Jyr dodasyn Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Amanjol Áltaı júrgizdi. Komandalyq saıysta elimizge belgili 20 aqyn synǵa tústi. Aqyn, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Júrsin Erman tóraǵalyq etken qazylar alqasy quramynda dástúrli ánshi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Aıgúl Qosanova, aqyn, Mádenıet qaıratkeri Serik Qusanbaev, aqyn, Mádenıet salasynyń úzdigi Qudaıberli Myrzabek, belgili kúıshi Murat Ábýǵazy, jyrshy, termeshi, Mádenıet qaıratkeri Erbolat Shaldybekov dástúrli óner jolyn jalǵaǵan jastardyń sheberligin baǵalady.
Aıtystyń ashylý rásiminde oblys ákimi Nurlybek Nálibaev qatysýshylarǵa sáttilik tilep, óńirde óner men mádenıet ókilderine qoldaý jasalyp jatqanyn aıtyp ótti.
«Memleket basshysy «Ult mádenıeti – halyq ómiriniń aınasy, onyń bolmysy. Elimizdiń rýhanı damýy ulttyq rýhqa tikeleı baılanysty. Sol sebepti azamattarymyzdyń rýhy árqashan bıik bolýy úshin mádenıetimizge, rýhanııatymyzǵa basa mán bergenimiz jón», degen bolatyn. О́ner men mádenıetke, onyń ókilderine qandaı qoldaý, qoshemet jasasaq ta jarasady. Osy rette aımaqtaǵy mádenıet jáne óner, ádebıet ókilderine «Turan», jýrnalıst-qalamgerlerge «Jebe» arnaıy syılyǵyn tabystadyq. О́tken jyly salynǵan kópqabatty jańa turǵyn úıden mádenıet, óner ókilderine alǵash ret 40 qyzmettik páter berildi. Syr boıyndaǵy aıtys óneriniń izbasarlarynyń da jeńisti, jemisti sátteri kóp boldy. Úsh dúrkin «Altyn dombyra» ıegeri, jerlesimiz Muhtar Nııazovtyń izin jalǵaǵan talantty aqyn Meıirbek Sultanhan kezekti «Altyn dombyrany» jerlesterine tartý etti. Bul ótken jyldyń aıtýly mádenı jańalyǵyna, Syr rýhanııatynyń qýanyshyna aınaldy. Jańa jyl bastalysymen jerlesimiz, jas talant Beksultan Orynbasarov «Kúmis dombyra» ıelendi. «Búgingi sóz dodasyna kelgen júırikterge el rýhyn asqaqtatýdaǵy eleýli eńbekterińiz úshin alǵys aıtamyn. Halyqty sóz qudiretimen demep, izgilikke úndegen ónerdegi shyn júırikterdiń kelesi kezeńge ótip, aqtyq synǵa joldama alyp, jeńis tuǵyrynan kórinýine tilektespin», dedi óńir basshysy.
Almaty oblysy komandasynyń múshesi Asylym Kádirbek pen qyzylordalyq Nóser Aıdosulynyń tanystyrýynan keıin bastalǵan súre aıtysta almatylyq Aıbyn Jámálı men qyzylordalyq Meıirbek Sultanhan sóz básekesin qyzdyrdy. «Aǵaıyn, bárińizge basymdy ıdim, biz úshin kóldeı kóńil bólgensińder, demalystyń kókesi osy ǵoı dep, demalysqa qaramaı kelgensińder. Aıtys úshin bárinen erte turǵan, naǵyz eńbek adamy sendersińder», dep sóz bastaǵan Meıirbek pen qarsylasy Aıbynǵa qazylar teń baǵa berdi.
Almatylyq Serik Súıindik Jetisý jerinde Jámeke, Uzaq batyrlar bastaǵan Ult azattyq kóterilisin sıpattaıtyn jyrdan úzindi oryndasa, Syr jyrshysy Marat Súgirbaı «Shyńǵys-nama» dastanynan Kerýlen oqıǵasyn qobyz únimen úndestire baıan etip basym tústi. Túre aıtystaǵy Shynarbek Tursyn men Ádilbek Syrym ónerine el dýyldata qol soqty.
Kúı tartysta Tólebı Nurǵalı men Aldııar Shaǵdatov kúrdeli týyndylardan bastap, shyrqaý sheginde «Kóruǵlyny» shalqytyp, saıysty «Saryarqamen» aıaqtady. Dástúrli án janrynda Beısenbek Tóleýbaı men Uljan Aǵlaqova án shyrqap, termeshiler Erbaq Qurmetjanuly men Kúnsulý Túrikpen tekti ónerdiń tóresin tanytty.
Qaıym aıtysta Muhtar Nııazov pen Rasýl Saýytbekteı qos júırik kórermen qoshemetine bólendi. Alty saǵatqa sozylǵan alaman aıtysta Syr ónerpazdary jeńimpaz atanyp, respýblıkalyq komandalyq aıtystyń aqtyq kezeńine joldama aldy.
О́ńirdegi óner báıgesiniń kórigin qyzdyrǵan eki komandanyń múshelerine de qarjylaı syılyq tabystaldy.
Qyzylorda
