Ańyzǵa bergisiz ǵumyr

Amangeldi Qusaıynov el táýel­sizdiginiń alǵashqy jyldary­nan bastap joǵary bilim men ony uıymdastyrý salasynda basshylyq qyzmette bolyp, ǵıbratty ǵumyr keshti. S.Seı­fýllın atyndaǵy Aqmo­la ýnıversıtetiniń rektory, L.N.Gýmı­lev atyndaǵy Eýrazııa ult­tyq ýnı­ver­sıtetiniń alǵashqy rek­tory, Qazaqstannyń Joǵary attes­tasııa­lyq komıtetiniń tóraǵasy, Y.Al­tynsarın atyndaǵy Qazaq bilim akademııasynyń prezıdenti, odan soń dúnıeden qaıtqan kúnine deıin Eýrazııa gýmanıtarlyq ınstı­týty­nyń rektory qyzmetin abyroımen atqardy.

Professor A.Qusaıynovtyń tulǵalyq bolmy­sy­nyń erekshe baıqalǵan tusy – Aqmolanyń elordaǵa aınalyp, elimizdiń saıası-ákimshilik ortaly­ǵynyń Astana qalasyna qonys aýdar­ǵan kezi-tin. Qaladaǵy pedınstıtýt «L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti» degen ataýǵa ıe bolyp, jańa bas korpýs salyndy. Qurylys tolyǵymen bitkenshe rektor qurylysshylarmen birge onyń basy-qasynda júrdi. 

Tarıhshy-ǵalym Pavlodar oblysy, Ertis aýdany, Úlgili aýy­lynda dúnıege kelgen. Ákesi Qu­saıyn, atasy Qoıbaq – tekti áýletten. Qoı­baqtyń baýyry – Baızaq, al onyń jalǵyz uly Isanyń esimi ısi qazaqqa tanymal. Ábekeńniń áńgimeni ma­ıyn tamyza aıtatyny, maqal-mátel qosyp sóıleýiniń sebebi osyndaı tektiliginen bolsa kerek. Ákesi 1942 jyldyń sońynda maıdanǵa shaqy­rylyp, áskerı komıssarıattyń tek­serýinen soń «halyq jaýy» atanyp, maıdanǵa emes, 58-bappen sottalyp, túrmege aıdalady. Túrmeden 1957 jyly ǵana oralady. Ábekeń: «Ákemdi túrmeden oralǵannan keıin 15 jasymda kórdim» dep aıtatyn. Otbasyndaǵy bar aýyrtpashylyq anasy Únzılanyń moınyna túsedi. Jalpy, Ábekeń ákesi jóninde tym qysqa qaıyrsa, anasy týraly áńgime aıtýdan esh jalyqpaıtyn. «Anam arabshaǵa óte zerek, musylmansha hatqa júırik bolatyn. Júregi keń, qoly ashyq, adaldyq pen tazalyqtyń etalony edi. Adamgershilikke, ádildikke, kishipeıildilikke, jetim-jesirge, jalǵyzǵa qol ushyn berýge, bireýdiń ala jibin attamaýǵa meni jaryqtyq anam úıretti. Meniń úlken mektebim, tek-tárbıem – sol kisiden», deıdi bir áńgimesinde.

Ekeýara áńgime kezinde anasyna qatysty kópshilikke beımálim myna­daı jaǵdaıdy baıandap edi: «Sheshemniń túbi – parsylyq, áke­le­ri ne atalary osynda qalyp qoı­ǵan. Meniń sheshemniń eń jaqyn baýyr­larynyń biri ótken ǵasyrdyń 60-jyldary Iran shahynyń jeke kúzetiniń basshysy, ne basshynyń orynbasary bolǵan. Áskerı ataǵy bar eken. Sol sheshemdi izdep taýyp, Iranǵa shaqyrtý jiberipti. Anam atajurtynda bir-eki aı bolyp qaıtty. Kelgennen soń jeke áńgimesinde: «Sonda qalar edim, aınalaıyn, sen úshin qaıtyp oraldym», dep aıtqany esimde qalypty».

Soǵystan keıingi jyldar da Ábekeń úshin ońaı bolmaıdy. «Halyq jaýynyń» balasy mektepte de, kóshede de shettetýdi kóp kóredi. Qansha qaqpaqyl kórse de oqýda ozat bolyp, 7 jyldyq Úlgili aýyl mektebin táýir baǵamen bitiredi. Keıin Pavlodar qalasyndaǵy pedagogıkalyq ýchılıshede oqıdy. Oqyp júrip sportpen shuǵyldana bastaıdy. Arǵy tegindegi batyr babalarynyń qaısarlyǵy men ójettigi, óziniń eńbeksúıgishtigi men tabandylyǵynyń arqasynda klassıkalyq kúresten on segiz jasynda KSRO sport sheberi ataǵyn ıelenedi. 1960 jyly ýchılısheni úzdik aıaqtap, eńbek jolyn Ertis aý­da­nynyń Sývorov atyndaǵy orta mektebinde matematıka pániniń muǵa­limi bolyp bastaıdy. Bir jyldan soń týǵan aýyly Úlgilige aýysyp, jetijyldyq mektepte ustazdyq qyzmetin jalǵastyrady.

Eki jyldan soń Ábekeń joǵary bilim alý úshin Almatyǵa kelip, qazir­gi Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń tarıh fakýltetine qabyl­da­nady. Ekinshi kýrsta ásker qatary­na shaqyrylyp, Vetnamdaǵy qaqty­ǵysqa qatysady. Onyń eriktiler retin­de Vetnamdaǵy soǵysqa qatys­qany óte qupııa túrde qattalyp, ol jó­ninde jaq ashpaý týraly qolhat bergen. Sodan beri jarty ǵasyrdaı ýaqyt ótse de, «ınternasıonaldyq paryzy» týraly aıta bermeıtin.

Ábekeń áskerden oralǵan soń, oqýyn qaıta jalǵastyrady. Sol kezde bolǵan mynadaı bir oqıǵany aıtyp berip edi: «Áskerden keshteý oraldym. Sabaq bastalyp ketipti. Qujattarymdy ótkizip, jataqhanadan oryn alaıyn dep dekanǵa barsam, orynnyń bári bólinip qoıǵan. Qalada jaqyn aǵaıyn-týys joq. Keshke deıin anda júgirip, munda júgirip, eshteńe shyǵara almaı, basym salbyrap, qaıda bararymdy bilmeı turǵanda, fakýltet dekany, dosent Ábdiǵanı Shópekov aǵaıymyz «júr menimen» dep ertip aldy. Úıine alyp baryp: «Saǵan jataqhanadan oryn alyp bergenshe osynda bolasyń», dedi. Jataqhanadan oryn tıgenshe dekannyń úıinde jattym». Osy oqıǵadan keıin Ábekeńniń eń jaqsy kórgen jáne ómir boıy syılaǵan adamynyń biri osy Ábdiǵanı aǵaıy boldy. Ustazyn bir aýyz sózben: «Ol – adamgershiliktiń eń joǵary etalony» dep baǵalaıtyn.

1969 jyly Ábekeń ýnıversıtetti qyzyl dıplommen bitirip, Almaty Memlekettik medısına ınstıtýtyna oqytýshylyq joldama alady. Bir jyldan soń Almaty qalasy Sovet aýdandyq partııa komıtetine qyzmetke shaqyrylady. Úsh jyl partııa júıesinde eńbek etkenimen, ańsary ǵylymǵa aýady da turady. Sóıtip, tarıh fakýltetiniń aspırantýrasynda oqyp, bitirgen soń kandıdattyq dıssertasııasyn sátti qorǵaıdy. Osylaısha, onyń ustazdyq joly bastalyp, ýnıversıtette aǵa oqytýshy, dosent, prorektor qyz­metin atqarady.

Ábekeń ómirindegi úlken bir beles – QazMÝ rektory, akademık О́mirbek Joldasbekovtiń tusynda prorektor bolǵan kezeńi. Onyń boıyndaǵy erekshe qasıetterdi kóre bilgen rektor asa jaýapty salalardy senip tapsyrady. Sondaı salanyń biri – qabyldaý komıssııasynyń jaýapty hatshylyǵy edi. Ábekeń ómirindegi eń bir eleýli kúnder men sát­ter hatshylyq mindetti atqarǵan kezdiń enshisine tıesili. Sonyń biri – tómendegi oqıǵa. Qujat qabyldaýdyń ýaqyty aıaqtalyp, qyzmetkerlerdiń bárin úılerine qaıtaryp, ózi eń sońynan oqý ǵımaratynan shyǵyp kele jatsa, syrtqy esik aldynda bir bala qujattaryn qabyldaý týraly ótinish bildiripti. Ábekeń ári oılanyp, beri oılanyp, burynǵy jastyq shaǵy eske túsip, kabınetine qaıta oralady da, balanyń qujattaryn zań fakýltetiniń syrttaı bólimine qabyldaıdy. Keıinnen sol balań jigit oqýǵa túsip, ony bitirip, prokýratýra salasynda jemisti qyzmet etti.

QazMÝ-dy О́mirbek Joldasbekov basqarǵan jyldary stýdenttik qury­lys otrıadtary qarqyndy jumys istedi. Ustazynan Ábekeń de kóp nárseni úırenedi. Keıinnen ózi de rektor bolǵan kezde ustazynyń adaldyq, tazalyq, uıymdastyrýshylyq, adammen qarym-qatynas jasaý sekildi qasıetterin úırengenin jıi eske alyp otyrady. Almatydaǵy QazUÝ qala­shyǵynyń salynýynda Ábekeńniń de qoltańbasy bar.

1986 jylǵy Jeltoqsan kóterilisi kezinde Amangeldi Qusaıynov QazMÝ-dyń prorektory bolatyn. Jel­toqsannan keıingi Ortalyqtyń tapsyrmasymen bastalǵan bıliktiń jazalaý sharalary ony da aınalyp ótken joq. Stýdent jastardyń alańǵa shyǵýyna tikeleı sebepshi bolǵandar degen jeleýmen, rektordan bastap barlyq onyń komandasy qýǵynǵa tústi. Ábekeńniń aıtýyna qaraǵanda, ol sol kúnderi óziniń doktorlyq dıssertasııasyn talqylaýdan ótkizip, qorǵaýǵa da­ıyndalyp júripti. Avtoreferatyn shyǵaryp, qorǵaıtyn kúni de belgi­lenip qoıylǵan. Qorǵamaq túgili basy bálege qalyp, prorektorlyq ju­mystan bosatylady da, tarıh fa­kýl­tetindegi bir kafedraǵa metodıst qyzmetine buıryq shyǵarylady.

On shaqty kúnnen keıin buıryq ózgertilip, «ǵylym boıynsha dosent» degen qyzmetke aýystyrylady. Bul laýazym basqasha aıtqanda, «stýdentterge dáris oqýǵa, tárbıe jumysyn júrgizýge tyıym salynǵan ǵylymı qyzmet». Sol kezdegi qorlyqty, taǵy da shettetýdi basynan ótkergen Ábekeń moıymaıdy. Kerisinshe, ózin qaırap, shyńdaı túsedi. Dál osy qıyn kúnderi ol «О́mirde ózin-ózi jeńgen adam ǵana jeńiske jetedi», «Bıikke shyqqysy kelgen adam árqashan da ózine baspaldaq tabady», «О́mirińde bas ıip, eshkimge jetimsireme, sátsiz­dik úshin eshkimdi kinálama, eshkimniń aldynda jaramsaqtanyp aqtalma», «О́mir úshin kúresý – ár adamnyń mindeti», «Asyl tas – sý túbinde, ony alý úshin tereńge súńgýiń kerek», «О́mir – arman, armany joq adam – qanatsyz qus» degen maqal-mátelderdi qoıyn dápterine jazyp alady da, senimine tirek etedi.

1987-1991 jyldar Ábekeń úshin qıyn kúnder boldy. Qaısar minezdi kisi bul ýaqytty asqan tózimdilikpen, sabyrlyqpen ótkizedi. Qos qarlyǵashy – Ǵalııasy men Balqııasy Lenıngrad kórkemsýret ýchılıshesine oqýǵa túsýge barǵanda, páter jaldaýǵa, repe­tısııaǵa, t.b. qajettilik úshin eshkim­ge aıtpaı, ýchılıshe aýmaǵynda sypyrýshy bolyp jumys istegenin eshkim bile bermeıdi. Keshegi ýnıversıtet prorektorynyń ýchılıshe aýmaǵynda sypyrýshy bolýy aqylǵa syımaıtyn nárse bolsa da, Ábekeń bireýge qol jaımaý úshin osyndaı qadamǵa barady.

Elimizdiń táýelsizdik alýy búkil qazaq jurtynyń baǵyn ashqany sekildi, Ábekeńniń de joly ońǵaryla bastady. Doktorlyq dıssertasııasyn sátti qorǵap, professor atandy. Sol kezdegi Selınograd qalasyndaǵy pedagogıkalyq ınstıtýttyń rektory bolyp taǵaıyndaldy. Professor A.Qusaıynovtyń tulǵalyq bolmy­sy­nyń erekshe baıqalǵan tusy – Aqmolanyń elordaǵa aınalyp, elimizdiń saıası-ákimshilik ortaly­ǵynyń Astana qalasyna qonys aýdar­ǵan kezi-tin. Qaladaǵy pedınstıtýt «L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ýnıversıteti» degen ataýǵa ıe bolyp, jańa bas korpýs salyndy. Qurylys tolyǵymen bitkenshe rektor qurylysshylarmen birge onyń basy-qasynda júrdi. Ustazy akademık О́.A.Joldasbekovten úırengenindeı, eń basty jaýapkershilikti moınyna alyp, ǵımarattyń qurylysy men sáýletine, árbir kezeńniń der kezinde aıaqtalýyna kúsh saldy. Ol kezde Qazaqstannyń bas qalasyna kelgen sheteldik joǵary mártebeli qonaqtardyń baǵdarlamasyna ýnıver­sıtettegi kezdesý josparlanatyn. Sol jyldary Ábekeń talaı sheteldik prezıdent pen premer-mınıstrdi qarsy alyp, ultynyń qonaqjaılyq qasıetin kórsetken.

Professor A.Qusaıynov táýel­siz qazaq elindegi ǵylymı kadrlar­dy daıar­laý isinde de sheber uıym­dastyrýshy jáne prınsıpti basshy retinde zııaly qaýym arasynda tany­mal boldy. Bes jyldaı Joǵary attes­tasııalyq komıtetti basqardy. Sol jyldary qaı mamandyq túrinde bolsyn nashar dıssertasııalyq ju­mys bekimeı, keri oralatyn. Mun­daı­­da qandaı da bir qysym túrine qara­mastan shynaıylyq pen prın­sıp­shildikti basty qarý etken Ábekeń bar jaýapkershilikti óz moınyna aldy.

El qadirlegen Ábekeńniń ańyz adamǵa laıyqty taǵy bir ereksheligi – maqal-mátelderdi keremet biletindigi. Tipti onyń keıbir tárbıelik sı­pattaǵy maqalalary men bergen suhbattarynyń ataýy maqalmen túıindeletin. «Darııaǵa at salmaı turyp, ótkelin tap» («Aıqyn», 27 qyrkúıek 2017 jyl), «О́tken – óreýil, qalǵan – salaýat» («Jas qazaq», 2 jeltoqsan 2017 jyl), «Sanaly adam saǵyńdy syndyrmaıdy» («Almaty aqshamy», 10 aqpan 2018 jyl), «О́zin-ózi jeńgen adam ǵana jeńiske jetedi» («Nurly tań», 22 aqpan 2018 jyl) dep osylaı jalǵasa beredi. Ábekeńniń maqalalaryndaǵy oılar men pikirlerden ómirlik tájirı­beni,  ustazdyq pen abyzdyq qasıetterdi baıqaısyz. Al onyń suhbattaryndaǵy maqal-mátel­derdiń moldyǵy, oryndy qoldanylýy talaıǵa ónege bolary anyq.

Qarap otyrsam, Ábekeńniń boıyn­daǵy dáldep týrasyn aıtý, sheshendik ata-tekten berilgen qasıet sııaqty. Ataqty aqyn Isa Baızaqovtyń sózge sheshendiginiń bir ushy onymen nemere týys Ábekeńe de daryǵany anyq. Ábekeńniń arǵy ata-babalarynyń biri namysyn qoldan bermeı el qorǵap, jaýǵa qarsy shapsa, ekinshileri alqaly jıyndarda sózdiń dámi men shyraıyn keltire sóılese, solardyń bir urpaǵy Ábekeń de sol ónerdiń ekeýi de ushtasqan deýge tolyq negiz bar. Mine, osy qasıetter ony ańyzǵa laıyqty tulǵaǵa aınaldyrady.

Bereket KÁRIBAEV,

UǴA akademıgi, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti Qazaqstan tarıhy

kafedrasynyń meńgerýshisi