Qoǵam • 01 Shilde, 2019

Taǵdyr synaǵyn jeńgen jigit

618 ret kórsetildi

Keńes zamanynda eńkeıgen káriden, eńbektegen balaǵa deıin maıdanger-ushqysh Alekseı Maresevti biletin. 1942 jyldyń qaqaǵan qysynda onyń ushaǵyna oq tıip, jerge qulap túsedi. Aman qalǵan ol 18 táýlik tentirep júrip tiri tabylady. Dárigerler úsigen eki aıaǵyn jilinshikten short kesip tastaıdy. Biraq A.Maresev sholaq aıaǵyna protez baılap alyp, 1943 jyldyń jazynda ushaqqa qaıta otyryp, nemistermen soǵysady. Nátıjesinde oǵan Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy beriledi. Jaryqtyq 2001 jyly 85 jasynda dúnıe saldy. Bul adam jaıly kitaptar jazyldy, kıno túsirildi. Máskeýden bastap, Betpaqdaladaǵy qoı sovhozyna deıin esimine kóshe, aýyl aty berildi.

Muny nege aıtyp otyrmyz? О́ıt­keni Maresev sııaqty marqasqa qa­zaqtan da shyqty. Ol jigit qazir orta­myzda aman-esen júr. Aty-jóni – Sııazbek Meıramuly Dá­lıev. Bul azamattyń qos qoly qol­tyǵynan joq.

* * *

Áńgimeni áýelden bastasaq, Sııaz­bek 1990 jyly Qaraǵandy qalasynda qarapaıym otbasynda dúnıege kelgen. Es bilip, eseıgen shaǵy elordada ótti. Árıne aıaýly ata-ájesiniń qolynda. El qatarly mektepke bardy. Balaýsa sezim, bala qııaldyń jeteginde bastaýysh synypty aıaqtady. Aýlada kórshi-qolań qosylyp, fýtbol oınaıtyn. Sııazbek te dop qýdy. Tipti ala dopty aıaǵynda oınatqan fýtbolshy bolýdy armandady. Keıin kúreske qatysyp kórdi. Qatarlastarynan moıyny ozyq bala kádimgideı beldesýdiń aıla-tásilin ıgerip, táńir jarylqasa bolashaqta balýan bolýǵa yntasy aýdy.

Beý dúnıe-aı, Sııazbektiń bala qııalyn jastaı terbegen balýan bolý armanyna 2003 jyly maýsym aıynyń 5-i kúni núkte qoıyldy. Taǵdyr ony basqa arnaǵa buryp áket­ti. Jaı áketken joq, taýdaı sy­naq­qa saldy, tek tózimdiler ǵana tótep berer tótenshe jaǵdaıǵa tap boldy.

* * *

Sııazbek besinshi synypty bitir­gen jyly edi. Jurt Astana kúnin atap ótpekke (ol kezde qala merekesi maýsymnyń 8-i kúni toılanatyn) japa-tarmaǵaı daıyndyq ústinde-tin. Buǵan qarapaıym mektep oqýshylary da tartyldy. Arasynda bizdiń keıipker de bar. Tapsyrma júktegen ustaz jańadan boı kótergen mektep ǵımaratynyń mańaıyn oqýshylarǵa tazalatyp, úıilgen qoqysty aýlaqqa tóktirip, abyr-sabyr jumys júrip jatqan. Sııazbek oıynda eshteńe joq qoqys toly qabyn arqalap, aıańdap bara jatty. Kenet kóldeneń jatqan toqtyń symyna shalynyp qulamasy bar ma. Onymen qoımaı qulap bara jatyp, álgi symnan shap berip ustaı almas pa...

Tars etken dybys shyqty. Oqý­shylar jalt qarasa, anadaı jerde Sııazbek sulap jatyr. Álgi symda adam túgil pildiń ózin eki sekýndta joq qylatyn joǵary kerneýli toq júrip tur eken.

О́kinishti... kóktemde búr jaratyn qyz­ǵaldaqtaı jańa gúldep kele jatqan bir ǵumyr toqqa tústi. Al­ǵashynda dárigerler óldige joryǵan. О́ıtkeni mynadaı jaǵdaıda tiri qala­tyndar neken-saıaq. Biraq Sııazbektiń dámi taýsylmaǵan eken, bir apta es-tús­siz jatyp, aman qaldy.

Oıda-joqta urǵan elektr qýaty balanyń úsh qabyrǵasyn kúl qylyp, oń jaǵyn tesip syrtqa shyǵypty. Olaı bolmaǵanda, tiri qalmas edi. Qudaıdyń qudiretine qaramaısyz ba, qabyrǵasyn qaqyratyp sógip tú­sirgen toq ókpe-baýyr, júrek-búı­rekke tıispegen.

Qysqasy, «bastan qulaq – sadaǵa» degendeı, bozbala esin jıǵanda eki qoly ıyq tusynan alynyp qalǵanyn kórdi. Qaıran jastyń sol kezdegi qanatynan qaıyrylǵan balapandaı álsiz shyrylyn dáti jetken adam ǵana estir edi. Dátke qýat dúnıe, synyptastary men dostary aǵylyp kelip aldaýsyratty.

Sııazbek inimiz kúni búginge deıin sol kezdegi dostar kómegin asa bir rıza­shylyqpen eske alady. Ustaz­da­ryna da aıtar rahmeti zor. Bul aýrýhana tóseginde tańy­lyp jatqanda, ustazdary jýrnal­da­ǵy atyn syzdyrmaı oqýyn jalǵas­tyrýyna múmkindik jasapty.

* * *

2008 jyly orta mektepti tá­mam­daǵan Sııazbek grant arqyly Qazaqstan-Reseı ýnıversıtetiniń shet tilder fakýltetine oqýǵa túsedi. Qa­lanyń bir qıyry Qaraótkel aýylynda ájesi Merýert Baıjanovanyń qolynda turatyn stýdent tańerteń oqýǵa attanǵanda jol bıletin moınyna ilip alyp tartady. Aýyldan qalaǵa qatynaıtyn avtobýstyń kondýktorlary qos qoly joq jigitti ábden tanyp alǵan, iltıpat bildirip kómek qolyn sozady. Al ýnıversıtetke kelgende anaý-mynaý jumystaryna joldastary kómektesedi.

Sóıtip birinshi kýrstyń tabal­dyryǵyn attap, apyl-tapyl oqýyn jalǵastyryp, el qatarly júrip jatqan Sııazbekke bir kúni ájesi: «Qaraǵym, «qudaı saldy, qul kóndi» dep júre berme, eńseńdi kóter, el sııaqty sen de bir bıikten kórinýge haqyń bar. Keshe gazetten oqydym, qalada «Qaısar» atty sport klýby bar eken. Sol klýb múgedek jandardy sportqa baýlıtyn kórinedi, solarǵa habarlassaq qaıtedi?», deıdi.

Bul pikir alǵashynda balanyń kóńiline onsha qabysa qoımaıdy. О́ıtkeni sabaq aýyr, onyń syrtynda qos qoly birdeı joq adamnan qandaı sportshy shyqpaq... Bala kúngi balýan bolý armany sanadan óshkeli qashan... Odan da sabaǵymdy jóndep oqymaımyn ba?

Arada eki-úsh aı ótedi. Ájesi baıaǵy áýenge qaıta basady. Qaljyraǵan jyldary basyn súıegen, taryqqanda demeý bolǵan ájesiniń sózin ekinshi ret jerge tastaý uıat. Sóıtip Sııazbek joǵarydaǵy klýbqa baryp, múgedek adamdardy sýda júzýge úıretetin Vladımır Zagorodnyı deıtin bapkerge jolyǵady.

Mássaǵan! Basqasy basqa, sýǵa qalaı júzbek? Qysqasy, júzý qolym­nan kelmeıdi dep oı túıgen Sııazbek aınalyp kete berdi.

Biraq qoly bolmasa da, denesi tulǵaly, barlyq jaǵynan sportqa beıim jigitti bapker Zagorodnyı bir­den ańǵarady. Aınalyp ketip bara jatqan syryqtaı qazaqqa uzaq qarapty. Arada apta ótkende Sııaz­bekti bapkerdiń ózi ýnıversıtetke izdep keldi. Sııazbek bolsa bas shaıqady. Zagorodnyı da kelýden jalyqpaıdy. Aqyry jas jigitti basseınniń jıegine jetkizedi.

Zagorodnyı: «Qoryqpaı sýǵa sekir, batyp bara jatsań qutqaryp alam... Káne, batyrym, senen birdeńe shyǵady, kettik». Sııazbek sýǵa sekirdi. Batyp barady. Sybanyp daıyn turǵan bapkeri men týǵan inisi Álı sýdan sýyryp alyp shyqty.

Qaıta sekirdi taǵy batyp ketti. Baıaǵy Álı ańdyp turyp qutqarady. Bir apta degende sýǵa batpaıtyn kúıge jetti. Bir aıdyń ishinde tek aıaqpen júzýdi úırendi.

 – Basynda óte qıyn boldy, – dep eske alady Sııazbek: «Jattyq­ty­rýshym meni úıretý úshin óziniń qos qolyn baılap tastap júzip kórip, odan keıin aqyl-keńes aıtatyn».

Sııazbektiń ynta-yqylasy men tabandylyǵyna kózi jetken bapkeri: «Eger osy ekpinnen qaıtpasań, jarty jyldyń ishinde jarysqa shyǵýǵa daıyn bolasyń. Endi budan bylaı araqashyqtyqty mejelep júzýdi úırenemiz. Iske sát, kettik!» deıdi.

Rasynda jarty jylǵa jetpeı Sııazbek qur attaı qulpyryp shyǵa keldi. Bos ýaqyt joq. Tókken terdiń óteýi tegin ketpeıdi degendeı, sýǵa tunshyǵyp júrgen Sııazbek úsh-tórt aıdyń ishinde sylań júzgish bolyp úlgeredi. Bul da qudaıdyń bergen nyǵmeti. Sóngen úmit qaıta oıanady. Tipti jazǵy demalysta basseınge kúnine eki ret baryp, 2,5 saǵattan daıyndalatyn tártipke kóshedi.

* * *

Bapkeri Sııazbekti tórt aıdan soń ıaǵnı, 2009 jyldyń 26 naýryzynda Almatyda ótken múgedek sportshylar týrnırine alyp barady. Osy jarysta 50, 100, 200 metr qashyqtyqqa júzip óner kórsetken jigit úsh qola medalǵa qol jetkizdi. Osylaı júzýden alǵashqy júldesin alǵan jas 2008 jyldyń jazynda Tarazda ótken taǵy bir jarystan 50 metrge júzýden birinshi oryn, 100 metrge arqamen júzýden ekinshi oryn, 100 metrge erkin júzýden úshinshi oryn alady.

Arada toǵyz aı ótken soń, bapkeri Sııazbekti Tokıo qalasynda jalaýyn kótergen jasóspirimder arasyndaǵy Para Azııa oıyndaryna alyp bardy. Bul 2009 jyldyń qyrkúıek aıy. Jarysqa 26 memlekettiń múgedek sportshylary kelip qatysypty. Mártebeli dodadan Sııazbek 4 medal (2 kúmis, 2 qola) oljalap elimizge zor tabyspen oraldy. Birinshi oryndy jeńip alǵan qytaılyq jigit 17 jyl jattyqqan eken.

Sóıtip oılamaǵan jerden jarymjan júzgish 2009 jyldyń eń úzdik sportshysy atanyp, erekshe eńbegimen tanylǵan tulǵalarǵa beriletin «Altyn adam» syılyǵyna ıe bolady. «Japondyqtar eki qoly ıyǵynan joq meniń jarysqa qatysatynymdy kórgende qatty tańdandy, sebebi ondaı sportshy tek men ǵana edim», deıdi Sııazbek.

Osylaı bastalǵan sportshynyń jeńis joly jalǵasty. 2010 jyly Bratıslavada ótken halyqaralyq jarysta top jarsa, 2014 jyly eresekter arasynda uıymdastyrylǵan Para Azııa oıyndarynda júzýden qola júldege qol jetkizdi. 2015 Sochıde ótken IWAS Dúnıejúzilik oıyndarynda 100 metrge erkin júzýden qola, 50 metrge batterflıaı ádisimen júzýden kúmis medalǵa ıe boldy. Osylaı eselengen jeńis joly 2016 jyly Brazılııada ótken chempıonatta kúmis jáne qola júldeniń ıesi atandyrsa, 2018 jyly nemis jerinde jalaý kótergen aýqymdy týrnırde 50 metrge arqamen júzýden álemdi aýzyna qaratyp, altynnan alqa taqty. Al ótken jyly Indonezııanyń Djakarta qalasynda uıymdastyrylǵan III Para Azııa oıyndarynda S.Dalıev S5 kategorııasyndaǵy sportshylar arasynda 50 metrge batterflıaı ádisimen júzýden jeńimpaz atandy.

* * *

Osylaı taǵdyr synaǵyn jeńgen jigit qazir múgedek sportshylardan jasaqtalǵan elimiz quramasynyń beldi múshesi. Eshkimniń kóme­gin­siz ınternetti tolyq ıgergen. Bash­paılaryn paıdalany, klavıa­tý­radaǵy áripterdi terip jaza alady. Kıimin áldeqashan ózi kıip-sheship úırengen. Úılengen. Eki balasy bar. Qulynshaqtary quldyrańdap el qatarly ósip jatyr. Qudaı buıyrtsa, aldaǵy maýsym aıynda Berlın qa­lasynda ótetin lısenzııalyq týrnırge attanbaq. Eger osy jarys­tan tıesili upaıǵa qol jetkizgen jaǵdaıda baýyrymyzǵa álem chempıonatyna baratyn qaqpanyń qulpy ashylmaq.


Sońǵy jańalyqtar

Prezıdent Almaty ákimin qabyldady

Prezıdent • Búgin, 14:07

Iranda 6 baldyq jer silkinisi boldy

Álem • Búgin, 11:20

О́tken táýlikte 187 adam indet juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 10:40

Búgin aqyn Muhtar Shahanov 80 jasqa toldy

Qazaqstan • Búgin, 09:02

Dollar arzandady

Qarjy • Keshe

Uqsas jańalyqtar