Ekonomıka • 06 Jeltoqsan, 2022

Baǵa bulqynysy

79 ret kórsetildi

Úkimet baǵany baqylamaýǵa yńǵaı tanytyp edi, naryq­ta el ekonomıkasyn qaıta baǵdarlaý máselesine basqasha kóz­qaras paıda bola bastaǵandaı syńaı baıqaldy. Sarapshy­lar­dyń keıbiri muny monopolııamen kúresýdiń bir tetigi retinde qarastyrǵysy keledi. Áńgime – áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik túrleriniń baǵasyn shekteýdiń kúshin joıý týraly. Baqylaýda ustaǵannyń ózinde ıe bermeı turǵan baǵa mundaı jaǵdaıda odan ári aspandap kete me degen alańdaýshylyq ta bar.

Sýretti túsirgen Erlan OMAR, «EQ»

Degenmen naryqtyń bul ádisti qup kórmeıtinin sarapshy­lar­dyń bári aıtyp júr. Naryq zańy­na zer salsaq, baǵany tek su­ranys pen usynys qana retteı­di. Naryq zańymen júıe­leı alsaq, josparly ekonomı­kanyń qursaýynan naryq­tyq ekonomıkanyń minberine jetelep aparatyn tetik osy eken.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev bıylǵy Joldaý­da baǵany ákimshilik jolmen ret­teý tutas salalardyń ınves­tı­sııa­lyq tartymdylyǵyn tómen­detip, eldi ımportqa táýeldi eteti­nin, baǵa belgileý isine mem­le­­ket­tiń aralasýynan birtindep bas tartý kerektigin eskertti. «Básekelik ortasy joq naryq qana burynǵydaı qala beredi. Monopolısterdiń tarıfteri qatań baqylaýda bolady. Biraq baqylaý jasaý orynsyz qysym kórsetý degen sóz emes», degen edi Prezıdent.

Al Premer-Mınıstrdiń oryn­­basary – Saýda jáne ınte­gra­­sııa mınıstri Serik Juman­ǵarın jýyr­­­da BAQ ókilderi­ne ber­gen suh­­­batynda ákimdi­kter kele­si jyldan bas­tap áleýmettik mańy­­zy bar azyq-tú­lik taýar­lary­­­nyń baǵasyn qa­tań ret­teýden bas tartyp, onyń or­nyna sıfr­­­lyq otbasylyq karta­lar men «áleý­­­mettik ámııan» júıesin engi­ze­ti­nin aıtty. Osy ýaqyt­qa de­ıin áleý­mettik mańyzy bar 19 azyq-túlik óniminiń baǵasyna qosy­la­tyn ústeme­aqy 15 paıyzdan as­paýǵa tıis degen qatań talap bar edi.

Bul talapty oryn­damaǵandarǵa 100 aılyq eseptik kór­setkish mólsherinde aıyppul salynatyn. Endi mınıstrlik osy tártiptiń ózgeretinin aıtty. 15 paıyzdan aspaıtyn shekti ústemeaqynyń ornyna «áleýmettik ámııan» tetigin usynǵan. S.Jumanǵarın aıtyp ótkendeı, 19,5 mln el azamatynyń tek 1 mln-ǵa jýyǵy ataýly áleýmettik kó­mek alady. Demek qoldaý sharalary da naqty osy topqa baǵyttalýy kerek. Mınıstr baǵany baqylaýdyń ornyna muqtajdarǵa arnaıy azyq-túlik jár­demaqysyn taǵaıyndaýdy usy­nyp, aqsha áleýmettik kómek alatyn aza­mat­tar­dyń shotyna tikeleı túsetinin aıtty. Alaıda kómektiń naqty somasy qan­sha bolatyny, oǵan qarastyrylatyn bıýd­jet shyǵynyna qatysty aqparatty mı­nıs­tr­lik jarııalaǵan joq.

Qarjyger Beısenbek Zııabekovtiń aıtýynsha, bul jerde kómekke muqtaj tur­ǵyndardyń sany 1 mln degen derekti naq­tylap alý kerek. 2022 jylǵy 1 tamyz­da­ǵy derek boıynsha 121,1 myń otba­syndaǵy 622,6 myń adamǵa ataýly kómek berilgen. «Qoǵamda túsinbestik týmas úshin «áleýmettik ámııan» men áleýmettik kómek­tiń ara-jigin anyqtap alý kerek. Osy­ǵan deıin áleýmettik járdemaqy alyp kelgen azamattyń már­te­besi «áleýmettik ámııan» alýshymen te­ńe­se me degen suraqtardyń jaýaby áli naqtylanǵan joq», deıdi ol.

Elimizde kedeılik shegi eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 70 paıyzyna teń. Bul kórsetkish óńirler boıynsha ózge­rip otyrady. Eń tómengi kórsetkish Shymkentte – 25 731 teńge, eń joǵarǵy deń­geı Mańǵystaýda – 32 374 teńge. Iаǵnı de­mografııalyq kórsetkish boıynsha des bermeı kele jatqan Túrkistan oblysynda tabys jan basyna shaqqandaǵy kórsetkish 180 myń teńge bolý kerek. Salystyryp aıtqanda, otbasynda 8 balasy bar, ata-anasymen qosqanda 10 jan turatyn úıdiń ortasha tabysy 180 myń teńge bolýǵa tıis. B.Zııabekov aıtqandaı, áleýmettik kómek alyp kelgen top pen kedeılik sheginde ómir súrip otyrǵan topty bir-birimen shatastyrý durys emes. Olardy eki sanatqa bólip qarastyrý mańyzdy.

Qarasha aıynyń alǵashqy onkún­di­ginde elde qansha baı men kedeı ba­ryn kór­­setetin otbasylyq sıfr­lyq karta qu­ry­­latyny habarlandy. «Smart Data Ukimet» platformasynda ártúrli memle­ket­tik organdardyń 20 derek­qory arqyly Qazaq­s­tan­daǵy barlyq otba­synyń ál-aýqa­ty týraly aqparat jańartylyp otyr­maq.

Eńbek jáne halyqty áleýmettik qor­ǵaý mınıstri Tamara Dúısenova jýr­nalıs­termen kezdeskende memlekettik organ­dardyń aqparattyq júıeleriniń derek­teri negizinde sıfrlyq kartada 6,3 mln otbasyda 19,5 adam turatyny týraly aqpa­rat jınalǵanyn aıtty. Naqtylasaq, otbasynyń tabysy kedeıshilik sheginen tómen túsip ketkenin kórse, mınıstrlik ol adamǵa sms-habarlama jiberip, memleketten qandaı kómek ala alatynyn habarlaıdy.

Sıfrly tehnologııa kezinde árbir otbasy bıýdjetiniń kiris-shyǵysyn anyq­taý­dyń qıyndyǵy joq, ıaǵnı aqpa­rattyq tehnologııa jaǵynan daıynbyz. Biraq sa­rapshy aıtyp ótkendeı, baǵa men ınflıasııa, ımportqa táýeldilik máselesine kelgen kezde jigerimiz jasyp qalǵan kezde de jaǵdaıdy rettep jiberetin qo­symsha tetik­terdiń qarastyrylǵany abzal. Bas­qa­sha aıtsaq, «B» josparyn da ázirlep qoıý kerek. Mundaı jaǵdaıda áleýmettik járdemaqy men «áleýmettik ámııan» ıele­riniń ara-jigi qosylyp, onyń bári daǵda­rys kezinde qolyna quryq ustap qalǵan kedeı toptyń qataryn tolyqtyryp jiberýi múm­kin.

– Memlekettiń baqylaýynda bolǵan baǵanyń tártipke kóngen kezi de esimizde joq. Biz biletin Úkimet azyq-túlik baǵasyn birtindep bosatyp, halyqtyń kózin de, qal­tasyn da úıretip alý usta­nymyna ba­sym­dyq berip otyr. Sodan keıin ınflıasııany resmı jáne beıresmı dep bólip qaraıtyn kez keldi. Jyl basynda Ulttyq bank ınflıasııany burynǵy 6-8 paıyzǵa qaıtaramyz dep ýáde bergen. Biraq jyl sońynda bul dálizge endi jaqyn arada orala almaıtyny ashyq aıtyldy. Úkimettiń baǵa­ny retteýden bas tartýy týraly she­shi­mine osy jaǵdaıdyń yqpal etkeni anyq, – dedi B.Zııabekov.

Mundaı sheshim áleýmettiń qaltasyn qaryp túsetinin Úkimet bilip otyr. Bizde azyq-túliktiń 40 paıyzy Reseıden kele­di. Reseı taýarlary naryqta ústem­dik quryp otyr. Qyrǵyz ben ózbekten kelip jatqan ta­ýar­dyń úlesi mardymsyz. Osydan birer jyl buryn ǵana 1 rýbl 4 teńge bola­tyn, qazir 8 teńge. Reseıdegi azyq-túlik ınf­lıasııasy 15 paıyzdy quraıdy. Al Qazaq­­stannyń kórsetkishi 18,8 paıyz. Bul – EAEO elderi arasyndaǵy eń joǵary kór­setkish.

Qarjyger Úkimettiń naryqtaǵy ba­ǵa­lar­dy baqylaý múmkindigi shekteýli eke­nin, bárin jappaı teksere almaıtynyn, Reseı­degi jaǵdaıdyń bizdiń naryqqa áse­rin durys baǵalamaı otyrǵanyn aıtty. «Osy kezge deıin bizge shamamen 1,5 myń kompanııa Reseı arqyly taýar tasymaldap keldi. Logıstıkalyq tizbek buzylyp edi, naryqta taýar tap­shy­ly­ǵy paıda boldy. Mundaı áleý­met­tik mańyzy bar sheshimder azyq-túlik naryǵyna skrınıng jasap bol­ǵa­nnan keıin qabyldanýy kerek shyǵar», dedi B.Zııabekov.

Táýelsiz sarapshy Denıs Krıvo­sheev­tyń aıtýynsha, Ulttyq banktiń bazalyq mólsherlemeni 1,5 paıyzǵa kótergeni azyq-túlik baǵasyna áser etti. Keler jyly memlekettik bıýdjettiń shyǵys bóligi 19 paıyz­dan 16 paıyzǵa deıin qysqarýy múmkin. Bul da halyqtyń oń jambasyna kelmeıtin kórsetkish. Densaýlyq salasyna bólingen qarjy IJО́-niń 2 paıyzynan sál ǵana asady. Mundaı jaǵdaıda halyqtyń negiz­gi iship-jemine aınalyp otyrǵan azyq-túliktiń baǵasymen oınaý óte qaýipti. Halyqtyń ómir súrý deńgeıi qazirdiń ózinde tómendep jatyr. Sońǵy úsh aıda ekonomıkalyq ósim 2-2,5 paıyzdyq kórsetkishpen tuıyqtalyp tur. Mundaı óliara kezde baǵamen oınaýdy halyq­aralyq zańdar da qup kórmeıdi. Osy tusta mynadaı jaǵdaıǵa nazar aýdarý qajet. Ulttyq bank depozıt naryǵynyń ınves­tı­sııa­lyq tartym­dy­ly­ǵyn kóterý­ge áreket etip jatyr. Bul sheshim valıýtalyq kýrsqa qysym jasalmaýy úshin qabyldanǵan dep túsindirildi.

– О́liara shaqta azyq-túlik baǵasyn erkine jiberý usynysqa da, suranysqa da áser etpeıdi. Naryqtaǵy baǵa Úkimettiń she­shimine emes, ımportqa táýeldi ekenin túsi­netin kez jetti. Bizdiń el azyq-túlik nary­ǵynda álemdik qana emes, jan-jaǵy­myz­daǵy baǵaǵa da áser ete almaıdy. Eń aldymen, kólik dálizin ártarap­tan­dy­rý­ǵa, bizdiń naryqqa Reseı arqyly taýaryn jet­kizip turǵan 170 kompanııanyń logıs­tı­kalyq baǵytyna nazar aýdarý kerek, olardy bizge tıimdi baǵytqa burý qajet. Jýyrda Eýropalyq odaq Trans­kas­pıı halyqaralyq kólik baǵytyn damytýǵa ınvestısııa salýdy josparlap otyrǵanyn aıtty. Eger syrtqy faktorlar kedergi keltirmese, osy joba arqyly Eýroodaq naryǵymen ıntegrasııalanyp, barys-kelisti kóbeıtemiz, – deıdi D.Krıvosheev.

Innovasııalyq ekonomıka ınstıtý­ty­nyń sarapshysy, QazUÝ professory Maǵbat Spanovtyń aıtýynsha, ınflıasııa­ny baqylaýǵa alý úshin aldymen el­degi makroekonomıkalyq saıasatqa kim ja­ýap­­ty ekenin anyqtap alý kerek. Osyǵan deıin ekonomıkalyq blok Prezıdent Ákim­shiliginen ketip, Úkimetke berildi, sosyn qaıtadan Prezıdent ákimshiligine ótti. Sarapshynyń paıymdaýynsha, ınflıasııamen kúres Úkimet músheleriniń ujymdyq jumysyna baılanysty.

– Taýarlar men azyq-túlik taýarla­ry­nyń baǵasyn yryqtandyrý ekonomı­kalyq jaǵdaıǵa jáne kásiporyndardyń ómirine keri áser etetinin Úkimet túsindi. Damyǵan elder baǵanyń rettelýin aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirý­shi­lerdi kadr­larǵa, tehnologııaǵa, avtomat­tan­­dy­rýǵa ınvestısııalaýǵa bolatyn qo­sym­sha tabystan qaǵady dep túsinedi. Bıznes naryq jolymen damı almaıdy, al áleýetti ınvestorlar ónimi jasandy túrde rettelip otyratyn jobalardy jańa ınvestısııalar kózi dep qa­byldamaıdy. Sebebi bizdiń elde shek­ti baǵalar qańtar, naýryz, maýsym jáne qyrkúıekte belgilenedi. Al bizde na­ryq­ta­ǵy jaǵdaı apta saıyn qubylyp tursa da, baǵa úsh aıda bir ózgeredi degen qatyp qalǵan qaǵıda bar. Endi qarjy­lyq sýbsıdııa alatyn topty qandaı ólshem­der­ge qarap baǵalaý kerektigi anyqtalýy kerek. Úkimet bul sheshimdi áleýmettik ja­ǵynan az qorǵalǵan topqa bólinetin qar­jyny qysqartý qajet bolǵan soń qa­byl­dap otyr, – deıdi M.Spanov.

Sarapshy atap ótkendeı, múmkindigimiz kó­tere almaıtyn ýádelerden aýlaq bo­lý­­dyń kezi keldi. Qoǵamdy jalań uran­men aldaı almaımyz. Bizge jalań uran emes, ekonomıkamyzdyń ósýine múmkindik beretin jáne onyń aıasyn­da ha­lyqtyń ál-aýqatyn jaqsartýǵa bo­latyn naqty, tıimdi sheshim­der­diń platformasy bola alatyn sheshimder qajet.

 

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

Dollar 460 teńgeden tómen tústi

Qarjy • Búgin, 17:08

Erteń elordada Úkimet otyrysy ótedi

Úkimet • Búgin, 14:21

Qazaqstanda aýasy eń las qala ataldy

Ekologııa • Búgin, 12:59

Uqsas jańalyqtar