21 Qyrkúıek, 2017

О́reli óren izdeımin

265 ret kórsetildi

Halqymyz  «Ulyń ósse ulyq­ty­men, qyzyń ósse qylyqtymen aýyldas bol» dep beker aıtpaǵan. О́ıtkeni, ja­ńa kóktep kele jatqan jas shybyq qa­taryna qarap boı túzeıdi, bir-bi­riniń oıyn baıytady nemese keri áserimen qısyq, qyńyr bolyp ósýine de áserin tıgizedi. Qanatty sóz osyndaılardy kórip oı túıgennen týsa kerek.

Aıtýly azamat mezgilsiz baqıǵa attanyp, kóńil aıtýǵa jınalǵan jurt. Alqa-qotan otyrǵan kópshiliktiń ústine jasy úlken kisiler kelip kirgen. Esikten enip, qaı jerge otyraryn bilmeı turyp qalǵan olar jınalǵandardy lezde kózben sholyp ótken. Tórde otyrǵan aqsaqaldan keıin bireýi qyzmetine, bireý jasyna qaraı oryn tepkender de, tómenirek otyrǵan jastar da jym-jyrt. Úlkender qas-qabaqpen-aq uǵyndyryp, aqyryn ǵana kishilerge «Apalaryńdy joǵary ótkizińder», dep Uly dalanyń babadan kele jatqan jazylmaǵan zańyn aıta almaǵan. Jastar iltıpat tanytpaǵan jerde ne bolsyn?! Jasy úlkender jastardyń etegin ala jaıǵasqan. Paryqsyzǵa jón kórsetilmegen, ulaǵat aıtylmaǵan...

Osyndaı jaılarmen kezdeskende kórgendilik mektebinen sabaq ótpegen, úlken ataýlyny syılap, ana men apa qadirine jete almaı júrgenderge qaıran qalasyń. Anyq, sol jerde qyzmeti ózinen úlken jas kelse elp etip oryn usynyp, «joǵary shyǵyńyz», dep iltıpatty bola qalady. Sonda qazaqty ózgeden erekshelendirip turatyn halyqtyq qasıetiniń kómeskilenip bara jatqany ma? 

Birde elimizdi mekendeıtin konfessııa ókilderi qatysqan semınarǵa barǵanbyz. Ortaǵa shyqqan protestant ákeı jastarǵa qarap: «Men tarıhı Otanyma jıi baramyn. Barǵan saıyn kórgenimdi kóńilime toqyp, ondaǵy jastardyń betalysynan qorqamyn. О́tken joly týystarymnyń balalaryn jınap alyp, «senderge Qazaqstanda biraz ýaqyt turyp, qazaq jastaryn kórý kerek. Olar senderdiń qalyptaryńdy kórgensizdik sanaıdy, úlken syılaýdy úırenińder», dedim. Senderden ótinerim, qazaq jastary, osy qalyptaryńdy joǵaltyp almańdarshy. Dala zańyna baǵynǵan úlken men kishi arasyndaǵy qarym-qatynastaryńyzdan ózderin joǵary sanaıtyn elderdiń jastary úlgi alsyn. Qazaqy qalyptaryńyzdan eshteńe de artyq emes. О́zgege esh eliktemeńizder, dep minberden túsip ketken.

Dindar aıtsa aıtqandaı, eshqandaı qujatpen bekitilmese de buljymaı oryndalǵan dala zańynda kishi úlkennen joǵary otyrmaı, asqa da buryn qol sozbaı, asyǵys jumysy bola qalsa, dastarhan basyndaǵy úlkennen ruqsat almastan turyp júre bermeıtin. Úı toly kisiniń qolyna sý quıǵanda kimnen bastaıtynyn bilý, sýdy mólsherlep quıý, ózgelerge artyn bermeı bir qyryndaı turý syndy ádep pen izetke toly dalalyq tárbıe ózdiginen atqarylyp jatatyn. Dastarhan ádebi, otyrys máni, úlkenderdiń jastarǵa berer ulaǵaty osylaısha kishilerdiń boıyna mysqaldap sińip, kórgenderimen kóńilderine myqtap bekip, urpaqtan urpaqqa ishki rýhanı áleminiń baıýymen mıras bolyp qalyp jatatyn.

Osy kúngi otyrystardyń kóńil kónshimeıtin tusy kóp. As-jıyn, toılarda tórge jasy úlken emes, laýazymy joǵarysy shyǵyp, sózdi de birinshi sol alyp mansaptynyń aýzyna eldi qaratyp qoıý etek alyp barady. Tórge ozǵan adam kósheli sózin, kópshilikke ýájdi baılamyn aıtyp, el basqarǵan biliktiligin kórsetip, el-jer aralaǵanda keýdesine jıǵanyn bildirip, alqaly topty aýzyna qaratsa jaqsy, kópshiliginde aýzynan shyqqan sózderinen qanshalyqty «tereń» ekendigin baıqatyp alǵanda qaradaı qysylasyń. Al sol jıynda shendiler kóbirek jınalsa bitkeniń. Birin biri qaıtalap, kóbik sózden shar úrip sóılegende, ilip alar qunarly sóz, úlgige alar tushymdy oı tappaısyń.

Týys adamdardyń balalary bir jyl­­ǵy tól eken. Birde solardyń bir-bi­ri­men qattyraq qaljyńdasyp jat­qa­nyn kórip anam: «Qaısyń úlkensiń?» dep surady. «Qurdaspyz, apa», dep jatyr. «Joq, ony bilip tur­myn, biraq, ekeýiń bir mınýt, bir sekýndte týmaǵan shyǵarsyńdar?» «A-a-a, on­da me­niń 2 aılyq úlkendigim bar», degen biri turyp. «Qazaqta týys adam­dar­dyń ba­lalary bir-birimen qurdas bolyp alysyp, qal­jyń­daspaıdy, bir aıaq asty buryn alyp ishetin úlkendigiń bar eken, endeshe sen búginnen bastap aǵasyń, al sen soń týǵanyńdy ózińnen kór de, budan bylaı aǵa dep syılaıtyn bol», dep eki inisin lezde tezge salǵan edi.

Keıde keleńsizdikterdi kórgende anam­dy ańsap ketemin. Analyq, apalyq bar meıirimen bilgenimen bólisip, halyqtyq qasıettiń kirshiksiz áppaq álemine kir juqtyrmaı, daq túspesin dep týrasyn aıtar aq peıilin saǵynamyn. Sóıtemin de, mańaıymnan jón silteıtin esti úlkendi, sol úlkenniń aıtqanyn artyq kórmeı, bar peıilimen sanasyna quıyp alatyn óreli jasty izdeımin. 

Anar TО́LEÝHANQYZY,
«Egemen Qazaqstan»
 

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar