Rýhanııat • 01 Mamyr, 2019

Til tarıhynyń tarlany

1194 ret kórsetildi

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetin jýrnalıstıka mamandyǵy boıynsha bitirip, ádebıettaný ǵylymynyń asqan bilimpazyna aınalǵan ǵalym qaıratkerler bar, aqyndyq ónerdiń órine shyqqan ónerpazdar da az emes. Al endi ýnıversıtetti jýrnalıstıka mamandyǵy boıynsha bitirip, túrkologııa ǵylymynyń túrki tilderi boıynsha turlaýly tulǵalarynyń biri Qazaqstan ǵylymynda, qatelespesem, jeke-dara bireý ǵana. Sol jeke-dara sańlaq – Berikbaı Saǵyndyquly.

Berikbaı Saǵyndyqulynyń jýrnalıstıkadan til bilimine, túrkologııa ǵylymyna kelýiniń ǵıbratty tarıhy bar. Ǵylym akademııasynda qyzmet isteý týraly maqsatyna saı Bekeń 1971 jyly Akademııanyń Til bilimi ǵylymı-zertteý ınstıtýtyna keledi. Aldymen bólim meńgerýshisi, professor Ahmedı Ysqaqovqa jolyǵyp, kózdep kelgen maqsatyn aıtady. Ol kisi: «Bizdiń bólimde bos oryn joq. Al aspırantýrada oryn bolyp qalýy yqtımal. Instıtýt dırektorynyń orynbasary Ábdýálı Qaıdarovqa baryńyz», – dep keńes beredi.

Respýblıkanyń bas gazetinde on jyl qyzmet istep, kisimen sóılesýdiń, pikirlesýdiń, keńesýdiń jónin, retin jete bilip, bul baǵytta jetkilikti tájirıbe jınaqtap alǵan Bekeń sóz retine qaraı óz tilegin bildiredi:

– Aǵa, «tanymasty syılamas» degen, bastyǵyńyz bar oryndy joq dep aıtyp qalsa qaıtem? Aıyp bolmasa, ózińiz ertip barsańyz.

Ahmedı Ysqaqov Bekeńe:

– Ol jigit bir kezde meniń shákirtim edi, – dep jymıyp kúlip, Berikbaı Saǵyndyqulyn ınstıtýt dırektory orynbasarynyń aldyna alyp barady.

Bekeńniń ǵylymdaǵy joly osylaı ashyldy. Kóp uzamaı túrkolog ǵalym Ámir Nájipuly Nájiptiń ǵylymı jetekshiligimen zertteý jumysyn bas­tady.

Berikbaı Saǵyndyquly Qazaq KSR Ǵylym akademııasy Til bilimi ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń tapsyrysymen KSRO ǴA Shyǵystaný ınstıtýtynyń aspırantýrasyn oıdaǵydaı bitirdi, 1977 jyly Máskeý memlekettik ýnı­versıtetiniń professory, fılo­lo­gııa ǵylymdarynyń doktory, ataq­ty túrkolog ǵalym Á.Nájiptiń ǵy­ly­mı jetekshiligimen fılologııa ǵylym­da­ry­nyń kandıdaty ǵylymı dárejesin alý úshin «HIV ǵasyrdaǵy túrki jazba eskertkishteriniń salystyrmaly leksıkasy» degen taqyrypta dıssertasııa qorǵady. Bul Qazaqstan til bilimi salasynda buryn zerttelmegen, áleýmettik máni zor, ózekti taqyryp edi. Jas ǵalym «Mahabbat-nama», «Husraý men Shyryn», «Gúlstan» eskertkishteriniń leksıkalyq birlik­te­rin ózara salystyra zertteý negi­zin­de ǵylymı mańyzy joǵary, iri má­se­­leni sheship, túrkologııanyń teo­rııa­­sy men tarıhy týraly ǵylymı qaǵı­dalardyń qoryn jańa oılarmen, jańa tujyrymdarmen baıytty. Sóıtip túrko­logııa ǵylymynyń keń-baıtaq keńis­tigine shyqty.

1975-1979 jyldary Berikbaı Saǵyndyqulyn ǵalym ári ádebı jáne ǵy­ly­mı stıldiń bilgiri retinde Ǵy­lym akade­mııasy arnaıy qalap alyp, «Ǵylym» baspasyna áýeli redaktor, sonan keıin redaksııa meńgerýshisi qyz­me­tine taǵaıyndady. Bekeń «Ǵylym» baspasynyń jumysyn óz redaksııa­sy boıynsha jańa sapa deńgeıine kóterdi, ózi de tájirıbesin baıytyp, ǵylymı-zertteý órisin keńeıtti. 1979 jyly Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti qazaq til bilimi kafedrasyna ustazdyq qyzmetke kelgende, ol túrkologııa, qazaq til bilimi salasyndaǵy zertteýlerin ǵylymı qaýym jete tanyǵan belgili ǵalym edi. 1994 jyly «Qazaq tili leksı­ka­sy damýynyń fonologııalyq zańdy­lyq­ta­ry» degen taqyrypta ǵylym doktory ǵylymı dárejesin alý úshin doktorlyq dıssertasııa qorǵady.

Atalǵan monografııada ǵalym qazaq tili leksıkasynyń ishki damý zań­dy­­lyqtaryn, túbirlerdiń ǵasyrlar boıy ózgerý, qalyptaný, bir qalyptan ekinshi qalypqa kóshý evolıýsııasyn orta ǵasyrlardaǵy jazba ádebı eskertkishter negizinde qarastyrdy.

Berikbaı Saǵyndyquly qazaq tiliniń leksıkologııasy, til tarıhy, tarıhı fonetıka, túrki tilderiniń tarıhı-salystyrmaly leksıkasy, túrki tilderiniń tarıhı-salystyrmaly grammatıkasy, kóne jazba eskertkishter, teologııa máseleleri boıynsha úsh júzden asa eńbek jazyp, jarııalady. Olardyń ishinde on eki oqý quraly, úsh monografııa – túrkologııadaǵy, qazaq ádebı tiliniń tarıhy men teorııasyndaǵy ǵylymı jáne qoldanbaly mańyzy zor eńbekter.

Túrkolog ǵalymnyń til tarıhy men teorııasy salasyndaǵy irgeli zert­­teýleriniń aıryqsha syndarly sala­sy – túbirtek teorııasy. Zert­teý­­shi sıllabofonemalar, ejelgi tú­bir­tek­­­ter, olardyń tuqyldary týra­ly ózi­niń teorııasyn jasady. Sol teorııa kómegimen dybystar (daýysty, daýyssyz) deńgeıiniń ózinde tamyry tereń qubylystardyń syny men syryna boılady, ı-dj-j-t-d... daýyssyz dybystar sáıkestiginiń túptegin, arhetıpin, baıyrǵy fonemalar men morfemalardyń qalyptaný kezeńderin anyqtady. Tildegi affrıkattardyń tarıhqa belgisiz eski dáýirden qazirgi qalpyna deıingi damý úderisinde bastan ótkergen tórt kezeńin, ol kezeńderdiń árqaısysynyń ózindik erekshelikterin anyqtady, sóz quramyndaǵy ózgerý mehanızmderin aıqyndaıtyn basty zańdylyqtardy ashty.

Túbirtekterdiń túrki halyqtary tilderiniń damý tarıhynda tulǵalyq, maǵynalyq jaǵynan jiktelýi men bólshektený júıesi, ózge túbir­tek­ter­men birigý jáne kirigý joldary – kúrdeli, kúrmeýi kóp, qıyn ǵylymı másele. Til biliminiń tarıhy men teorııasyndaǵy arǵy-bergi kezeńderdiń jetis­tikterin, san alýan amal-tásil­de­rin basqa ǵylym salalarynyń jetistikterimen sabaqtas paıymdaı otyryp, zertteýshi bul sala­da da úlken ǵylymı nátı­je­ler­ge jetti. Bir daýysty men bir daýys­syz­dyń tirkesinen tura­tyn keıbir túbirtekter tarıhı damý barysynda tulǵasy jaǵynan ózge­­­risterge tús­ke­nimen, ilkidegi lek­­sı­­kalyq nemese grammatıkalyq maǵy­­nasyn saqtap qalatyny týra­ly ma­ńyzdy ǵylymı tujyrym jasady. Belgili bir uǵym negizinde týǵan maǵy­nalardy bildiretin túbir­tek­ter­di toptastyryp, olardyń damý tarı­hy­nyń kezeńderin órnektedi. Osy baǵyttaǵy izdenisteriniń birinde avtor AT[S/Sh]~T[S/Sh]A túbir­tek­te­ri­niń tarıhyn tarazylaıdy, olardan paıda bolǵan as-sa, ach-cha, at-ta, as-sa, ash-sha túbirtekterin saraptaıdy, osy túbirtekterdiń qaı-qaısysy da kún uǵymynyń negizinde týyndaǵan maǵy­na­lardy bildiretini týraly ǵyly­mı piki­rin dáıektedi.

Zertteýshiniń belgili bir nátıjege jetýi – basty kórsetkish. Ony aıtý mańyz­dy. Sonymen qatar, ásirese, kóp­shilik qaýym úshin sol nátıjege jetý jolyndaǵy ǵylymı-zertteý úderisin, ol úderistiń mazmunyn, mánin, tipti keıbir naqty bólshekterdiń, usaq tetikterdiń qyzmetin bilý de mańyzdy. Osy jaılardy eskerip, Berikbaı Saǵyndyquly joǵaryda kórse­tilgen AT[S/Sh]~T[S/Sh]A túbir­tekterden taralǵan týyndy túbir­tek­ter­diń kún uǵymynyń negizinde paıda bolǵan maǵynalardy bildirýiniń syryn tildik faktilerdi tarıhı-salys­tyr­maly júıede taldaý arqyly túsin­diredi. Kún sózi fonetıkasy, mor­fo­lo­gııalyq qurylymy, semantıkasy jaǵy­nan júıesi basqa-basqa tilderde de birdeı formada, birdeı mánde qolda­ny­la­ty­ny­na kóz jetkizedi.

Zertteý jumystarynyń bir qyryn ǵa­lym laq sózi deńgeıinde ashady: bastap­qy túri «oǵýllaq» bolyp aıtyl­ǵan laq sóziniń etımologııalyq negizin myna­daı ıerarhııa boıynsha paıym­daı­dy: oǵýl-laq → oǵý-laq → oǵy-laq → o-laq → u-laq → y-laq → laq. Osy úlgimen zertteýshi qazaq tilin­degi leksıkalyq birlikterdiń etı­mo­lo­gııa­lyq tarıhynyń tutas bir júıesin anyqtaıdy, zertteý nysanyna alynǵan ár sózdiń, túbirtektiń túp-tuqııanynan qa­zirgi qalpyna deıingi qalyptaný jol­daryn, olarǵa tán zańdylyqtardy ashady.

Qazaq tiliniń T[C/Sh], TS(s), DZ, TSh(ch), DJ jáne basqa affrıkattaryn qazirgi qalpynan túptegine deıin barlap, túpteginen beri qaraıǵy qalyptaný kezeńderin kezeń-kezeńge bólip saralaý, túrki tilderiniń (otyz­ǵa jýyq til) tarıhı damý keńis­ti­gin­de salystyrmaly taldaý, olar­dy zertteýdiń jolyn, ádisteri men tásilderin tabý, olardyń týý, qalyp­taný, damý zańdylyqtaryn ashý – zertteýshiden túrkologııanyń tarıhy men teorııasy boıynsha tereń bilimdi, irgeli izdenisti, eren eńbekti talap etken óte kúrdeli, kópqatparly, ınemen qudyq qazǵandaı qıyn jumys.

Zertteýshi baıyrǵy túbirler men qo­sym­shalardyń arasyndaǵy sabaq­tas­­tyq­tardy qarastyra otyryp, keı­bir derbes sózderdiń jurnaqqa nemese jal­ǵaýǵa aınalý úderisiniń kezeń­de­rin anyq­taý men kóne túbirler men jańa túbirlerdiń genetıkalyq ishki baılanys­taryn salalap, saralaýda da eleýli jetistikterge jetti.

Ǵylymda zańdylyq deńgeıinde qalyptasqan kúrdeli de irgeli quby­lys­tyń aqıqatyn onyń bólimderi, bólshekteri deńgeıinde anyqtaý múmkin emes. Mundaı qubylysty túgel qamtyp, onyń zańdylyǵyn quramdas bólimderi men bólshekteriniń ózara baılanystary, qatynastary, tutastyǵy júıesinde zert­teý ǵana oıdaǵydaı nátıjege alyp keledi. Berikbaı Saǵyndyquly túbir­tek­ter týraly teorııasyn osyndaı meto­dologııalyq ustanymǵa, pánaralyq zert­teý qaǵıdalaryna, matematıkalyq logıka, matematıkalyq modeldeý qısyndaryna súıene otyryp jasady.

Zertteýshi túrkologııa, qazaq til bi­limi salasynda irgeli zertteý ju­­­mys­taryn júrgizýmen qatar, orta ǵa­syr­daǵy jazba ádebı eskert­kish­ter­­diń transkrıpsııasyn, aýdarmasyn, túsindirmeli, alfavıtti, keri alfa­vıtti jıilik sózdikterin jasap, baspa­dan shyǵaryp, olardyń keń aýqymdaǵy ǵylymı aınalymǵa túsýine atsa­lysty. Orta ǵasyrdyń jazbasha eskert­kish­te­rin túpnusqadan oqý, dálme-dál aýdarý, ár sózdiń maǵynasyn ashyp, sózdik qurastyrý – ǵalymnyń kásibı quzy­rettiliginiń saralyǵyn taǵy bir qy­ry­nan tanytty.

Ǵalymnyń Ahmed Iúginekıdiń «Hıbat-ýl haqaııq» (Aqıqat syıy) das­ta­­ny­nyń transkrıpsııasyn, aýdar­­­masyn jasaýy, zerttelý tarıhyn zerdeleýi, ǵylymı sıpattamasyn jazýy, leksıka-grammatıkalyq erekshe­likterin anyqtaýy, túrikshe-oryssha-qazaqsha, arabsha-oryssha-qazaqsha, parsysha-oryssha-qazaqsha sózdikterin berýi – óz aldyna asa aýmaqty, jaýapkershiligi mol jáne ıgilikti jumys.

Túrkolog ǵalymdardyń arasynda Ahmed Iúginekıdiń «Hıbat-ýl haqaııq» (Aqıqat syıy), Mahmut Qash­qarıdyń «Dıvan-ý luǵat-ıt týrk», Júsip Balasaǵunnyń «Qutty bilik» shyǵarmalarynyń qarluq-uıǵyr tilinde jazylǵany týraly pikir­diń baryn aıta kelip, ǵalym bul pikirdiń qateligin bultartpas tildik fakti­ler­men dáleldedi.

Sondaı-aq Rabǵýzıdiń «Qıssas-ýl anbııa» eńbegin zerttep oqý, zerde­lep túsiný Berikbaı Saǵyn­dyquly­nyń ǵylymı zertteý­le­ri­niń órisin keńeıtti. Teo­logııa sala­syn­daǵy «Ǵalamnyń ǵa­jaıyp syrlary» atty irgeli eńbegi, Qorqyt atanyń ómiri men shyǵar­ma­shy­lyǵy, oıshyldyǵy týraly oılary men tolǵanystary ǵalymnyń ǵylymı shyǵarmashylyǵynyń aıryqsha aıdyndy arnasyna aınaldy.

Berikbaı Saǵyndyquly Ál-Fara­bı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnı­ver­sı­­tetinde aǵa oqytýshy, dosent, pro­fes­sor, kafedra meńgerýshisi, dıs­­ser­ta­sııalyq keńestiń múshesi, keńes tóraǵa­­synyń orynbasary, keńes tóraǵasy retinde uzaq jyldar boıy us­tazdyq etip, onǵa tarta jańa jáne arnaýly oqý pánderin óndiriske engiz­di. Otyz­dan astam ǵylym kandıdaty men doktorlaryn daıarlady. Qazaq til biliminiń, túrkologııanyń, qazaq fılo­lo­gııa­synyń damýyna zor úles qosty.

 Búginde seksenge kelgen dara tulǵa aldy-artyna senimmen qarap, ustazdyq jáne ǵylymı-shyǵarmashylyq eńbegin tabysty jalǵastyrýda.

Janǵara DÁDEBAEV,
fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor,
Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti Abaı ınstıtýtynyń dırektory

Sońǵy jańalyqtar

Jastar qalaýy – jarqyn keleshek

Referendým-2022 • Keshe

Referendýmdy qoldaýǵa úndeý jasady

Referendým-2022 • Keshe

Aǵa býynnyń aıtary bar

Referendým-2022 • Keshe

Áljannyń kise belbeýi

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar