Keıingi jyldary bizde qyzyq jaǵdaı qalyptasty. Ony «Teńgebaev paradoksy» dep atar edim. О́te qarapaıym túrde túsindirip keteıin. Biz ózimiz jınaǵan salyqtan kóp aqsha jaratamyz. Osy jetpeı jatqan aıyrmashylyq bıýdjettik tapshylyq dep atalady. Ol shamamen bir jylda 3,5-4 trln teńge bolyp shyǵady. Úkimet onyń 3 trıllıondaıyn Ulttyq qordan alyp, 1 trln teńgesin oblıgasııalar arqyly qaryz alyp júrgen. Týra osy ssenarıı jalǵasa berse, birinshiden, Ulttyq qordy toltyra almaımyz. Al eger munaı baǵasy túsip ketse, qordy tipti azaıta bastaımyz, ekinshiden, qaryz ósip jatyr. Ony jyl saıyn tóleý kólemi kóbeıip barady. Qazir bir jylda qaryzdy qaıtarýǵa 1 trln teńgeden astam aqsha jumsalady.
Endi osy qaýipti toqtatý úshin qandaı qadamdar oılastyrylǵan edi? Jınalatyn salyqty kóbeıtý.
Álıhan Smaıylov Úkimeti ári-beri oılanyp, jańa salyq kodeksine QQS-ty 12%-dan 16%-ǵa kóbeıtý týraly ózgeris engizemiz dep sheshken. Sol kezde eseptegende qosymsha 2,5 trln teńge salyq túsedi delindi. Ulttyq qordan alynatyn aqshany osy arqyly qysqartý kózdelgen bolatyn.
Bıýdjet shyǵyndaryn azaıtý. Bul rette Úkimet shyǵyndy azaıtý joldaryn taba almady. Sebebi shyǵynnyń 56 paıyzy – áleýmettik tólemder.
QQS-ty kóterý eki qater ákeledi: Qazaqstandaǵy QQS 16 paıyz bolyp ketse, bizge keleıin dep otyrǵan ınvestor oıynan aınyp qalýy múmkin. Al eldegi QQS tólep júrgender bıznesin birneshe JShS-ǵa bólip, múlde QQS-tan ketip qalady.
Prezıdent Úkimetten tez jetistikke jetý quraly – QQS-ty kóbeıtý múmkindigin tartyp aldy. Sebebi ol bıyl dıvıdend berse de, erteń bankrotqa aparyp soǵý qaýpi bar. Endi Úkimet tyǵyryqtan júıeli reformalar arqyly shyǵýǵa tıis jáne ol birden nátıje bere qoımaıdy.
Jańa ekonomıkalyq saıasattyń negizgi oıy: eski joldar, úırenshikti qadamdar tabys ákelmeıdi. Bıýrokratııa men sybaılas jemqorlyq – basty jaý. Qalyptasqan dúnıe men kózqarasty múlde ózgertip, jańa kútpegen qadam, reforma jasaýdan qoryqpaý kerek. Búkil elge serpin qajet. Paradoksty qalaı sheshemiz? Bıyldyń basty suraǵy – osy.
Aıbar Oljaev,
sarapshy
