Rýhanııat • 08 Maýsym, 2020

Ala qap ishinde aýnaǵan saryn

353 ret kórsetildi

Múgúlsim tezek terýge jınaldy. Jınalǵany nesi dep jıyryla qalǵan bolarsyz. Onyń bul iske birjola bet alýynyń astarynda aıaýsyz taǵdyr, almaǵaıyp zaman, alasapyran zulmat, bir sózben aıtqanda ulyq ulys qazaqtyń tutas tragedııasy jatqanyn sol kezde eshkim bilgen joq. Onyń sol kezde arqasynan ala qaptyń ishinde qaz moıyn qyzyl dombyra jatqanyn da eshkim ańǵarmady.

Onyń sol kezde zapyranǵa to­ly zarly keýdesinde alabuǵa­daı aýnap túsken zamana surqy, kel­mes­­ke ketken keshegi mamyrajaı ýa­­qyt kerýeni qandy sazǵa aı­na­lyp, shemenge oranǵan sherli she­ji­­re on saýsaqtan toǵyz pernege kúı bo­lyp tógilerin de eshkim ańdamady.

Arǵy atalary myńdy aıdaǵan Múgúlsimniń ala qapty arqasyna salýy shynymen kórgen kózge oǵash, tipti turpaıy edi. Qolyna tezek ustamaq túgili, saýsaǵyna qap ilip kórmegen qarakók tuqym­dy bul pushaıman kúıge salǵan salqyndy sezip te otyrsyz.

Anadaı jerde bı­liktiń jandaıshap bir shabarma­ny tezek terýge shyqqan Mú­gú­l­­simdi kekete keleke qy­lyp tur. «Kekirik atqan keshegi za­man­­daryń kelmes­ke ketti! Tezek terip, ke­deımen teń boldyńdar!» dep qarqyldady Keńes soldaty.

Múgúlsim onyń daraqy, topas, toǵyshar kúlkisin qulaǵyna da ilmedi. Keýdesin kernegen jańa sa­ryn alasurtyp barady. Anaý qy­zyl shoqyny tezirek asyp, qara­syn tezirek batyrǵysy kelip asy­­ǵady. Kúı meńdegen qońy­raý­ly saraı qońyr jazyqty betke al­dy. Janyn jaryp shyǵar tyl­sym dybysty yńyldap attaı­dy. Qaıt­ken kúnde yrǵaǵy muń­dy, qa­ǵy­sy taǵdyrly bul áýen ishine tú­sip ket­peýi kerek. Olaı bolǵan jaǵ­daı­da óner óz ıesin ózi alyp jyǵady.

 * * *

Arqada shertpe kúıdiń sheshe­ni atanǵan Aqqyz Ahmetqyzy degen ónerpazyńyz osy – Múgúlsim. Iá, zamanynda kele-kele túıe­si keń saharaǵa syımaǵan, Arqa­nyń qoıny-qonyshyn úıir-úıir jylqysy jaılaǵan, otar-otar qoıy oıdyń-qyrdyń sánin kirgizgen ataqty Ahmet bolystyń kenje qyzy Múgúlsim! Erekshelep qoıǵan esimin el tik aıtýǵa batpaı, erkeletip Aqqyz ataǵan kúıshi Múgúlsim, ónerpaz Múgúlsim, bekzat Múgúlsim!

Ahmet baıyńyz bolsa, Aqse­leý aǵalar aıtqandaı ári bolys, ári baı, on myń aq qoı, on soqyr bitken ordaly kisi bolypty. On myń aq qoı dep otyrǵany – ol kezde qara qoıdy esepke almaı sanaıdy eken. Osynshama dáýlet, qısapsyz baılyqtyń ıesi sol Ahmettiń kenjekeıi o zamanda bu zaman Aqqyz tezek terýge shyǵady dep kim oılaıdy?

Qazaqtyń basyna túsken aýyr náýbet, baı-shonjarlardy qýǵyndaǵan kámpeske Arqada uzaq jalǵasty. Sal-seriler jappaı atylyp, asylyp, qasiretti ánder men taǵdyrly kúıler «ja­zaǵa» tartylyp jatty. Arqa dala­synda shertpe kúıdiń tutas mek­tebi talqandaldy. Temir júıe Tát­tim­bet salǵan sara joldy tegis joıdy. Dombyralar otqa ja­ǵylyp, dáýlesker kúıshiler oqqa ilindi...

Aqqyz kúıshini de osy shapqyn qyryna aldy. Ákesi qamalyp, qos aǵasy qatar aıdalyp ketken zarly Aqqyzǵa sol kezeńde ishtegi zaryn qos ishekke uzatýdan basqa amal qalmaǵan edi. Onyń ózin tyǵylyp, japan dalada jalǵyz tarqatsa tarqatty, tar­qatpasa boıyn meńdegen qaı­ǵyly qaǵys janyn jegideı jep mıynda máńgi yzyńdaǵany yzyńdaǵan!..

Sheri ishine shıyrlanǵan Aq­qyz qolyna ala qap alyp aýlaqqa shyǵyp bara jatqany osy gáp.

Aqqyzdyń ala qanary ishinde aýnaǵan sondaǵy asyl mura­­lary­nyń biri — «Qaıran elim» kúıi eken. Kúıikten týǵan kúıdiń tabı­ǵaty aty aıtyp turǵandaı qaı­myq­qan jurttyń qapyda ket­ken esil rýhyn baıan­daıdy. Jara­syn kúımen emdep, nala­syn sal­qar saharaǵa tók­ken Aqqyz kúı­shiniń ar­tynda onshaq­ty kúıi, tórt-bes áni ǵana qa­lyp­ty. Tabı­ǵı da­ryn ıesin tar bu­ǵaýda tusaý­la­masa nebir ǵajap shy­ǵar­malar bú­gin­nen bolashaqqa ama­nat­qa ar­tyǵy­men qalmas pa edi!..

Já, «ornynda bar ońalar» degen táýbeshil halyqpyz ǵoı. Qazaqtyń qaraǵaıly qara dombyrasy amanda, ony tórine ilip, qos ishegine qolyn sozar qazaq amanda Aqqyz amanaty kelmeske ketpes. Tek, osy Aqqyzdaı asa daryn ıelerin týdyrǵan tekti topyraq, Toqyraýyndaı tunyq sýdyń qasıetin jas urpaqqa durys nasıhattaı bilgenimiz durys.

Nasıhat degen sol shyǵar, zamanynda osy siz oqyp otyrǵan bas basylymnyń qara shańyraǵyna Aqqyz apa kózi tirisinde kirip shyǵypty. О́zi qaıdan kelsin, onyń ólmes ónerin jurtqa nasıhattaý úshin sol kezdegi «Sosıalıstik Qazaqstannyń» qyzmetkeri Aqse­leý Seıdimbek kúıshini Al­matyǵa arnaıy shaqyryp, gazet­tiń uıymdastyrýymen, óner adam­darynyń qatysýymen kezdesý ótkizilipti. Aqqyz apa jaıly alǵashqy maqalalardyń birin qazaq óneriniń qyzǵysh qusyndaı bolǵan Jarqyn Shákárim jazsa, keıinnen keshendi zertteýdi Jan­ǵalı Júzbaı bastaǵan jańa býyn júrgizip keledi. Bul ıgi is ári qaraı da jalǵasyn taba bergeni jón. Aqqyz Ahmetqyzynyń qoly­­nyń taby qalǵan qońyr dom­­byranyń búginde halyq qalaý­lysy Nurlan Dýlatbekov­tiń qolynda ekenin de aıta ketýi­mizge bolady. Áshimtaı, Manar­bek, Aqqyz, Maǵaýııa syn­dy Toqy­raýyn mektebiniń bire­geı túlekterin el kóleminde, onyń ishinde Qaraǵandydaǵy óner synyptarynda keń nasıhat­taǵa­nymyz durys. Kóshelerge aıaý­ly esimderin berip, bolashaq jas­tardyń boıyndaǵy ónerge, ultqa degen mahabbatyn oıatýdyń ol da bir ońtaıly joly der edik.

Ala qapta týǵan kúıdiń aty da «Qaıran elim» dep qaıy­rylypty. Endeshe, sol Aqqyzdar ańsap ketken azattyq, qaıran el dep ketken qaıratker óner ıelerin laıyqty tuǵyrlaryna qondyrý bizdiń búgingi buljymas paryzymyz bolsa kerek.

Sońǵy jańalyqtar

Batys Qazaqstanda kıikter ólip jatyr

Aımaqtar • Búgin, 09:44

14 mamyrǵa arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:13

«Barystyń» alǵashqy transferi

Hokkeı • Búgin, 08:50

Gala-baletter: bı kórkemdigi

О́ner • Búgin, 08:44

Ǵasyrlardy toǵystyrǵan ǵajaıyp

О́ner • Búgin, 08:40

Kómir baıytý fabrıkasy iske qosyldy

Aımaqtar • Búgin, 08:38

«Án» be, «ún» be?

Rýhanııat • Búgin, 08:36

Jýrnalıst Qasym

Rýhanııat • Búgin, 08:34

Sóz soıyl: Ázil-ospaq

Rýhanııat • Búgin, 08:32

Sóz soıyl: Táýbeli maqal-mátel

Tanym • Búgin, 08:27

Dalalyq órkenıet taǵylymy

Tarıh • Búgin, 08:23

Balaǵa meıirin tókken polıseı

Qoǵam • Búgin, 08:21

Balabaqshanyń joǵynan bary jaqsy

Aımaqtar • Búgin, 08:18

Kásipke baýlý – qasıetti borysh

Aımaqtar • Búgin, 08:16

Aty-jónimizge abaı bolaıyq

Qoǵam • Búgin, 08:14

Úı ishindegi úılesim

Pikir • Búgin, 08:06

Qoı baqqan ozar...

Aımaqtar • Búgin, 08:03

Halyqaralyq qujattar qabyldandy

Qazaqstan • Búgin, 07:58

Aısberg aqıqaty

Ádebıet • Keshe

Joq kitapty izdeý

Ádebıet • Keshe

Krest-kedergi...

Ádebıet • Keshe

Zaısanda mal qyrylyp jatyr

Aımaqtar • Keshe

Qaıyrymdylyq– qaıyrly is

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar