary. Myna «Esil men Nura – egizim» el men jerge kindigi baılanǵan jurttyń júrekjardy lebizindeı. Ashyq, asqaq sezimder atoı salady. Arqa tósindegi qos ózendi arqaý etken týyndydan mereıi asqan eldiń úni estiledi. Áýeni de halyq ánderiniń ıirimine keledi, yrǵaqqa baı, qoıý, naqysty shyq­qan. Ánniń árbir tátti núktesin taýyp, qyrtysyn jazyp sóı­lete bilgen ánshiniń sezimtal keýde­sinen kóterilgen daýystyń suń­qyly tipten qulpyrtyp jiber­gen týyndyny. «Egizdeı Esil men Nuranyń aǵysy» dep bas­talǵanda, jaryqtyq sýdyń syl­dyry estilerin qaıtersiz? Esil men Nuranyń aǵysty, sulý aımaqtaryn kórgender osy ándi tyńdasyn der edik.

«Egizdeı Esil men Nuranyń aǵysy, Eki aqqý sekildi qanatyn qa­ǵysy» dep án aıdynnan qanatyn baıaý qaǵyp kóterilgen qos aqqýdaı baıyppen ǵana bara jatady da, kenet ekeýi aýada vals bıleı jónelgendeı qubylady áýen. Nemese aıdynda baıaý qalqyp jú­rip, kenet ekeýi shattyqtan bılep ketkendeı áserge kómedi. Baby­men júzgen áýenniń jaıly aǵysyn qapysyz sezinesiz taǵy. Kom­pozıtor Esjan Ámir týyn­dysy týraly syryn bylaı aqtarady:

«Qaıbir jyldary Nuranyń boıynda sol kezdegi Memlekettik hatshy Oralbaı Ábdikárimovpen dastarqandas bolýdyń sáti túse ketti. Ol kisini meniń tuńǵysh tanýym bolsa kerek. Anandaı joǵary laýazym ıesi bola tura, dastarqan basynda, el ishinde, tipti beıtanys jandar arasynda ózin emin-erkin ustaıdy eken. Emin-erkin degende, elmen emen-jarqyn aralasa ketetin qazaqy bolmysty baıqadym. Arasynda jaýtańdap kúlgeni, jaýdyrap qaraǵany, kisige baýyrmaldyǵy meni qatty qaıran qaldyrdy. Rııasyz, ashyq-jarqyn ári qara­paıym kórindi. Sondaı bir jaqsy jaıda Nuranyń boıyn jaǵalap biraz júrdik. Burynnan kórip-bilip júrgenimizben, bul ózenniń biz bile bermeıtin sulý da kórkem jerleri kóp ekenine sonda kózim jetti. Úlken darııadaı elestep edi. Án, negizi, osylaı Nuranyń boıyn jaǵalap júrgendegi áserden týǵan. Sosyn sózin jazý­ǵa laıyqty aqyn izdep, Serik Aqsuńqarulyna usynǵanymda, ol kisi «jalǵyz Nura degen bolmaıdy. Nura men Esil qatar atalýy kerek. Esil men Nura – Arqanyń anasy ǵoı» dep ádemi jymdastyryp jiberdi» deıdi.

Shynynda da, qazaq dalasynda Esil-Nura birge atalady. Ejelgi jyrlarda Esil, Nura – eki sý» der edi halyqtyń eski tanymy. Sol sóz ben tanym búginge kóship, halyqtyń kókeıine án bolyp uıalaǵany – erteńimizdiń de beınesi der edik. Barǵanyń – Nura, qonǵanyń Esil bolǵanda, salǵanyń da, shyrqaǵanyń da basqanyń áni bolmaýǵa tıisti. Áýeniniń ózi halyq ánderin tektep turǵandyqtan, el men jerdiń qadir-qasıetin sana túkpirine ornatatyn mundaı týyndylar urpaqtyń otanshyldyq jadyn jańǵyrta bereri sózsiz.

Án osylaı halyq ánderiniń úlgisi negizinde tereńdegi túp tanymdy túrtkilep órbıdi.

«Egizdeı Esil men Nuranyń

aǵysy,

Eki aqqý sekildi qanatyn

qaǵysy.

Eki kóz – tanys-aı,

Eki ara qamys-aı.

Kózindeı jaqsynyń

Móp-móldir aǵysy-aı!»

dep keledi alǵashqy shýmaq pen qaıyrma. Mundaǵy bir erekshelik eki ózen sýynyń jandy beınege aınalyp, «jaqsynyń kózindeı bolyp móldireı» qalýy. «Mólt etken kóz jasyndaı kúmis kó­liń» demeýshi me edi Birjan sal?! Osylardyń bárin tyńdaı kele, bizdiń halyq atam zamannan ataqonys, týǵan jerine tur­ǵyn esebinde emes, baıaǵy baba­larynyń kózi, atasynyń ózi re­tinde qaraǵanyn ańdaý qıyn emes. Rasynda, ánniń ekinshi aýyzynda aıtylǵandaı:

«Dalamnyń darasy-aı,

Qos ózen salasy-aı.

Esil men Nura ǵoı

Arqanyń anasy-aı!»

Sońǵy jańalyqtar

Aýyldy jaqsarta almasaq, bárimizge syn

Qazaqstan • Búgin, 22:09

Túıtkili kóp turǵyn úı

Saıasat • Búgin, 22:02

Ońaltý qyzmeti syn kótermeıdi

Qoǵam • Búgin, 21:55

Jas sarapshylar taldaýy

Saıasat • Búgin, 21:50

Ketigin tapqan kásiporyn

Ekonomıka • Búgin, 21:21

Kontrabandaǵa qarsy kúres

Qoǵam • Búgin, 21:17

Qaterli isikti emdeýdiń jańa ádisi

Medısına • Búgin, 21:15

Jumysshylarǵa suranys kóp

Qoǵam • Búgin, 21:09

Aıan týraly baıan

Rýhanııat • Búgin, 21:07

eGov Mobile qosymshasyna júginedi

Qoǵam • Búgin, 21:06

Qurylysty sıfrlandyrý deńgeıi tómen

Qazaqstan • Búgin, 21:05

Úzdikter anyqtaldy

Fýtbol • Búgin, 21:04

Jigitter jigersizdik tanytty

Sport • Búgin, 21:03

Fransııa – pleı-offta

Fýtbol • Búgin, 21:01

Baqyttyń mekenin ulyqtaǵan joba

Qoǵam • Búgin, 20:58

Aıazdaǵy apat

Aımaqtar • Búgin, 20:57

Arheolog asýlary

Qoǵam • Búgin, 20:54

Uqsas jańalyqtar