Tarıh • 16 Tamyz, 2019

Turardyń Qytaıǵa qupııa sapary

1727 ret kórsetildi

HH ǵasyr basynda qazaq zııalylarynyń halqy úshin atqarǵan eńbegi ushan-teńiz. Olardyń eren isterin áli tolyq zerttep-zerdelep úlgermeı jatyrmyz. Sondaı tulǵanyń biri – Turar Rysqulov. Bul adamnyń qaıratkerlik qabileti Keńes Odaǵy deńgeıinen asyp, Komıntern ókili retinde álemdik masshtabtaǵy saıası isterge aralasýyna yqpal etti. Sonyń bir parasy – Azııa qurlyǵyndaǵy kóshpendi jurt Mońǵolııanyń konstıtýsııasyn jasap, eldiń saıası-ekonomıkalyq damýyn sosıalıstik baǵytqa buryp berýi. Isti tııanaqtaý úshin qaıratker atalmysh memleketke 1924 jyldyń qazan aıynda baryp, 1925 jyldyń shildesine deıin 9 aı qyzmet etti. T.Rysqulovtyń Mońǵolııada atqarǵan eńbegi jaıly «Egemen Qazaqstan» gazetiniń jylashar sanynda «Turardyń Kúredegi kúnderi» atty kólemdi maqala jarııalanǵan edi. Osy jazbada qaıratkerdiń ol jaqta atqarǵan jumysy jaıly baıandalǵan bolatyn. Deıturǵanmen T.Rysqulov osy saparynda kóshpendi eldiń saıası baǵytyn durystap qana qoımaı, irgedegi Qytaı Respýblıkasyna qupııa baryp kelgeni jaıly kóp aıtylmaı júr. Biz osy taqyrypty qaýzap kórmekpiz.

Qazaq knıazi Qasyqbaı

О́tken ǵasyrdyń 1923 jyly Ońtústik Qytaı, ıaǵnı Kanton úkimetiniń tóraǵasy laýa­zymyna qoly jetken ult kósemi Sýn Iаt Sen berekesi ketken qytaı qoǵamyn biriktirip, Japonııa bastatqan sheteldik basqynshylar yqpalynan qorǵaný úshin Keńes Odaǵymen ymyralasty. Biraq 1925 jyly bul adam dúnıeden ótip, qytaı eliniń ishki jaǵdaıy shıelenisip, memleket  bılikke talasqan birneshe generaldyń kúres alańyna aınaldy. Bul tartys-talastyń Keńes Odaǵy men onyń jas dosy mońǵoldar úshin tıimsiz tustary kórine bastady. Mysaly, eldiń shyǵys úsh provınsııasynyń bıleýshisi Jan Zolın «Mońǵolııa  jeke memleket emes, ol Qytaıdyń bir bóligi» deıtin astamshyl málimdeme jasap, Keńes Oda­ǵyna osy máseleni moıyndaýyn talap etti. Bolshevıkter kóse­mi V.I.Lenın kózi tirisinde qytaılyqtardyń joǵarydaǵy talabyn durys kórip, quptaý arqyly Mońǵolııany basyp almaqqa árekettenip jatqan Jan Zolınnyń shabýylyn toqtatty.  

Joǵarydaǵy bir-biri­men taıtalasyp jatqan general­dar­dyń biri Fyn Iý Sıan 1925 jyldyń basynda Keńes Oda­ǵynyń Qytaıdaǵy elshisi Lev Mıhaılovıch Karahanǵa joly­ǵyp, Mońǵol memleketimen baılanys jasaýǵa kómektesýin ótinedi. Elshi myrza bul máseleni Máskeýge habarlaıdy. Sóıtip Mońǵolııa basshylaryna saıası qubylasy Máskeýden «tez arada qytaı generalymen baılanys jasańdar» degen tapsyrma kelip túsedi.

Nátıjesinde, 1925 jyly 19 naýryzda mońǵol basshylary aqyldasyp, Qytaıǵa baratyn ókilderdi iriktep, qaýly qabyldaıdy. Olar mundaı   ma­ńyzdy iske Sharýashylyq mı­nıstri Amar, Ishki ister mı­nıstri Nabanseren, Ortalyq par­tııa komıtetiniń hatshysy Geliksenge úsheýin laıyq kórip, «sizder ne aıtasyz» degen­deı Máskeý jaqqa jaltaqtap qaraıdy.

Kóp uzamaı KSRO Syrtqy ister mı­nıstri G.Chıcherınniń atynan Mońǵol úki­metiniń basshylaryna jedelhat kelip tú­sedi. Hatta: «Qytaıǵa baratyn ókilder quramyna T.Rysqulov engizilsin» delinipti. Sodan  Mońǵol Halyq partııasy Ortalyq Komıtetiniń basqarma músheleri 23 naýryz kúni qaıtadan jıyn ótkizip, joǵarydaǵy quramǵa «Mońǵolııadaǵy az ult ókilderi qazaq Qasyqbaı men uranqaı Tebiktini qosý týraly» sheshim qabyldaıdy. Mundaǵy Qasyqbaı dep otyrǵanymyz – Turar Rys­qulov ta, ekinshi adam qazaq tilin erkin meńgergen Tebikti. Mun­daǵy maqsat –  qytaılarmen  júr­giziletin kelissóz barysynda ol mán-jaıdy Turarǵa qazaqsha tárjimalap otyrady.

Joǵarydaǵy ókilder Qytaı generalymen resmı kelissóz júr­gizetin bolǵandyqtan, olar­ǵa jańadan ataq-dáreje be­riledi. Máselen, Amarǵa – beıs-markız, Nabanserenge – han, Geliksengege – gún, al Qasyqbaıǵa (T.Rysqulovqa) – qazaq knıazi degen ataq berilipti.

 

Kalgandaǵy kezdesý

Qytaıǵa baratyn resmı ókilder belgili bolǵannan keıin Mońǵol Halyq partııasynyń Ortalyq Komıteti tótenshe komıssııa jasaqtaıdy. Buǵan T.Rysqulov múshe boldy. Mun­daǵy maqsat – qytaı eline baratyn ókilder ne aıtýy kerek jáne qarsy taraptan qandaı su­raqtar qoıylýy múmkin, oǵan qalaı jaýap berilýi tıis.., t.b. másele talqylandy. Bul jer­de mańyz beretin dúnıe, ókilder ózderi bilip eshqandaı kelissózge qol qoıýǵa bolmaıdy, ekinshi shart, bular aldymen Beıjińge baryp sondaǵy KSRO elshisi L.Karahanǵa jolyǵyp, aqyldasqany jón.

Sóıtip Qytaıǵa baratyn Mońǵolııa ókilderi 1925 jyly 25 naýryzda jolǵa shyǵady. Arasynda qazaqsha kıingen, basynda tórt saıly pushpaq kereı tymaq, kók qasqalap tikken saptama etigi bar Turar júr. О́kilder 18 táýlik degende Kalgan qalasyna jetedi. Bularmen kezdesýge tıis general Fyn Iý Sıan osynda kútip jatyr. О́kilder Máskeýden berilgen tapsyrma boıynsha Beıjińdegi elshi Lev Karahanǵa jolyqpaı turyp, qytaı generalymen kezdesýge bolmaıdy. Endi qaıtpek kerek? 

Qysqasy, qýlyq oılap tabady. «Biz áýeli arýaq attaǵandaı bolmaıyq,  Beıjińge baryp qytaı halqynyń kósemi Sýn Iаt Senniń qabirine taǵzym eteıik, sodan keıin kelemiz» dep bulardy kútip otyrǵan generalǵa sálem aıtyp, Beıjińge júrip ketedi. Bul jerde T.Rysqulov elshige jolyǵyp tolyq málimet alady. Osy saparynda Turar aǵamyz Lev Mıhaılovıchtiń nusqaýymen Qytaı elinde otyrǵan Japonııa elshisi Kenkıtı Iosıdzavamen jolyǵady. 1937-38 jyldary joǵarydaǵy L.Karahannyń da, T.Rysqulovtyń da atylýyna osy oqıǵa basty sebep bolǵan, deıdi jazýshy Sherhan Murtaza.

Onan soń ókilder Kalgan qalasyna kelip  Fyn Iý Sıanmen kezdesedi. Qytaı generaly bu­lardy óz úıinde qabyldap, taıtalasy mol saıası suraqtar qoıyp, oǵan dúdámal jaýaptar alady. Osylardyń keıbirine toqtalsaq: «Keńes Odaǵy Mońǵolııadan ás­kerin qashan áketedi?» «Moń­ǵolııa áskeriniń arasynda orys keńesshiler nege kóp?» «Eger Qytaıǵa úshinshi bir el sha­býyl jasasa, Mońǵolııa kómektese ala ma?» t.b. Mońǵoldar bul saýal­darǵa jaýap berý úshin jaýtańdap «til bilmeıtin» Qasyqbaıǵa qa­raıdy.

Osy taqyryp boıynsha­ kóp­ jyl zertteý júrgizip, bir­­­ne­she kitap jazǵan tarıh ǵylym­darynyń doktory Minis Ábil­taıuly, qytaı generaly Moń­ǵolııa ókilderimen kelissóz júr­gizý barysynda keıbir máse­leni delegasııa basshysy Amar beıispen jeke otyryp áńgimeleskisi keletinin aıtypty, soǵan qaraǵanda ol ókilder quramynda orys tyńshysy bolýy múmkin dep saqtyq jasaǵan kórinedi dep jazady.

Sóıtip Amar myrza Fyn Iý Sıanmen birneshe ret kezdesken. Osy bir jeke sóılesý kezinde qytaı generaly Mońǵolııany táýelsiz el retinde moıyndaıtynyn aıtyp, eń bastysy mońǵol dalasy arqyly Reseıden qarý-jaraq alý nıetin jetkizgen. Osy máseleni T.Rysqulov Más­­keýge málimdegen sııaqty. О́ıt­keni qytaı generaly orystan qarý-jaryq alyp, óziniń ishki qarsylastaryna soqqy bergeni belgili.                                   

Kezdesýdi sátti aıaqtaǵan ókil­der 1925 jyly mamyr aıynyń 1-i kúni Mońǵolııaǵa oralyp, aıdyń 3-4-i kúnderi Mońǵol Halyq partııasy Ortalyq Komıtetiniń Basqarma jınalysynda Turar Rysqulov ókildiktiń Qytaıǵa jasaǵan sapary týraly baıandama jasaıdy. Osy baıandama mátininde qytaı generaly Mońǵol halqynyń múddesi úshin emes, óz múddesi úshin kelissóz júrgizýge májbúr bolǵanyn aı­typ, sapar kezinde jolda kezdesken qıynshylyqtar, Beı­­jińge baryp istiń mán-jaıyn anyqtaǵany týraly t.b. máselelerge toqtalǵan eken.

Sońǵy jańalyqtar

Jastar qalaýy – jarqyn keleshek

Referendým-2022 • Keshe

Referendýmdy qoldaýǵa úndeý jasady

Referendým-2022 • Keshe

Aǵa býynnyń aıtary bar

Referendým-2022 • Keshe

Áljannyń kise belbeýi

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar