Qyz namysy ult namysy emes pe?

Sol tárbıe nebir alyp ul­dar­dy, aıtýly azamattardy, aq­yl­­dy qyzdardy, eli men jeriniń qor­ǵany bolǵan batyrlardy, sózge toq­taǵan aqyl ıelerin, bılik aıtar bı­lerin qalyptastyrǵan. Biz búgin so­lardyń úlgisin maqtan etemiz, tú­singenderimiz ataly sózderine jú­ginemiz, uqsap baqsaq deımiz. Bi­raq olardyń suńǵyla isin tolyq boıy­myz­ǵa daryta almaı, ony ózimizden emes, ózgelerden kórýge beıim bolyp al­ǵanymyz da aqıqat.

Qazaq qyzyn uldan joǵary qoı­ǵan, bosaǵaǵa otyrǵyzbaǵan, jany ná­zik dep kóńiline qaraǵan, qonaq dep qur­mettegen. Tipti keı tusta ulǵa balap ósirgen. Ulttyń altyn qazyǵy, ult­tyń ǵumyry, ulylyq qyzdyń ıba­syn­­da, ananyń aq jaýlyǵynda dep, osy­ny moınyndaǵy tumar sekildi oı-sa­nasyna darytqan. El sheti búlinse, er­l­erdiń qataryna qosyp, keıde qarý da ustatqan. Buǵan kózi ashyq, arǵy-bergi tarıhty oı sarabynan ótkizgen jan jaqsy biledi. Basqany qoıyp, 1986 jylǵy Jeltoqsan kóterilisinde ult uranyn kótergen batyr uldar men batyr qyzdardy eske túsirsek, jetip jatyr emes pe?!

Biz búginde joǵaryda ushqyndatyp aıtqan ult úlgisinen alystap bara jatqandaımyz. Álemdik sapyrylys údep turǵanda oǵan qansha jerden aldyna tosqaýyl bolam deseń de, bola almaısyń deıtinder tabylar. Biraq, solaı eken dep ulttyq dástúrden qol úzip, jutylyp ketý kerek pe degen oı judyryqtaı júrekti taıdaı týlatyp tur. Mundaı tusta uran ustar ul yn­jyq­tyq tanytsa, ıbaly qyz qyryn ket­se, jurtymyzdyń tórt qubylasyn tú­gendeý qıyn bolary haq. «Men qaýip etkennen aıtamyn: Aq boryqtaı ıilgen, Keıingi týǵan balanyń, Ustaı ma dep bilegin, Shaıa ma dep júregin, Shashyn, murtyn qoıdyryp, Ashy sýǵa toıdyryp, Buza ma dep reńin, Adyra qal­ǵyr zamannyń, Men jaratpaı­myn súreńin», – dep Murat aqyn aıt­­qandaı, biz de ishki qaýpimizdi syrt­qa shyǵaryp otyrmyz. Shynynda, sur­qyń­dy alar suıyq is bizde de joq dep aıta almasaq kerek.

Naryq zamany el adamdaryn ózgert­ti, óz kúnińdi óziń kórýge tıissiń de­gen uǵymǵa den qoıǵan ult uldary ár alýan tirlikte júr. Biri bazar ja­ǵa­laı­dy, endi bir soqtaldaı jigitter kó­­she­degi turaqqa kelip toqtaǵan ma­shı­na ıelerinen alaqan jaıyp a­q­sha jı­naıdy. Biraq, solardyń aı­lyǵy shaı­lyqtan artylmaıtyn kó­ri­ne­di. Ul­d­arymyz, qyzdarymyz kóshe ja­ǵa­­lap júrse, janyń qalaı aýyrmasyn. Bar baılyqty shetten kelgenge ustatyp, ózimizdi shettetsek, bul qalaı bo­lady? Osyndaı jaǵdaıda ji­git­te­ri­miz­di eńbek etpeıdi dep jelkeleý jón be eken?

Qyzdarymyz týraly da áńgime kóp. Jel­deı esedi. О́zgeni qoıyp, qorǵan bolar óz qandastarymyz kúndeı kúr­ki­reıdi. Babalarymyzdyń «qyzǵa qy­ryq úıden tyıý» degenin oryndaı almaı júrip, kiná taǵýǵa, min ilýge nege qu­ma­rmyz? Abaı aıtpaqshy, óz otbasy­myzdan aýlaq bolsa, qııa basqandy ul­ty­myzdyń bul da bir balapany emes pe demeı, syrtqa tepsek, álgi ba­lapannyń baǵy qalaı ashylady? Bul jeri kóp, halqy az halyq úshin bir kezderi qater bolyp júrmeı me? Qazir qyzdarymyz shetke ketip jatyr, ózgeniń eteginen ustaıdy dep dú­rildeımiz. Bul nelikten degenge mán bermeımiz. Ony «buǵaýlaıtyn» qaryndasyn qadir tutqan, ápkesin ardaqtaǵan qazaq jigiti qaıda dep oılanyp kórdik pe? Bar páleni qyzǵa aýdarǵansha, jigitterge nege suraýly júzben qaramaımyz? Qyz namysy ult namysy emes pe? Sol namys týy ejelden-aq jigitterdiń qolynda júrmeıtin be edi deýge haqymyz bar bolsa kerek? Búgin sózge ilikken qyz­dyń taǵdyry erteń ózge qazaq qy­zynyń basyna kelmeıtinine kim ke­pil­dik bere alady?

Ult ǵumyry tekti qyz­ǵa táýeldi. Tekti qyzdan tekti ult týa­dy. Endeshe, ult qyzynyń taǵdyry uran ustar uldyń qolynda tur. Sóz túıi­nin ult qyzynyń úlgisi bolǵan Fa­rıza Ońǵarsynovanyń: «Joǵary qyrda ananyń baǵasy bek, aldyna basyn ıgen danasy kep, Dalada ósiripti qyz­dy ardaqtap, bolashaq rýly eldiń ana­sy dep. Erliktiń nyshany emes as pen kúshi, El qorǵaý – er jigittiń qas­terli isi, Jaqsy áıel, júırik at pen al­mas qylysh – qazaqta batyrlyqtyń bas belgisi», degen óleń joldarymen aıaq­taýdy maqul kórdik.

Súleımen MÁMET,
«Egemen Qazaqstan»