Turysbek Myıatbekov: Sot – ádildik joqtaýshysy

– Elimiz jańa kezeńniń, jańa mejeniń aldynda tur. Kúni keshe óz tańdaýyn jasap,­ Memleket basshysyna senim art­qan halyq «Ádiletti Qazaq­stan» tujyrymdamasynyń iske asatynynan úmitti. Al ha­lyq­ty biriktirgen osy asqaq ıdeıa­ny júzege asyrýdaǵy otan­dyq sottyń róli qandaı?

– Ádiletti Qazaqstan – qazir­gideı syndarly kezeńde eldi bir maqsatqa biriktirgen áleýeti kúshti, bolashaǵy úlken jos­par. Bul tujyrymdamanyń alǵy­sharty – ádil sot júıesi. Ádiletti memleket qurý bizdiń eldigimizdiń, memleketimizdiń irgetasy, ne­gizi. Al onyń tıimdi júzege asýy bárimizge baılanysty. Alyp Amerıkanyń Prezıdenti bol­ǵan Ronald Reıgan «Eń uly kósh­basshy mindetti túrde eń úl­ken isterdi jasaıtyn adam emes. Ol adamdardy eń úlken ister ja­saýǵa májbúr etetin adam» degen eken. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev jańa ıdeıalar usynýmen qatar ár salanyń jandanýyna, ár aza­mattyń qabilet-qarymyn kór­setýine barynsha qoldaý kórsetip keledi. Otandyq sottyń búgingi jetistigi men aldaǵy ilkimdi iste­rine «Ádiletti Qazaqstan» tu­jyrymdamasynda berilgen baǵyt-baǵdardyń serpin bereri anyq. Elimizde azamattardyń qu­qyǵy men bostandyǵyn qam­ta­masyz etý maqsatyndaǵy jumys­tar jyl sanap jetildirilip ja­tyr. Durys ári ádil sheshim shyǵa­ra­tyn sot tóreligin qalyptastyrý maqsatynda aýqymdy jumystar atqarylýda.

Sot júıesindegi reformalar elimizde ashyq ári ádiletti qoǵam qu­rýǵa jol ashyp otyr. Sol arqy­ly azamattardyń quqyǵyn qor­ǵaýdyń konstıtýsııalyq tetik­teri kúsheıe tústi. Aldaǵy ýa­qytta sot korpýsyn bilikti kadr­larmen jasaqtaý, sot jumy­sy­nyń sapasyn kóterý, sýdıa táýelsizdigin nyǵaıtý, zańdardy jetildirý baǵytynda jasalyp jatqan reformalar óz jemisin bereri anyq.

– Jumysynyń máni men min­deti týra tórelikke negizdelgen sot salasy reformadan kende bolyp jatqan joq. Osy jańa­shyldyqtardyń nátıjesi qan­daı? Halyq oń ózgeristi sezinip otyr ma?

– Sot tóreligin júzege asyrý­daǵy basty maqsat «Adam qu­qyq­tarynyń saqtalýy men zań ústemdigin qamtamasyz etý». Jalpy, tarıhymyzǵa úńiletin bolsaq ta, halyq úshin «tórelik», «ádildik» degen uǵymdar árqa­shan­da maǵynasy tereń, mańyzy zor uǵym bolǵan. Sebebi keń oı­lap, kesek paıym jasaǵan kemeńger qazaq osy uǵymdardyń artynda adam taǵdyry, el taǵ­dy­ry turǵanyn jete túsingen. Son­dyqtan da biz úshin «Bıler ınstıtýtynyń» orny árqashanda bıik, bedeldi. Dana bılerimizdiń ádil tórelik arqasynda el ty­nysh­­tyǵy men jer tutastyǵyn saq­taǵanyna tarıh kýá.

О́tkennen sabaq almaı, jar­qyn bolashaqqa jol bastaý qıyn. Sondyqtan da bolar Memleket basshymyz Qasym-Jomart Toqaev «qara qyldy qaq jarǵan» bıler jolyn jalǵastyrýymyz kerek dep, Jańa Qazaqstandy qurýǵa baǵyttalǵan saıasatynda sot júıe­sine úlken jaýapkershilik ar­typ otyr. Salany jańǵyrtý, ja­ńartý baǵytynda buǵan deıin de aýqymdy jumystar atqarylǵan, aldaǵy ýaqytta da bul úrdis toq­ta­maıdy. О́ıtkeni «Tosylǵan sýdyń tunyǵy bolmaıtyny» sııaq­ty bir sheńberden shyqpaǵan, il­geri qadam jasamaǵan salada da toqyraý oryn alatyny túsinikti. Osyǵan oraı, sot qyzmetin oń­taılandyrý, ashyqtyǵy men qol­je­timdiligin arttyrý, salany ha­lyqqa jaqyndatý baǵytynda qol­danysqa engizilgen zań, tájirı­bege qosylǵan jobalardyń tıim­diligin halyq kórip, bilip otyr.

«Jalǵyzdyń úni shyqpas» degen dana babalarymyz. Sot­taǵy jobalardyń ómirlik bolýy, ózin ózi aqtaýy tek bizge ǵana baılanysty emes. Bıylǵy Jol­daýda da salanyń jumysyn jan­dandyrýǵa serpin beretin irgeli tapsyrmalar aıtyldy. Desek te, qazirgi tańda oryn alyp otyr­ǵan óte kúrdeli «álemdik geo­polıtıkalyq» ahýal kezinde, Pre­zıdent saıasatynyń nátıjeli bolýy eline janashyr árbir aza­mattyń, árbir sýdıanyń, ár­bir sot qyzmetkeriniń naqty ju­my­sy men jaýapkershiligine táýel­di ekenin aıtpaı ketýge bol­­maıdy. Árbir adam talap qoıý men jaýapkershilikti ózinen bas­­taýy kerek. Sondyqtan da jumy­symda «Árbir tulǵaǵa ádil­dikti qamtamasyz etpeı, bú­kil qoǵamnyń beıbitshilik pen bir­likte tatý ómir súrýine qol jet­kizý múmkin emes» degen usta­nymdy basshylyqqa alyp kelemin.

Sotqa júgingen árbir tulǵa ádildik izdep keletini sózsiz. Eger ádildiktiń bar ekenine, tóreliktiń týra ekenine taraptardyń kózin jetkize alsaq, maqsatymyzdyń oryndalǵany. Elimizdiń kez kelgen azamaty ádildiktiń ornaıtynyna senimdi bolǵan kezde ǵana sapaly tórelikke qol jetkizdik dep aıta alamyz.

– «Aýyr istiń salmaǵy bilek­ke túsedi, aýyr sózdiń salmaǵy júrekke túsedi» deıdi qazaq. Ár isti tarazylaǵan saıyn bi­legine de, júregine de salmaq túsetin sýdıalar qyzmetiniń aýyr­lyǵyn tóraǵadan artyq esh­kim bilmes. Búgingi sýdıalar­ betpe-bet­ keletin qandaı túıtkilder bar?

– Kez kelgen istiń artynda adam taǵdyry turǵandyqtan, isti qaraý barysynda týyndaıtyn másele óte kóp. Osy rette, ákimshilik is­terdi qaraıtyn sýdıalardyń ju­mysyn aıtpaı ketýge bol­maı­dy. О́ıtkeni tájirıbege endi qosylǵan ákimshilik sottarda isti tarazylaýdyń tártibi bólek. Kóp­shilikke túsinikti bolý úshin, bul qıyndyqtardy salystyra otyryp aıtyp ótken jón. Máselen, aza­mattyq isterdi qaraıtyn sýdıa taraptardyń bergen dálel­de­melerin zertteýmen ǵana shek­te­ledi. Ári tek osy usynylǵan dáleldemelerdiń sheńberinde sheshim shyǵarady. О́ıtkeni sottyń óz betinshe dáleldeme jınaqtaýǵa quqyǵy joq. Eger tarap qandaı da bir dáleldemeni birinshi saty sotyna usynbasa nemese sol dá­leldemeni aldyrtýǵa sotqa óti­nish bildirmese, ol dáleldemeni joǵary turǵan sot satylary da qabyldamaıdy. Sottar taraptyń bul áreketin prosessýaldyq múm­kindigin jiberip aldy dep baǵalap, iste bar dáleldemelerdiń sheń­berinde ǵana saralap, sheshim shyǵarady.

Sol sııaqty qylmystyq isterde de sýdıalar aıyptaý taraby men qorǵaý tarabynyń usynǵan dáleldemelerin zerdeleýmen ǵana shekteledi. Bul jerde de sýdıa óz betinshe dáleldeme jı­naqtamaıdy. Sondaı-aq ákim­shilik quqyqbuzýshylyq ister­de de sýdıa qoldaǵy bar dá­lel­demeler boıynsha sońǵy sózin aıtady. Al ákimshilik isterdegi jaǵdaı múlde basqasha. Munda «sýdıalardyń belsendi róli» qaǵıdasy basshylyqqa alynady. Ákimshilik isti qaraıtyn sýdıa sotqa aryz túskennen bastap bel­sendi ról atqarady, ıaǵnı aryzdyń durys jazylýy, aryzdaǵy ta­lap­tyń durys qoıylýy, azamattyń buzylǵan quqyqtaryn qalpyna keltirý úshin qajetti dáleldemeler sheńberin aıqyndaý, jınaqtaý – osynyń barlyǵy ákimshilik is qaraıtyn sýdıanyń aldynda turǵan másele.

Túrkistan óńirindegi sotqa júgingen azamattardyń barlyǵy quqyqtyq saýatty, zańnan habary bar adamdar dep aıta almaımyz. Olarǵa kóp jaǵdaıda isti qarap jatqan sýdıa zańger retinde de kómektesýge májbúr bolady. Ony­men qosa, ákimshilik isti qa­raıtyn sýdıa óziniń shyǵarǵan sot aktisiniń tolyq oryndalýyn aıaǵyna deıin qadaǵalaýy kerek. Tolyq oryndalǵannan keıin ǵana is keńsege ótkiziledi, al oǵan deıin sot aktisiniń oryndalýy sýdıanyń jaýapkershiliginde bolady. Iаǵnı salystyrmaly túrde aıtqanda basqa sanattaǵy ister boıynsha sýdıalar sot akti­sin oryndaýǵa joldaıdy da, isti keńsege ótkizedi, ári qaraı sot ak­tisiniń oryndalýyn qadaǵalaý sottyń keńse meńgerýshisine júk­teledi. Osydan baıqap tur­ǵa­nymyzdaı, ákimshilik sot sýdıa­larynyń jaýaptylyǵy men ju­mysy basqalardan kóp. Biraq nátıjesinde, ákimshilik isti qaraǵan sýdıanyń «men aza­mat­tyń buzylǵan quqyǵyn qal­pyna keltirdim» dep nyq senim­men aıtýyna bolady. Sebebi aza­mat­tyń buzylǵan quqyǵy isti qara­ǵan sýdıanyń belsendiligi men biliktiliginiń arqasynda qalpyna keledi.

– Ákimshilik ádilet ınstıtý­ty­nyń tájirıbege engenine bir jyldan asty. Jańa sot pen sýdıalar jumysy halyq kó­ńilinen shyǵyp jatyr ma?

– Ákimshilik isterdi qaraý – kúrdeli prosess, onymen qosa sot isin júrgizýdiń osy modeli 2021 jyly ǵana engizildi. Iаǵnı sot tájirıbesi áli tolyqqandy ornyqqan joq, sondyqtan bir­shama qıyndyqtar áli de bar. Degenmen de, sot isin júrgizýdiń osy modeli oblys halqy úshin oń nátıjesin berýde, ákimshilik sot tolyq jumys jasap, ister qaralyp, sheshimder shyǵarylyp, quqyqtar qalpyna keltirilip jatyr.

Jalpy, isterdi qaraý barysyn­da týyndaǵan máseleler zań sheń­berinde sheshiledi. Keı kezderde isti qarap jatqan sýdıanyń zańdy jetik bilmeýinen nemese durys qoldana almaýynan qatelikter oryn alatyny jasyryn emes. Mundaı qateler joǵary turǵan sot satysynda túzeledi, degenmen de árbir sýdıanyń qatesi halyqtyń seniminiń tómendeýine alyp ke­ledi. Sondyqtan da zańsyz sot aktileriniń aldyn alý baǵytynda sharalar qabyldap jatyrmyz. Ol úshin apta saıyn Túrkistan oblysyndaǵy barlyq sýdıanyń qatysýymen jedel jınalystar ótkizilip, kemshilikter talqy­la­nyp, sheshý joldary aıqyn­da­lady. Buǵan qosa, aı saıyn aımaqtyq semınarlar ótkizilip keledi. Oblystyq sottyń sýdıa­la­ry ornalasý aımaqtaryna baı­lanysty toptastyrylyp jı­naq­talǵan aýdandyq sottardyń sýdıa­laryn biriktirip, sot tóreli­gin júzege asyrý barysynda jiberil­gen qatelerimen jumys istep, áreket etýshi zańdarǵa engizilgen jańalyqtardy talqylap, sot ­tá­jirıbesiniń birkelkiligin qalyp­­tastyrýǵa baǵyttalǵan oqy­tý­­lar­dy júzege asyrady.

Sonymen qatar jumys kórset­kishteri tómen, zańdy qoldanýda qatelerge jıi jol beretin jeke­le­gen sýdıalar senbi saıyn ob­lys­tyq sotqa shaqyrtylyp, olar­­men qosymsha oqytý jumystary júrgizilip keledi. Osy jumystardyń nátıjesinde sot tájirıbesin qalyptastyrýda ońtaıly jetistikterge qol jet­kizdik dep oılaımyn. Mysaly, 2021 jyldyń 9 aıynda aýdandyq sottardyń 74 sheshiminiń kúshi joıylyp, 96 sheshimi ózgertilgen bolsa, bıylǵy 9 aıda 44 sheshimniń kúshi joıylyp, 46 sheshim ózger­tilgen. Iаǵnı aýdandyq jáne oǵan teńestirilgen sottardyń aza­mattyq ister boıynsha jumys sapasy 50%-ǵa jýyq jaqsarǵan. Qylmystyq isterge kelsek, byltyrǵy jyldyń 9 aıynda aýdan­dyq sottardyń 32 úkiminiń kúshi joıylsa, bıylǵy esep berý kezeńinde 16 úkimniń kúshi joıyl­ǵan, sáıkesinshe buzylǵan úkimder sany 50%-ǵa jaqsarǵan.

– Halyqpen jıi kezdesip, qa­byldaýlar ótkizetinińizdi baı­qap júrmiz. Kópshiliktiń sotqa degen pikiri qandaı?

– «Kóp qaıda bolsa, shyn­dyq sonda» deıdi qazaq. Kópshi­lik­ke qyzmet etip júrgen soń, olardyń pikirin, lebizin tyń­daý asa mańyzdy. Apta saıyn aza­mattardy qabyldaý sebebim de sondyqtan. Qabyldaý bary­syn­da zań talaptaryn túsindirip, qabyldaýǵa kelgen azamatty to­lyq tyńdap, sottarǵa degen nara­zylyq kózqarasyn basýǵa ty­rysamyn. Onymen qosa, ózde­rińizge belgili, qazirgi tańda Prezıdent Jarlyǵynyń ne­gi­zinde oblys ákimderi aýdan­dar­ǵa shyǵyp, jergilikti halyq­pen kezdesýler ótkizýde. Oblys­ ákiminiń aımaqtardaǵy ha­lyq­­pen kezdesýlerine tıisin­she aýdandyq sottardyń tóraǵa­la­ry meniń tarabymnan qaty­sýǵa mindettelgen. Sol jerde tóraǵalarǵa jergilikti halyq­tyń sottarǵa qatysty týyndaǵan suraq­taryna túsindirý jumys­ta­ryn júrgizip, jergilikti halyq­tyń sottarǵa degen ońtaıly kóz­qarasyn qalyptastyrýǵa tyrysý mindeti júktelgen.

Osy jumystardyń arqasyn­­da jergilikti halyqtyń sýdıalar­­­dyń áreketine bergen shaǵymda­ry­nyń azaıýyna qol jetkizdik dep oılaımyn, naqty 2022-jyldyń esep berý kezeńinde 76 shaǵym tússe, byltyrǵy jyldyń sáı­kes kezeńinde 110 shaǵym bolǵan, ıaǵnı shaǵymdar sany 46-ǵa nemese 51%-ǵa azaıǵan. Sonymen birge aǵymdaǵy kezeńde sot aktilerine shaǵym keltirý azaıǵanyn aıtyp ketý kerek. Naqty apellıasııa­lyq tártippen 2022 jyldyń 9 aıyn­­da alqaǵa 1036 is túsken, qal­­dyq­ ispen qosqanda barlyǵy 1220, onyń 998-i aıaqtalǵan, bul bar­lyq aıaqtalǵan isterdiń 81,8% qu­raıdy (2021 jyly 1998 tú­sip, onyń 1862 aıaqtalǵan, – 962 is az túsken). Onyń ishinde apel­lıa­sııalyq shaǵymmen 643 is tús­ken, bul birinshi satydaǵy sottarmen qabyldanǵan barlyq she­shimderdiń 8,9% quraıdy, (2021 jyly 972 is túsken nemese qa­byldanǵan sheshimderdiń 11,0% quraıdy, – 329 shaǵym az túsken). Iаǵnı aǵymdaǵy kezeńde sot akti­lerine shaǵym keltirý 2,1% tómen­de­gen. Bul kórsetkishterden sotqa júginip jatqan tulǵalardyń sany azaıǵanyn kóremiz. Bizdiń pikirimiz boıynsha, istiń mán-jaılaryn tolyqqandy anyqtap, sot aktilerin taraptarǵa durys túsindirý osyndaı kórsetkishterge ákelip otyr.

– Turysbek Erbolǵanuly, oblys boıynsha bitimgershilik ınstıtýtyn qoldaný qandaı deńgeıde?

– Sotqa júgingen eki tarapty da qanaǵattandyratyn, eki tarap ta moıyndaıtyn sheshim qa­byl­daǵanda ǵana, ádilettilikti or­natýdyń bıik shyńyna jetýge bolady. Al eki tarapty da qana­ǵattandyratyn sheshim qa­byl­daý degenimiz, ol – eki ta­rap­ty tatýlastyrý. Qazirgi tań­da, Joǵarǵy sot tóraǵasy Ja­qyp Asanov ta sottardan tatý­lastyrý ınstıtýttaryn keńi­nen qoldanýdy talap etip otyr. Osyǵan baılanysty «Ha­lyqaralyq Medıasııa ortaly­ǵy» Respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń Túrkistan obly­sy boıynsha ókildigimen yn­ty­maq­tas­tyq týraly memorandýmǵa qol qoıdyq. Memorandým aıasyn­da kásibı medıatorlardyń ju­mys­pen qamtý ortalyǵynyń tir­keýindegi jumyssyzdarǵa, zeınetker, múgedek, kópbalaly ot­basylarǵa jáne zańǵa sáıkes jeńil­dikterge ıe ózge de adamdarǵa medıasııa rásimin tegin júrgizýge qol jetkizdik.

Bıylǵy 9 aıda bitimgershilik ınstıtýttaryn qoldanyp 1 777 aza­mattyq is qaralsa, 2021 jyl­dyń sáıkes merziminde 1 165 is bol­ǵan, ıaǵnı bıyl bitimgershilikti qoldanǵan ister sany 612-ge kó­beıgen. Osy kezeńde 116 ákim­shi­lik is boıynsha medıasııa qoldanylsa, 2021 jylǵy mundaı ister sany – 9. Iаǵnı bitimgershi­lik ınstıtýttaryn qoldanýda da ońtaıly nátıjege qol jetkizip kelemiz. Bul baǵyttaǵy jumys ári qaraı da jalǵasyn tabady.

Elimizdiń kez kelgen azamaty ádildiktiń ornaıtynyna senimdi bolǵan kezde ǵana, sapaly tóre­likke qol jetkizdik dep aıta ala­myz. Senimdilik qaıdan paıda bolady? Senimdilik – qoljetimdi ádilettilikten, sýdıanyń bedeli men abyroıynan, túsinikti jáne negizdi sot aktisinen týyn­daı­dy. Sondyqtan da kúndelikti ju­mysymdy, maǵan senip tapsy­ryl­ǵan sotta sapaly sot tóreligin qamtamasyz etýge, jergilikti ha­lyq­tyń senimin aqtaýǵa, maǵan júk­telgen jaýapkershilikti tıi­sinshe deńgeıde oryndaýǵa arnaı­myn.

Áńgimelesken

Ǵalymjan ELShIBAI,

«Egemen Qazaqstan»

Túrkistan oblysy