Qoǵam • 22 Qańtar, 2023

Dombaıdy qashanǵy «qulan» deımiz?

5073 ret kórsetildi

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jýyrdaǵy bir sanynda (20 jeltoqsan, 2022 jyl) Nurqanat Qulabaı inimniń «Quba jonda qulan jortar kún qaıda?» atty maqalasyn oqyǵan soń, qolyma qalam aldym. Sebebi elin, onyń tabıǵatyn, óli-tiri bar jaratylysymen súıe bilgen ár azamattyń kókeıine qonaqtaǵan bir armanyn eske túsiripti. Oqýshy kezimizde áldebireý traktorymen Kendirliktiń sýy tasyp, aryny basylǵan kezde joıdasyz úlken bir súıekti mektep aýlasyna (Shyǵystaǵy Zaısan qalasy) súırep ákelgende, biletinder ony «Mamont degen haıýannyń qabyrǵasy eken» desti. Sol jyldary gazetterdiń biri Zaısan kóliniń jaǵasynan qylysh tisti jolbarystyń tisi tabylǵanyn jazyp edi. Sonda ǵoı, balań armanshyl kóńildiń «Shirkin, ǵylym solardy qaıta tirilte alsa ǵoı», dep qııaldaǵanym.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

Tarıhtyń tereń qatparlarynda qaı­ta­dan oralýy múmkin emes jylqy­nyń túpki atategi bolyp sanalatyn jaba­ıy tarpań sııaqty janýarlardy aıt­pa­ǵanda, jerimizden ótken ǵasyrdyń ba­­synda ǵana sońǵysy atylǵan Turan jol­barysynyń ornyna Amýr jolbarysyn Balqash boıyna ákelip, jersindirý jónindegi memlekettik joba boıynsha qat-qabat sharýalardyń júzege asyrylyp jatqany tabıǵatty adamzat toz­dyrmaı, múmkindiginshe onyń baýyrynan órgen jan-janýarlaryn saqtap qalý jolyndaǵy naǵyz kisilikti qadam ǵoı bul.

N.Qulabaı myrzanyń armany da qazaq saharasynda bir jarym ǵasyr ýaqyt buryn júz-júzdep jortqan qulan degen jylqy tektes janýardyń sol mekenine qaıta oralýy ǵoı. Bárekeldi, bárimizdiń de qııalymyz jalǵyz qulan emes, ushqan qus, júgirgen ań ataýlynyń tuqymdarynyń quryp ketpeýin oılaımyz. Shyǵystaǵy el shetine barǵan sa­ıyn aǵaıynnyń amandyǵyn suraǵandaı, Saýyrtaýdyń sánindeı ań ataýlydan taý tekelerdiń, bulǵyn, sýsarlardyń, ushqan qustan ulardyń, úki, dýadaqtardyń óte sırek kezdesetinin estip qınalamyn. Tipti Saýyrdyń shańyraq múıiz arqary men buǵy-maralyn aýlaýshylary bar, ıesiz ańdy aıaýsyz atyp ala beretin ke­ńes­tik shekarashylary bar, bári jabylyp, olardyń da tuqymdaryn qurtýǵa taıap qalyp edi, qazir táýelsizdik alǵan jyldardan bermen tabıǵatty qorǵaý jónindegi zań men tártibimizdi qataı­typ, arqar-elik, buǵy-maral, aqbóken-qaraquıryq, basqa aıý-sileýsin degendeı tabıǵattyń túrli tólderiniń esepke alynyp, kóbeıe bastaǵanyna qýan­dyq. Qazaqstanda «qulan», al Shyńjań, Altaı, Saýyrdyń arǵy betindegi qa­zaq­tar kóbine «kerqulan» dep ataıtyn jylqy tuqymdas jabaıy janýardyń sonaý Shyń­ǵys hannyń zamanynan bermen qa­raı Moǵolstanda, ıaǵnı qyrǵyz eli men qa­zaq eliniń ońtústiginde, aýǵan jerine de­ıin úıir-úıir bolyp jaıylatynyn jáne olardy aran quryp, or qazyp, júzdep, myńdap qyratynyn Shyńǵys han týraly jazylǵan kóptegen kórkem jáne derek­ti shyǵarmadan oqydyq. Tipti kúni keshe­gi dep aıtýǵa bolatyn orys jıhankezi Nıkolaı Mıhaılovıch Prjevalskıı 1879-80 jyldary qazaq jeri arqyly Lobnor, Gobı shóli, Tıbet jerine birneshe ret saıahat jasap júrgende, ózi alǵash ret Moǵolııanyń ońtústik-batysyndaǵy Gobı shólin kesip ótip bara jatqan kezde qulandardyń alystan saǵymdaı syrǵyp ótken úıirin alǵash ret kórip, ol týraly málimet jınaı bastaıdy. Ol janýardy tirideı qolǵa túsirý múmkin bolmaıdy da, tabylǵan qý bas súıegi men týlaq-terisin bazardan tiri jylqyǵa aıyrbastap alǵan soń, ony jylqy tuqymdas jabaıy ja­nýar dep ataıdy. Demek bul janýar Gobı shólinde burynǵydaı myńǵyryp júrme­se de, úıir-úıir bolyp kezdesedi degen sóz. Al olardyń bizdiń quba jondary men keń dala aýmaǵynan qaı kezeńde joǵalǵa­nyn, ózderin qoıǵanda, izin taýyp, bilý de ońaıǵa soqpaıdy.

Buryn-sońdy ǵylymǵa belgisiz ja­baıy túıeni Gobı shólinen taýyp, dánik­ken saıahatshy týlaq pen bas súıekti de­reý qazaqtar Tasqala dep at qoıyp alǵan Sankt-Peterbýrgke joldaǵan, ta­ǵy bir jańalyq asharmyn degen oımen general-maıor ári tyńshy, ǵalym Prjevalskııge shynynda qýanyshty habar keledi ǵoı. Osy ýaqytqa deıin zoologııa ǵylymyna múlde beımálim, jyl­qyǵa uqsaǵanymen, kóp jaratylysy bólekteý, esekke uqsaǵanymen odan da ereksheligi mol jabaıy jylqynyń bul túrine «Prjevalskıı jylqysy» degen ataýdy berip kep jiberipti. Ǵalymǵa laıyqty syı-sııapat tapsyrylady. Jerlerin ǵasyrlar boıy birge mekendegen qazaq, qyrǵyz ol janýarǵa ataý berýdi umytqandaı, sóıtip, bul janýar «Prjevalskıı jylqysy» deıtin sý jańa ataýǵa ıe bolyp shyǵa keledi. Bul – sonoý 1880-jyldardyń oqıǵasy. Bir jarym ǵasyr boıy, tipti «qulan», «ker qulan», «túzat» atalyp kelgen ataýlary kúni búginge deıin umytylyp, jıhankez ǵalym birneshe jylqy tuqymdastaryn jyldar boıy býdandastyrý arqyly dúnıege ákelgen jańa tuqym sııaqty taǵy da jańa ataý berip úlgerdi. «Qazaq, qyrǵyz bul janýardy ne dep atapty?» dep suraý salýdy da qajet dep sanamaǵan. Almatydaǵy zoobaqtaǵy bul janýarlar qamalǵan taqtaıshalarǵa da «Prjevalskıı jyl­qysy» dep, astyna «túzat» dep jazypty. Orys ǵa­lymy men orys ǵylymy ne aıtsa da «Nege olaı?» deýge jaramaı, «Lábbaı, seniki durystyń» bir kórinisi – osy. «Prjevalskıı jylqysyn» nege «qulan» dep júrsińder?» dep eshkimniń aıtpaıtyny taǵy belgili. Bar kesel buqpa torǵaı minezdes ózimizde tur.

«Egemen Qazaqstan»-da jarııalanǵan «Quba jonda qulan jortar kún qaıda?» degen maqaladaǵy bul janýardy óz me­kenine ákelip jersindirý deıtin keleli oıdy biz de qoldaı otyryp, ótken ǵasyr­dyń 50-jyldary túrikmen jerinen Bar­sa­kelmeske birneshe basyn ákelip, ol kóbeıgen soń birazyn Altyn-Emelge kóshiripti. О́sip-ónip kóbeıgen soń «Qa­zaq­stannyń túkpir-túkpirine – Shý ózeniniń oń jaǵalaýyndaǵy Ańdasaı, Mań­ǵystaýdaǵy Aqtaý – Bozashy qory­ǵyna, Torǵaı dalasyna jiberile bas­tapty. Bul, árıne, tuqymy birjola quryp bara jatqan janýarlardyń bir túri bolsa da qutqaryp qalý jolyndaǵy óte quptarlyq is-shara edi. Qarapaıym jurtshylyqtan bastap, jer betinen joǵalyp bara jatqan janýarlardy qutqarýǵa kirisip júrgen jaýapty kisi­lerdiń ózderi dombaılar­dyń qulan emes­tigi týraly kúmándan­ba­ǵan sııaqty.

Alaıda aǵaıyn, bizdiń mápelep, sýatty óris, qunarly qonysyn saılap, qadirlep, ár jerge kóshirip aparyp júrgenimiz qulan deıtin janýar bolmaı júrmesin deıtin kúdigimiz tarqar emes...

2008 jyldyń sáýir aıynda «Almaty aqshamy» jylqy tektes birneshe ja­nýar­dyń sýretin jarııalap, olardyń Ger­manııadan ákelingen qulandar eke­nin jazypty. Sýret kózge ottaı basyldy. Sodan birer jyl buryn teledıdardyń bir habarynan Germanııadaǵy esimi biraz elge áıgili zoolog qarııanyń joǵalyp bara jatqan janýarlardy saqtap qalý­ǵa ómirin arnaǵanyn, baǵyp otyrǵan haıýandarynyń ishinde Ortalyq Azııada múlde quryp ketken qulandardyń baryn kórgen edim. Bálkim bul ákelingen segiz qulan sol kisiden alynǵan bolar degen oı kelgen. Qaıdan ákelinse de, onyń ortamyzǵa oralýy úlken oqıǵa edi.

Qulan sóziniń shyǵý tórkini «qula ań» deıtin anyqtamadan shyqqandyqtan, olardyń túri-túsi sary men kúreńniń qosyndysyndaı qula bolýy, boıy men soıy, shaǵyndaý turqy, qysqa jaly­nyń tik turýy, qulaǵynyń kishiligi, tasyrqamas bolat tuıaǵy, baýyr júni­niń aqshýlandyǵy, sıraqtarynyń orta­sha­lyǵy – bári-bári, búkil bógenaıy biz qulan dep máz bolyp júrgen janýarǵa uqsamaıtyny anyq edi. Barlyq jan-janýar ataýlynyń qyry-syryna ábden qanyq, etnograf ǵalym Jaǵda Babalyqov marqum da sýretterge «naǵyz kerqulandar osy» degen túsinik bergen bolatyn. Biz de zoologııaǵa esh qatysymyz bolmasa da bala kezden Shalkıiz jyraýdyń, «Dalada qulan, dombaı shubyrsa, O daǵy bir egeýli oqqa jolyǵar», Buqar jyraý babamyzdyń «Qulandar oınar qý taqyr, Qýraı bitpes demeńiz...» sııaqty tolǵaýlaryn estip, oqyp ósken soń shyn qulandy izdep, sol gazettiń sol aıdaǵy bir sanynda «Naǵyz qulan osy» dep maqala jarııalaǵanmyn. Onyń ústine «Egemen Qazaqstan» gazeti 1998 jylǵy 21 naýryzdaǵy sanynda jerimizde buryn jáne qazir meken etetin janýarlardyń ataýyn jarııalap, onda: «Qulan – úıir bolyp júretin jabaıy jylqy», al dombaı – jabaıy, taǵy esek» dep jazǵan.

Bireýler: «Quryp ketti degen qula­nyń basqasyn aıtpaǵanda, Ile boıyn­­da myńǵyryp júr ǵoı» deýi múmkin. Ras, «quryp ketken qulandy qutqaramyz» dep Túrikmenstannan 14 janýardy Aral­­daǵy Barsakelmeske ákelip, kó­beıt­­tik te, Altyn-Emelge, odan basqa jer­lerge kóshirdik. Eń bastysy, olardy «Prje­valskıı jylqysy», ıaǵnı «qulan» dep jarııaladyq. Ras «Prjevalskıı jylqysy» dep júrgenimiz qulan bolatyn, al Túrikmenstannan ákelingen­der qulan emes, jabaıy esek – dombaı bolatyn. Shalkıiz jyraýlardyń sózine qaraǵanda, bizdiń quba jondarymyzda qulan da, dombaı da jortqan. Dombaıdy kóbeıte alǵanymyzben, Asan Qaıǵynyń «Quıryǵy joq, jaly joq, qulan qaıtyp kún kórer», Mahambet­tiń «Qulandaı ashy daýystym» deıtin qulandy qaıta jersindirý sharýasy áli bastalmady dese de bolady eken. Almaty zoobaǵy dırektorynyń orynbasary Aǵybaı Ájibaevtyń aıtýyna qaraǵanda, baıaǵy Germanııadan áke­lin­gen qulandardy Altyn-Emelge jiber­gen eken. Olar dom­baılarǵa ózderi de qosyla qoımapty. Jáne dombaılar qu­lan­dardan da, jyl­qylardan da qorqyp, olarǵa kóp jolamaıtyn kórinedi. Qazir zoobaqtaǵy naǵyz qulandardyń eki aıǵyr, bir-eki bıe, bir qulynshaǵyn kórip, olar­dyń jaratylysyndaǵy dombaıdan erek­shelikterine úńildik. «Dombaı» ataýy osy janýardyń jerimizden tym erte quryp ketýine baılanysty umytylsa kerek. Bul ataý kóptegen ǵylymı eńbekte atalmaıdy. Tek 1999 jyly jaryqqa shyqqan A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýty «Qazaq tiliniń sózdi­ginde» ǵana dombaıǵa «jabaıy esek» degen anyqtama beripti. Kezinde jyl sa­ıyn mol taralymmen basylyp turatyn «Keńes ensıklopedııalyq sózdiginde» Úlken Qap taýynyń (Kavkaz) soltústik eńkeıisindegi Tebert ózeniniń basynda Dombaı alańy deıtin jerdiń jáne sol jerde Dombaı atty eldi mekenniń baryn, sondaı-aq Qap taýynyń batys jotasynda «Dombaı ólgen» (úlgen) atty bıik­tiktiń bar ekeni jazylypty. Demek bul taýda da dombaılardyń ómir súrgenin jáne qarashaı, balqar sııaqty túrkitildes aǵaıyndardyń da bul janýardy osylaı ataǵandarynyń dáleli. Tulpar mingen Joshy hannyń serikterinen qara úzip, uzaq qýalaıtyn qulan úıirine jabaıy esek – dombaıdy uqsatý qısynsyz qııal. Taǵy bir qısynsyz áńgime 2004 jyly jaryq kórgen «Jetisý» ensıklopedııasynda qulan atyn jamylyp júrgen bul janýar týraly «Eti, súti kóp aýrýlarǵa em» dep jazylypty. Maqala «qulan» dep atalyp, qulannyń sýretin bergenmen, áńgime taǵy da Túrikmenstannan, odan Barsakelmesten jetkizilgen dombaı – jabaıy esek týraly bolyp tur. Qazaq «Esektiń kúshi – adal, súti aram» demep pe edi. Altyn-Emelde júrgen sol janýardy qansha jerden «qulan» dep dáriptesek te, sonyń sútin iship, etin jep kórgen bireý bar ma eken? Maqala avtory dombaıdy aıtpaǵanda, tipti qulannyń sútin saýý degenniń múmkin emestigin eskermeı, «eti, súti – em» dep jazyp jibergen ǵoı.

Jaratylysta syńar dúnıe joq. Jan-janýarǵa deıin jabaıy bir túri bolsa, sonyń qolda ósetin ekinshi túri bar. Qoı – arqar, eshki – taý eshki, sıyr – buǵy, jylqy – qulan, esek – dombaı degendeı. Qulan da, dombaı da quryp bitýdiń aldynda tur. Ekeýin de qorǵap, ósireıik. Biraq dombaıdy qulan dep shatastyrmaı, jabaıy esekti – dombaı deıik. «Qaǵynan jerigen qulan qańǵyryp óler», «Qulan jortpas, quladyn ushpas qý dala» dep maqaldap, máteldep «tól malyndaı» kór­gen quba jonda jortqan janýardyń dom­baıdan ataýyn arashalap alar ýaqyt jetti.

Taǵy da dálelder keltirer bolsaq, ár kezde qaǵazǵa tańbalanyp qalǵan derekter kóp. Jıhankez ǵalym ári ımpe­rııaǵa qajet bolar qunarly meken iz­de­gen tyńshy N.M.Prjevalskıı «Iz Zaı­sana cherez Hamı v Tıbet ı na ver­ho­vıa Jeltyı rekı» («Ogız Gosý­dar­stven­noe ızdatelstvo geografıches­koı lıteratý­ry, Moskva,  1956) atty kitabynda bylaı deıdi: «Sankt-Pe­terbýrg qalasyndaǵy Reseı Ǵy­­lym aka­demııasynyń murajaıyn­daǵy jalǵyz jabaıy jylqynyń bas súıegi men terisi týraly zoolog I.S.Polıakov by­laı dep sýrettep jazypty: «Ona hotıa ı predstavlıaet nekotorye, daje znachıtelnye prıznakı (otsýtstvıe dlınnyh volos na verhneı polovıne hvosta, otsýtstvıe chelkı, kotoraıa, prıamostoıachaıa grıva), svoıstvennye oslam, no po obshnostı drýgıh, bolee vajnyh zoologıcheskıh otlıchıı (po forme cherepa ı kopyt, prısýtstvııý mozoleı na zadnıh nogah, chego ne byvaet ­ý oslov, neımenııý spınnoe remnıa, nako­nes po obshemý skladý) vesma prıblıjaet­sıa k domashneı loshadeı...»

Janýardyń bir týlaǵy men bas súıegin zerttep, oǵan «Prjevalskıı jylqysy» dep at qoıyp, aıdar taǵyp júrgenderi ǵasyrlar boıy quba jonymyzda jortqan qulan ekeninde daý joq. Ony sol ǵalymǵa eki-úsh dúrkin jolbasshy bolyp, qyzmet kórsetken zaısandyq Myrzash batyr Aldııarulynyń qulandy birneshe ret atyp alǵany týraly el ishinde áńgime de aıtylady. Jazýshy Serik Baıhonov­tyń Prjevalskıı men Myrzash batyr týraly «Altaı asý» atty romanynda («Bolashaq» AQ, Almaty, 2019) Myrzashtan: «О́zińiz jabaıy jylqyny kórdińiz be?» dep suraǵanda, ol «Kórgeniń ne, talaı ret atyp ta alǵanmyn. Biraq eti qattylaý bolady eken» dep jaýap beredi.

Aqsaq Temirdiń urpaǵy HV-XVI ǵa­syrlarda ómir súrip, Úndistanǵa baryp, uly Moǵol ımperııasynyń negizin qalaǵan Zahır-ad-Dın Muhammed Babyr óziniń «Babyrnama» atty kitabynda: «Bul qonystan tańsáriden attanyp, Qat­taýyz jazyǵynda (Aýǵanstan jeri) sansyz kóp qulan men kıikti qorshaýǵa alyp, aýladyq... Ań aýlaǵan kezimde bir qulandy qýyp... sadaq tarttym... Qulan ǵajaıyp semiz eken. Qazysy bes eliden sál-aq kem boldy...» dep jazady.

Osynaý derekterdi tizbelep otyr­ǵan sebebim de osydan bir jarym ǵasyr buryn týlaǵyn zerttetýge Tasqala – Sankt-Peterbýrgke joldap júrgen ań­nyń esekke uqsaǵanymen, esek emes eke­nin, al Myrzash batyrdyń onyń etin je­dim deýi, budan V-VI ǵasyr buryn Babyr­dyń «Qulannyń qazysy bes eliden sál-aq kem boldy» deýi bul ańnyń taǵy da esek emes ekenin dáleldegendeı. Qazaq balasynyń esektiń etin jemeıtini anyq. Al qulandy óneri asqan babalarymyzdyń aýlap, azyq qylǵany tarıhı aqıqat.

Germanııadan jetkizilgen naǵyz qulan­nyń birazy Altyn-Emelde bólek baǵy­lyp, birazy Almatyda zoobaqta baǵylǵany­men, áli kóbeıe qoımaǵanyn baq qyzmet­keri Aǵybaı Ájibaev myrzanyń áńgimesi­nen de ańǵarylady. Altyn-Emeldegi ósip-ónip jatqan qulandarymyzdyń tarıhı mekenderi Torǵaı dalasy, Aqtóbe, Qostanaı oblystarynyń aýmaǵy eken. Ǵalymdardyń aıtystaryna qaraǵanda, qulandar Arqalyq, Torǵaıdyń jazıralarynda jazda jortqanymen, qys­ta Syr boıy, Kaspıı jaǵalaýy sııaqty qysy jaıly jaqqa aýady eken. Aıazdy Arqaǵa jersindirý úshin jetkizilgen dombaılardyń birazy shyǵyn bolǵan sııaqty. Esek tuqymdas bul haıýan o bas­ta Túrikmenstan sııaqty qysy jyly bolǵandyqtan, sýyqqa tózimsiz, tebindep jaıyla da almaıdy eken.

Qazaqstandyq bıoalýandyqty saq­taý qaýymdastyǵynyń reıntrodýksııa boıynsha bas mamany Albert Sa­lem­gareev 1953 jyly Barsakelmeske Túrik­menstannan ákelingen 11 qulan qazir Altyn-Emeli bar, Qostanaı oblysynyń ońtústiginde qurylǵan «Altyn Dala» rezervaty bar, odan basqa da mekenderdegi qulandardyń (bir qujatta 14 bas ákelindi dep jazady), jıyny 4 660 basqa jetke­nin jazypty. О́sýi jaman emes. Aparǵan mekenderin jersinip ketse, olar júz myń­dap sanalatyn ýaqytqa da jetermiz. Eń úlken ókinish, bular qulan emes, jabaıy esek – dombaı ǵoı.

Sonaý 2008 jyly «Almaty aqsha­myna» jarııalaǵan «Naǵyz qulan osy» degen maqalama bilermen oqyrmandarynan nemese zoologııamen, onyń ishinde qulan sııaqty janýarlardy zerttep júrgen ǵalymdardan «Durys-aq, jabaıy esek qulan emes» dep quptaǵan, bolmasa «Qulan degenimiz – siz jabaıy esek dep otyrǵan osy janýar. Dáleli mynadaı» dep teristegen bir jan bolsa qanekı?! Bul – eshteńege mán bermeıtin boıkúıezdik pe, nemkettilik pe, álde «Aqyry qulan ataýly quryp ketken eken, jabaıy esek bolsa da sony «qulan» dep ózimizdi jubatyp, aldandyra turaıyq» degen pıǵyl ma – jip taǵa almadym.

Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıi­nine toqtalyp, qulannyń dombaıdan negizgi aıyrmashylyqtaryn naqtylap aıtar bolsaq: qulannyń turqy bıikteý; sıraqtary uzyndaý; baýyr júni aqshyl­daý bolǵanmen, túsi qula; saǵatyna 70-80 sha­qyrymmen júgire alatyn júı­rik, aıǵyrlary kez kelgen jylqyny dene­simen soǵyp, qulata alatyn kúshti (Joshy hanzadanyń qazasyn eske alaıyq); tóbesi tyqyr, tikireıgen jaly qysqa, kekili joq; bas súıegi men tuıaqtarynyń ózgeshe pishimderi; aıǵyrlarynyń úı jyl­qysyna shabýyl jasap, jas bıe­lerdi bólip áketýge tyrysatyn qa­sıeti; al dombaıdyń aıǵyrlarynyń jyl­­qydan qorqyp, jolamaıtyny; art­qy aıaqtaryndaǵy múıizgekteri; qyr arqa­synda qońyrqaı beldeý jolaqtyń joq­tyǵy sııaqty, t.b. qasıetteri qulannyń dombaıdan erekshelikterin kórsetip tur ǵoı. Osylardy kóre-bile tura ózimizdi aldaýsyratýmen kelemiz.

Ras, Qazaqstannyń quryp bara jatqan jan-janýarlary men ósimdik túrleriniń «Qyzyl kitabynyń» qyzyl paraqshasyna jazylǵan qulan deıtin janýardyń bir­jola quryp ketpeýi úshin is-áreketter 1953 jyldan bastalypty. Halyqaralyq tabıǵat qorǵaý odaǵy, Qazaqstandyq bıoalýandyqty saqtaý qaýymdastyǵy, Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń Orman sharýashylyǵy jáne Janýarlar dúnıesi komıteti, oǵan qosa sheteldik uıymdar... Qudaı-aý, tabıǵatty qorǵaı­tyn uıymdar men mekemeler munsha kóp bolar ma?! Báriniń jabylyp, áli kúnge deıin sory ashylmaǵan qulan men qatelessek te qamqorlyǵymyzda ósip-ónip jatqan jabaıy esek – dombaıdy aıyra almaı júrgenine tańym bar!

 

Kádirbek SEGIZBAIULY,

jazýshy, Memlekettik

syılyqtyń laýreaty

Sońǵy jańalyqtar

Tarazda tórt jasar balany toq soqty

Qoǵam • Búgin, 22:51

Prezıdent qolónershiler kórmesin aralady

Prezıdent • Búgin, 21:01

Uqsas jańalyqtar