Rýhanııat • 28 Qarasha, 2019

Urpaǵy myqtynyń – ulysy myqty

206 ret kórsetildi

Baıyrǵy babalardan búginge jetken: «Bala uıada ne kórse, ushqanda sony iledi» deıtin qundy támsil bar. Osy támsildi sál tápsirlep kórsek, ıaǵnı balanyń otbasy oshaq qasynda kórgen tárbıesi men úırengen ónegesi onyń ómirlik ustanymyna aınalady. Otbasynan ábes qylyq kórip ósken bala úlkeıgende sony jasaıdy. Bul talas týdyrmaıtyn másele.

Dana halqymyz «jasta bergen tárbıe, jas qaıyńdy ıgendeı» degendi beker aıtpasa kerek. Sol sııaqty erte dáýirde ómir súrgen úlken oıshyl Arıstoteldiń «Sábı ol – taza taqta, ne jazsań, sony oqısyń» deýi qazaqtyń joǵaryda aıtylǵan aqyl tarazysymen úndesip jatyr.

Túsingen janǵa urpaq tárbıesi óte úlken uǵym. Urpaǵy tárbıeli qaýymnyń – ulysy myqty, irgesi berik, shańyraǵy bıik, túligi túgel, berekesi baıandy, tirligi baısaldy bolady. Bul áldeqashan dáleldengen aksıoma. Burynǵylar kóp aıtatyn «ilgeri ketkenniń ıti ottaıdy, keıin ketkenniń kelini urlyq qylady» degen bir aýyz sózdiń astarynda atan túıe tarta almas júk jatyr.

Sondyqtan da atamyz qazaq urpaǵynyń baıandy, baısaldy, baıypty, ımandy bolýyna qatty mán bergen. Tipti burynǵy babalarymyz «Iá, Alla, bala ber, bala berseń sana ber, sana bermeseń ala ber» deıdi eken. Osyǵan qaraǵanda halqymyz sanasyz urpaqtan úmit kútpegeni, onyń barynan joǵy tıimdi ekenin óte jaqsy bilgen. 

Qazirgi tańda maman psıhopedagogtar «Ulttyq tárbıeniń ózegi – otbasy. О́ıtkeni sábı bala kózin ashyp kórgenin qaıtalaýmen tárbıelenedi. Otbasynda rýhanı-ımanı durys tárbıe kórgen bala qoǵamǵa paıdaly. Ol óz isine ıe, senimdi, jigerli bolyp ósedi. Al aldaý, arbaýǵa ushyrap, qaǵajý kórip ósken bala jigersiz, senimsiz, is-árekette turaqsyz bolady» deıdi.

Sol sııaqty tanymal ustaz, búgingi qoǵamdaǵy bala tárbıesi jaıly ádistemelik nusqaýlyq avtory Anar Amankeldiqyzy, bala ózin jabyqqan sátte jubatatyn, ýaqtyly tamaǵy men kıimine kóńil bóletin, aýyrǵanda qaraıtyn senimdi bireýdiń árqashan qasynda bolýy, onyń ózine senimdi bolyp ósýiniń negizi bolyp tabylady. Keıin ol ózin túsinetin, súıetin, qoldaıtyn áke-sheshe tulǵasyna oıysady. Senim aıasynda ósken bala jasóspirimdik shaqty da jeńil ári qıynshylyqsyz ótkeredi... Bala tárbıesi sabyrlylyqty, eń bastysy, ónege bola bilýdi kerek etedi. Ol úshin otbasyńyzda ulttyq, qoǵamdyq, dinı qundylyqtardy joǵary ustańyz. Kishkentaıynan úıinde kóp kitap oqylatyn balalar ómiriniń alǵashqy jyldarynan-aq kitapqa qyzyǵýshylyq tanytady. Barlyq bala ata-anasyna nemese qasynda bolǵan jandarǵa eliktep, olardyń kúndelikti istegen isterin qaıtalaıdy, dep ǵylymı-pedagogıkalyq paıym jasapty. 

Sol sııaqty ejelgi kóshpendiler uǵymynda kóneden kele jatqan mynadaı ósıet bar. Dana jurtymyz: «Balańdy bes jasqa deıin patshadaı syıla, on eki jasqa deıin quldaı jumsa, on ekiden asqan soń ózińmen teń kór» depti. Iаkı, balany bes jasqa deıin betinen qaqpaı erkin ósir, ol erkindiktiń, erliktiń úlgisin úırensin degeni. О́ıtkeni sábı kúninde qaǵajaý kórgen bala taıynda janshylyp minilgen jylqy sııaqty jigersiz keledi. Al on eki jasqa deıin «quldaı jumsaý» uǵymy tipti tereń. «Beıbit kúnde kóp ter tókseń, maıdanda qan az tógiledi» dep ataqty jahanger-qolbasshy Shyńǵyshan aıtqandaı, qazaqtar balasyn otaý quratyn on úsh jasqa deıin ómirdiń oıy men qyryn, jyry men syryn úıretip úlgeretin bolǵan. Bala otaý ıesi jasyna jetti. Ony el ıesi, jer ıesi, halyqtyń bary hám nary retinde sezindirý úshin áke balasyn ózimen teń kóredi, birdeı ustaıdy, qart qyran sııaqty birge ushyp, birge qonyp júrip baýlıdy. Osy úrdis buzylmasa, bala úshin ákeden asqan asqar taý, ákeniń ıyǵynan bıik shyń bolmaıdy.

Otbasynan ónegeli tárbıe kórgen urpaq qoǵamynyń ustyny ispettes. Tipti adamzattyń abzaly Muhammed paıǵambar óz úmbetine qaratyp: «Senderdiń arttaryńa qaldyrýǵa tıis eń qundy dúnıeleriń – mal múlik, qazyna baılyq, altyn-kúmis emes urpaqqa úıretken ónegeli tárbıeleriń» degen eken.

Sol sııaqty halqymyzda «qyzǵa qyryq úıden tyıym» degen óte mándi uǵym bar. Bul da sol urpaq tárbıesine qatysty aıtylǵan qundylyq. «Ulyń ósse uly jaqsymen, qyzyń ósse qyzy jaqsymen kórshi bol» degendeı qyzdyń tárbıesin ata-anasymen birge kórshisi, onyń arǵy jaǵyndaǵy irge qanat qonǵan úıler, odan qaldy kelesi qońsylar, tipti eń shetki qyrqynshy úıge deıingi aýyl-aımaq baqylaýy tıis degen sóz bul. Budan bizdiń túıetinimiz – urpaǵy tárbıeli halyqtyń bolashaǵy zor bolmaq.

Sońǵy jańalyqtar

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar