Berikbaı Saǵyndyqulynyń jýrnalıstıkadan til bilimine, túrkologııa ǵylymyna kelýiniń ǵıbratty tarıhy bar. Ǵylym akademııasynda qyzmet isteý týraly maqsatyna saı Bekeń 1971 jyly Akademııanyń Til bilimi ǵylymı-zertteý ınstıtýtyna keledi. Aldymen bólim meńgerýshisi, professor Ahmedı Ysqaqovqa jolyǵyp, kózdep kelgen maqsatyn aıtady. Ol kisi: «Bizdiń bólimde bos oryn joq. Al aspırantýrada oryn bolyp qalýy yqtımal. Instıtýt dırektorynyń orynbasary Ábdýálı Qaıdarovqa baryńyz», – dep keńes beredi.
Respýblıkanyń bas gazetinde on jyl qyzmet istep, kisimen sóılesýdiń, pikirlesýdiń, keńesýdiń jónin, retin jete bilip, bul baǵytta jetkilikti tájirıbe jınaqtap alǵan Bekeń sóz retine qaraı óz tilegin bildiredi:
– Aǵa, «tanymasty syılamas» degen, bastyǵyńyz bar oryndy joq dep aıtyp qalsa qaıtem? Aıyp bolmasa, ózińiz ertip barsańyz.
Ahmedı Ysqaqov Bekeńe:
– Ol jigit bir kezde meniń shákirtim edi, – dep jymıyp kúlip, Berikbaı Saǵyndyqulyn ınstıtýt dırektory orynbasarynyń aldyna alyp barady.
Bekeńniń ǵylymdaǵy joly osylaı ashyldy. Kóp uzamaı túrkolog ǵalym Ámir Nájipuly Nájiptiń ǵylymı jetekshiligimen zertteý jumysyn bastady.
Berikbaı Saǵyndyquly Qazaq KSR Ǵylym akademııasy Til bilimi ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń tapsyrysymen KSRO ǴA Shyǵystaný ınstıtýtynyń aspırantýrasyn oıdaǵydaı bitirdi, 1977 jyly Máskeý memlekettik ýnıversıtetiniń professory, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, ataqty túrkolog ǵalym Á.Nájiptiń ǵylymı jetekshiligimen fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty ǵylymı dárejesin alý úshin «HIV ǵasyrdaǵy túrki jazba eskertkishteriniń salystyrmaly leksıkasy» degen taqyrypta dıssertasııa qorǵady. Bul Qazaqstan til bilimi salasynda buryn zerttelmegen, áleýmettik máni zor, ózekti taqyryp edi. Jas ǵalym «Mahabbat-nama», «Husraý men Shyryn», «Gúlstan» eskertkishteriniń leksıkalyq birlikterin ózara salystyra zertteý negizinde ǵylymı mańyzy joǵary, iri máseleni sheship, túrkologııanyń teorııasy men tarıhy týraly ǵylymı qaǵıdalardyń qoryn jańa oılarmen, jańa tujyrymdarmen baıytty. Sóıtip túrkologııa ǵylymynyń keń-baıtaq keńistigine shyqty.
1975-1979 jyldary Berikbaı Saǵyndyqulyn ǵalym ári ádebı jáne ǵylymı stıldiń bilgiri retinde Ǵylym akademııasy arnaıy qalap alyp, «Ǵylym» baspasyna áýeli redaktor, sonan keıin redaksııa meńgerýshisi qyzmetine taǵaıyndady. Bekeń «Ǵylym» baspasynyń jumysyn óz redaksııasy boıynsha jańa sapa deńgeıine kóterdi, ózi de tájirıbesin baıytyp, ǵylymı-zertteý órisin keńeıtti. 1979 jyly Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti qazaq til bilimi kafedrasyna ustazdyq qyzmetke kelgende, ol túrkologııa, qazaq til bilimi salasyndaǵy zertteýlerin ǵylymı qaýym jete tanyǵan belgili ǵalym edi. 1994 jyly «Qazaq tili leksıkasy damýynyń fonologııalyq zańdylyqtary» degen taqyrypta ǵylym doktory ǵylymı dárejesin alý úshin doktorlyq dıssertasııa qorǵady.
Atalǵan monografııada ǵalym qazaq tili leksıkasynyń ishki damý zańdylyqtaryn, túbirlerdiń ǵasyrlar boıy ózgerý, qalyptaný, bir qalyptan ekinshi qalypqa kóshý evolıýsııasyn orta ǵasyrlardaǵy jazba ádebı eskertkishter negizinde qarastyrdy.
Berikbaı Saǵyndyquly qazaq tiliniń leksıkologııasy, til tarıhy, tarıhı fonetıka, túrki tilderiniń tarıhı-salystyrmaly leksıkasy, túrki tilderiniń tarıhı-salystyrmaly grammatıkasy, kóne jazba eskertkishter, teologııa máseleleri boıynsha úsh júzden asa eńbek jazyp, jarııalady. Olardyń ishinde on eki oqý quraly, úsh monografııa – túrkologııadaǵy, qazaq ádebı tiliniń tarıhy men teorııasyndaǵy ǵylymı jáne qoldanbaly mańyzy zor eńbekter.
Túrkolog ǵalymnyń til tarıhy men teorııasy salasyndaǵy irgeli zertteýleriniń aıryqsha syndarly salasy – túbirtek teorııasy. Zertteýshi sıllabofonemalar, ejelgi túbirtekter, olardyń tuqyldary týraly óziniń teorııasyn jasady. Sol teorııa kómegimen dybystar (daýysty, daýyssyz) deńgeıiniń ózinde tamyry tereń qubylystardyń syny men syryna boılady, ı-dj-j-t-d... daýyssyz dybystar sáıkestiginiń túptegin, arhetıpin, baıyrǵy fonemalar men morfemalardyń qalyptaný kezeńderin anyqtady. Tildegi affrıkattardyń tarıhqa belgisiz eski dáýirden qazirgi qalpyna deıingi damý úderisinde bastan ótkergen tórt kezeńin, ol kezeńderdiń árqaısysynyń ózindik erekshelikterin anyqtady, sóz quramyndaǵy ózgerý mehanızmderin aıqyndaıtyn basty zańdylyqtardy ashty.
Túbirtekterdiń túrki halyqtary tilderiniń damý tarıhynda tulǵalyq, maǵynalyq jaǵynan jiktelýi men bólshektený júıesi, ózge túbirtektermen birigý jáne kirigý joldary – kúrdeli, kúrmeýi kóp, qıyn ǵylymı másele. Til biliminiń tarıhy men teorııasyndaǵy arǵy-bergi kezeńderdiń jetistikterin, san alýan amal-tásilderin basqa ǵylym salalarynyń jetistikterimen sabaqtas paıymdaı otyryp, zertteýshi bul salada da úlken ǵylymı nátıjelerge jetti. Bir daýysty men bir daýyssyzdyń tirkesinen turatyn keıbir túbirtekter tarıhı damý barysynda tulǵasy jaǵynan ózgeristerge túskenimen, ilkidegi leksıkalyq nemese grammatıkalyq maǵynasyn saqtap qalatyny týraly mańyzdy ǵylymı tujyrym jasady. Belgili bir uǵym negizinde týǵan maǵynalardy bildiretin túbirtekterdi toptastyryp, olardyń damý tarıhynyń kezeńderin órnektedi. Osy baǵyttaǵy izdenisteriniń birinde avtor AT[S/Sh]~T[S/Sh]A túbirtekteriniń tarıhyn tarazylaıdy, olardan paıda bolǵan as-sa, ach-cha, at-ta, as-sa, ash-sha túbirtekterin saraptaıdy, osy túbirtekterdiń qaı-qaısysy da kún uǵymynyń negizinde týyndaǵan maǵynalardy bildiretini týraly ǵylymı pikirin dáıektedi.
Zertteýshiniń belgili bir nátıjege jetýi – basty kórsetkish. Ony aıtý mańyzdy. Sonymen qatar, ásirese, kópshilik qaýym úshin sol nátıjege jetý jolyndaǵy ǵylymı-zertteý úderisin, ol úderistiń mazmunyn, mánin, tipti keıbir naqty bólshekterdiń, usaq tetikterdiń qyzmetin bilý de mańyzdy. Osy jaılardy eskerip, Berikbaı Saǵyndyquly joǵaryda kórsetilgen AT[S/Sh]~T[S/Sh]A túbirtekterden taralǵan týyndy túbirtekterdiń kún uǵymynyń negizinde paıda bolǵan maǵynalardy bildirýiniń syryn tildik faktilerdi tarıhı-salystyrmaly júıede taldaý arqyly túsindiredi. Kún sózi fonetıkasy, morfologııalyq qurylymy, semantıkasy jaǵynan júıesi basqa-basqa tilderde de birdeı formada, birdeı mánde qoldanylatynyna kóz jetkizedi.
Zertteý jumystarynyń bir qyryn ǵalym laq sózi deńgeıinde ashady: bastapqy túri «oǵýllaq» bolyp aıtylǵan laq sóziniń etımologııalyq negizin mynadaı ıerarhııa boıynsha paıymdaıdy: oǵýl-laq → oǵý-laq → oǵy-laq → o-laq → u-laq → y-laq → laq. Osy úlgimen zertteýshi qazaq tilindegi leksıkalyq birlikterdiń etımologııalyq tarıhynyń tutas bir júıesin anyqtaıdy, zertteý nysanyna alynǵan ár sózdiń, túbirtektiń túp-tuqııanynan qazirgi qalpyna deıingi qalyptaný joldaryn, olarǵa tán zańdylyqtardy ashady.
Qazaq tiliniń T[C/Sh], TS(s), DZ, TSh(ch), DJ jáne basqa affrıkattaryn qazirgi qalpynan túptegine deıin barlap, túpteginen beri qaraıǵy qalyptaný kezeńderin kezeń-kezeńge bólip saralaý, túrki tilderiniń (otyzǵa jýyq til) tarıhı damý keńistiginde salystyrmaly taldaý, olardy zertteýdiń jolyn, ádisteri men tásilderin tabý, olardyń týý, qalyptaný, damý zańdylyqtaryn ashý – zertteýshiden túrkologııanyń tarıhy men teorııasy boıynsha tereń bilimdi, irgeli izdenisti, eren eńbekti talap etken óte kúrdeli, kópqatparly, ınemen qudyq qazǵandaı qıyn jumys.
Zertteýshi baıyrǵy túbirler men qosymshalardyń arasyndaǵy sabaqtastyqtardy qarastyra otyryp, keıbir derbes sózderdiń jurnaqqa nemese jalǵaýǵa aınalý úderisiniń kezeńderin anyqtaý men kóne túbirler men jańa túbirlerdiń genetıkalyq ishki baılanystaryn salalap, saralaýda da eleýli jetistikterge jetti.
Ǵylymda zańdylyq deńgeıinde qalyptasqan kúrdeli de irgeli qubylystyń aqıqatyn onyń bólimderi, bólshekteri deńgeıinde anyqtaý múmkin emes. Mundaı qubylysty túgel qamtyp, onyń zańdylyǵyn quramdas bólimderi men bólshekteriniń ózara baılanystary, qatynastary, tutastyǵy júıesinde zertteý ǵana oıdaǵydaı nátıjege alyp keledi. Berikbaı Saǵyndyquly túbirtekter týraly teorııasyn osyndaı metodologııalyq ustanymǵa, pánaralyq zertteý qaǵıdalaryna, matematıkalyq logıka, matematıkalyq modeldeý qısyndaryna súıene otyryp jasady.
Zertteýshi túrkologııa, qazaq til bilimi salasynda irgeli zertteý jumystaryn júrgizýmen qatar, orta ǵasyrdaǵy jazba ádebı eskertkishterdiń transkrıpsııasyn, aýdarmasyn, túsindirmeli, alfavıtti, keri alfavıtti jıilik sózdikterin jasap, baspadan shyǵaryp, olardyń keń aýqymdaǵy ǵylymı aınalymǵa túsýine atsalysty. Orta ǵasyrdyń jazbasha eskertkishterin túpnusqadan oqý, dálme-dál aýdarý, ár sózdiń maǵynasyn ashyp, sózdik qurastyrý – ǵalymnyń kásibı quzyrettiliginiń saralyǵyn taǵy bir qyrynan tanytty.
Ǵalymnyń Ahmed Iúginekıdiń «Hıbat-ýl haqaııq» (Aqıqat syıy) dastanynyń transkrıpsııasyn, aýdarmasyn jasaýy, zerttelý tarıhyn zerdeleýi, ǵylymı sıpattamasyn jazýy, leksıka-grammatıkalyq erekshelikterin anyqtaýy, túrikshe-oryssha-qazaqsha, arabsha-oryssha-qazaqsha, parsysha-oryssha-qazaqsha sózdikterin berýi – óz aldyna asa aýmaqty, jaýapkershiligi mol jáne ıgilikti jumys.
Túrkolog ǵalymdardyń arasynda Ahmed Iúginekıdiń «Hıbat-ýl haqaııq» (Aqıqat syıy), Mahmut Qashqarıdyń «Dıvan-ý luǵat-ıt týrk», Júsip Balasaǵunnyń «Qutty bilik» shyǵarmalarynyń qarluq-uıǵyr tilinde jazylǵany týraly pikirdiń baryn aıta kelip, ǵalym bul pikirdiń qateligin bultartpas tildik faktilermen dáleldedi.
Sondaı-aq Rabǵýzıdiń «Qıssas-ýl anbııa» eńbegin zerttep oqý, zerdelep túsiný Berikbaı Saǵyndyqulynyń ǵylymı zertteýleriniń órisin keńeıtti. Teologııa salasyndaǵy «Ǵalamnyń ǵajaıyp syrlary» atty irgeli eńbegi, Qorqyt atanyń ómiri men shyǵarmashylyǵy, oıshyldyǵy týraly oılary men tolǵanystary ǵalymnyń ǵylymı shyǵarmashylyǵynyń aıryqsha aıdyndy arnasyna aınaldy.
Berikbaı Saǵyndyquly Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde aǵa oqytýshy, dosent, professor, kafedra meńgerýshisi, dıssertasııalyq keńestiń múshesi, keńes tóraǵasynyń orynbasary, keńes tóraǵasy retinde uzaq jyldar boıy ustazdyq etip, onǵa tarta jańa jáne arnaýly oqý pánderin óndiriske engizdi. Otyzdan astam ǵylym kandıdaty men doktorlaryn daıarlady. Qazaq til biliminiń, túrkologııanyń, qazaq fılologııasynyń damýyna zor úles qosty.
Búginde seksenge kelgen dara tulǵa aldy-artyna senimmen qarap, ustazdyq jáne ǵylymı-shyǵarmashylyq eńbegin tabysty jalǵastyrýda.
Janǵara DÁDEBAEV,
fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor,
Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti Abaı ınstıtýtynyń dırektory
