Aımaqtar • 26 Qańtar, 2023

Sý basýdyń qaýip-qateri

227 ret kórsetildi

Bıylǵy qystyń qabaǵy aldaǵy kóktemde sý tasqyny qaýpiniń joǵary bolatynyn ańǵartyp turǵandaı. «Qazgıdromet» mekemesiniń deregine súıensek, qazirdiń ózinde qar jamylǵysy byltyrǵa qaraǵanda anaǵurlym artyq. Topyraqtyń toń bolyp qatýy da ótken qystaǵydan 38 paıyzǵa joǵary. Naýryz aıynda aýa temperatýrasy kúrt kóterilse, birqatar eldi mekender men avtokólik joldary erigen qar sýynyń astynda qalýy múmkin.

Aýa raıyn boljaýshylar aldaǵy aqpan aıynda qar jıi jaýyp, borandy kúnder kóp bolatynyn aıtady. Eldi mekender aınalasyna aq ulpa molynan tússe, onyń sońy jaqsylyqqa aparmaıtyny anyq. Onyń ústine kórshiles Qaraǵandy oblysynda da bıyl qardyń qalyńdyǵy anaǵurlym kóp. Kóktemde Sileti sý qoımasynan, Aqjar men Qaratoqa sý bógetterinen aǵyp keletin tasqynnyń ekpini qatty bolsa, jolaı aýyldardy sý basýy yqtımal. Aqtoǵaı jáne Baıanaýyl aýdandarynyń halqy bul máselege aıryqsha alańdap otyr. Qazirgi boljam boıynsha, Aqtoǵaıdyń 4, Baıanaýyldyń 17 eldi mekenin sý basýy yqtımal.

О́ńirlik tótenshe jaǵdaı­lar departamentiniń bastyǵy Jasulan Jumashevtiń sózine qaraǵanda, bıylǵy qys basynan beri jaýǵan qardyń normasy ótken jylǵa qaraǵanda 21 paıyzǵa artyq. Keıingi 5 jyldaǵy jaǵdaıdyń taldaýlaryn eskersek, aldaǵy ýaqytta jer jaǵdaıy boıyn­sha tómen ornalasqan eldi meken­der sý astynda qalýy múm­kin. Sondyqtan Aqtoǵaı men Baıanaýyl aýdandarynyń ákim­deri, jaýapty organdar daıyn­dyq jumystaryna shuǵyl kirisýi kerek dep sanaıdy ol.

– Kóktemde qıyndyq týdyratyn aýdan-aýyldardy jýyqta ózge organdardyń ókilderimen birge aralap, biraz kemshilikterdi baıqadyq. Shetkeri ornalasqan eldi mekenderdi qardan tazalaý jumystary múlde júrgizilmeıdi nemese jetkilikti deńgeıde júzege aspaıtynyn kózimiz kórdi. Bul nemquraıdylyq jazǵyturym sýdyń oı jerlerge ýaqytynda aǵyp ketýine kedergi týdyratyny anyq, – deıdi departament jetekshisi.

Oblystyq energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýa­shylyq basqarmasy bergen sońǵy málimette Jelezın, Tereńkól, Baıanaýyl, Pavlodar, Ertis, Ýspen, Aqqýly jáne Sharbaqty aýdandarynda qar shyǵarý jumystary tipti qolǵa alynbaǵan delinedi. Budan basqa óńirlerde sý aıdaǵysh motopompalardyń jaǵdaıy aldyn ala tekserilmeıtini, memlekettik materıaldyq rezerv komıtetinen bronnan shyǵarylǵan arnaıy tehnı­kalardyń kútilmeıtini anyq­talyp otyr. Máselen, Aqtoǵaı aýdanyndaǵy avtogreıder men Baıanaýyldaǵy býldozer ashyq dalada qańtarylyp tur. Olar jyly ǵımarattarǵa engizilýi kerek. Mundaı jaýap­syzdyq tehnı­kalardyń tez tozýyna soqtyrady.

Byltyr naýryz aıynyń sońynda Pavlodar aýdanynyń Rojdestvenka aýylyndaǵy bir úıdi, Maı aýdany Kóktóbe aýylyndaǵy 7 úıdiń aýlasyn sý basqan edi. Alaıda bul jaǵdaı jergilikti ákimderge sabaq bolmaǵan tárizdi. Apatty jaǵdaılardan keıin aýyldar ishindegi keıbir tustarǵa sý ótkizetin qubyrlar tóseý týraly sheshim shyǵarylǵan eken. Alaıda ol sharýa áli kúnge atqarylmaǵan. 2022 jyly Pavlodar aýdanynyń Danılovka eldi mekenindegi bir úıdi sý basý qaýpi týyndaǵany da esimizde. Aýdan bıligi atalǵan baspananyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý boıynsha ala jazdaı esh shara qoldanbaǵan.

Maı aýdanynyń basshysy Aǵybaı Ámirın Kóktóbe aýylynyń Abylaıhan kóshesi boıynda 2021 jyly jol salynǵanda merdiger kompanııa sý qubyrlaryn tóseýdi umyt qaldyrǵanyn aıtady. Byltyrǵy jaǵdaı – sonyń saldary. Ákim­dik merdigerdi sotqa berip, sot onyń ádil sheshimin jeltoqsan aıynda ǵana shyǵarypty. So­ǵan oraı qubyr ótkizý bıylǵa qaldyryldy. Aýdanda bul ǵana emes, Qaraterek aýylynda da másele bar. Ertis ózeniniń aýyl tusyndaǵy arnasy jyl ótken saıyn 25-30 santımetr­ge keńeıip, jaǵalaýda turǵan úılerge qaýip tóndirip tur. Bir úı ózenge nebári 30 metr jerde ornalasypty. Bılik ókilderi úı ıelerine ózge baspanaǵa qonys aýdarý týraly usynys jasaǵan eken, ázirge otbasy kónbeı otyr. «Bul jerdegi sheshim bireý ǵana. Ertis ózeniniń dál osy tustaǵy arnasynyń túbi ýaqtyly tazalanbaýy sebebinen qum jınalyp qalǵan. Kóktemde qar erip, muz júrgende sý arnaǵa syımaı jaǵalaýdy shaıyp ketip jatyr. Sondyqtan ózen túbi tazalanýy kerek», deıdi aýdan basshysy A.Ámirın.

2021-2023 jyldarǵa arnal­ǵan sý tasqyny kezeńine qarsy óńirlik is-sharalardyń Jol kartasynda kózdelgen kópte­gen jumys ýaqtyly iske aspaı otyr. Sonyń ishinde baıanaýyl­dyq jurttyń ashý-yzasyn týdyryp otyrǵan «Qalqaman-Baıanaýyl» baǵytyndaǵy tasjol­dyń 101-105 shaqyrymy araly­ǵyndaǵy 2 birdeı kópir­diń qurylys máselesi bar. Kók­temde Ashysý ózeni tasyǵanda res­­pýblıkalyq joldyń Bir­lik pen Aqmektep aýyl­dary tus­yndaǵy ýchaskelerin sý sha­ıyp, kólik qatynasynda qıyndyq týyndaıdy. Abyroı bolǵanda buǵan deıin Birlik aýyly mańyndaǵy úlken kópir jańartylyp, aǵyp kelgen sýdyń jolyn bógeıtin arnaıy qurylystar salyndy. Endigi másele joǵaryda aıtqan jol ýchaskesinde týyndap tur. Bul aýmaq jer jaǵdaıy boıynsha tómen ornalasqan. Zor ekpinmen keletin qyzyl sý burynǵy jyldary asfalt joldyń astyna salynǵan qubyrlarmen aǵyp úlgermeı joldy jyryp ketetin. Ol joldy «QazAvtoJol» men oblys bıligi jyldar boıy jamap-jasqaǵannan basqa túk bitirmedi. Jergilikti jurt aıtyp júrgendeı, problemaly ýchaske jemqorlar úshin qazynadan aqsha urlaýdyń tirligine aınalyp ketti. Aıtyla-aıtyla jaýyr bolǵan másele bo­ıynsha keıinnen tıisti sheshim shyǵarylyp, 101-105 shaqyrym aralyǵyna bıiktetilgen kópir salyna bastaǵan edi. Alaıda jańa kópirdiń qurylysyn áldekimder ádeıi bógep otyrǵandaı áser qaldyrady. Mine, úshinshi jylǵa ketti, «QazAvtoJol» tapsyrys bergen joba áli kúnge tolyq aıaqtalǵan joq. Negizi jospar boıynsha ol byltyr tapsyrylýy tıis-tin.

«QazAvtoJol» AQ óńirlik fılıalynyń basshysy Maqsat Asqarovtyń sózine súıensek, aldyńǵy merdigerdiń jaýapsyzdyǵynan jumystar tolyq toqtap, kompanııa byl­tyr qyrkúıekte «QazGerServıs» JShS-men qurylysty jalǵastyrý boıynsha shart jasasypty. Quny 2 mlrd 400 mln teńgege baǵalanǵan kópir jobasy osy jyldyń qarasha aıynda tolyq tapsyrylady dep kútilýde. Sondyqtan res­pýb­lıkalyq joldyń 104-105 shaqy­rymyna aldaǵy kóktemde sý tasqyny qaýip tóndirýi ábden múmkin dep sanaıdy tótenshe jaǵdaı qyzmetiniń mamandary.

Jasulan Jumashev osyndaı olqylyqtardyń saldarynan óńir turǵyndaryn yqtımal sý tasqyny men erigen qar jáne jańbyr sýlarynan qorǵaý deńgeıiniń kórsetkishteri 25-ten 12,5 paıyzǵa deıin tómendep ketkenin aıtyp qynjyldy. Onyń ústine oblystyq bıýdjet komıssııasy Aqtoǵaıdaǵy Sholaqsor aýylyna jyl saıyn qaýip tóndiretin Sileti ózeniniń túbin keńeıtip, jaǵalaýyn bekitýge qarjy bólýden eki márte bas tartqan. Komıssııa byltyr memlekettik saraptamadan ótken jobalyq-smetalyq qujattamasynyń jasalǵanyna da nazar aýdarmapty. Budan basqa Ekibastuz óńirindegi Sátbaev sý arnasyna qatysty da másele bar. Arnanyń №4 sý torabynyń №87 sý bógetine ýaqtyly jón­deý júrgizilmese, kóktemde Shı­qyl­daq aýyly men Shiderti kentine sý kirýi ǵajap emes. Ol jerdi bekitý boıynsha jumystar kezinde «Gıdrospesstroı» seriktes­tigine senip tapsyrylǵan eken. Alaıda merdiger tapsyrysty sapasyz oryndap, qazirgi kúni sot úderisi júrip jatyr.

Jalpy, aımaqtyń tótenshe jaǵdaı kezinde áreket etýge degen daıyndyǵy jaman emes kórinedi. Yqtımal jaǵdaılarǵa 1 702 adam, 616 arnaıy tehnıka, 42 júzý quraly, 201 motopompa bar. 27 myń danadan asa qum toltyrylǵan qaptar, 6 myń tonnadan asa ınertti materıaldar, 65 tonna janar-jaǵarmaı qorda saqtaýly. Shuǵyl sharalar men tótenshe rezervter úshin 870 mln teńge qarajat qarastyrylǵan.

 

Pavlodar oblysy 

Uqsas jańalyqtar