Onyń sol kezde zapyranǵa to­ly zarly keýdesinde alabuǵa­daı aýnap túsken zamana surqy, kel­mes­­ke ketken keshegi mamyrajaı ýa­­qyt kerýeni qandy sazǵa aı­na­lyp, shemenge oranǵan sherli she­ji­­re on saýsaqtan toǵyz pernege kúı bo­lyp tógilerin de eshkim ańdamady.

Arǵy atalary myńdy aıdaǵan Múgúlsimniń ala qapty arqasyna salýy shynymen kórgen kózge oǵash, tipti turpaıy edi. Qolyna tezek ustamaq túgili, saýsaǵyna qap ilip kórmegen qarakók tuqym­dy bul pushaıman kúıge salǵan salqyndy sezip te otyrsyz.

Anadaı jerde bı­liktiń jandaıshap bir shabarma­ny tezek terýge shyqqan Mú­gú­l­­simdi kekete keleke qy­lyp tur. «Kekirik atqan keshegi za­man­­daryń kelmes­ke ketti! Tezek terip, ke­deımen teń boldyńdar!» dep qarqyldady Keńes soldaty.

Múgúlsim onyń daraqy, topas, toǵyshar kúlkisin qulaǵyna da ilmedi. Keýdesin kernegen jańa sa­ryn alasurtyp barady. Anaý qy­zyl shoqyny tezirek asyp, qara­syn tezirek batyrǵysy kelip asy­­ǵady. Kúı meńdegen qońy­raý­ly saraı qońyr jazyqty betke al­dy. Janyn jaryp shyǵar tyl­sym dybysty yńyldap attaı­dy. Qaıt­ken kúnde yrǵaǵy muń­dy, qa­ǵy­sy taǵdyrly bul áýen ishine tú­sip ket­peýi kerek. Olaı bolǵan jaǵ­daı­da óner óz ıesin ózi alyp jyǵady.

 * * *

Arqada shertpe kúıdiń sheshe­ni atanǵan Aqqyz Ahmetqyzy degen ónerpazyńyz osy – Múgúlsim. Iá, zamanynda kele-kele túıe­si keń saharaǵa syımaǵan, Arqa­nyń qoıny-qonyshyn úıir-úıir jylqysy jaılaǵan, otar-otar qoıy oıdyń-qyrdyń sánin kirgizgen ataqty Ahmet bolystyń kenje qyzy Múgúlsim! Erekshelep qoıǵan esimin el tik aıtýǵa batpaı, erkeletip Aqqyz ataǵan kúıshi Múgúlsim, ónerpaz Múgúlsim, bekzat Múgúlsim!

Ahmet baıyńyz bolsa, Aqse­leý aǵalar aıtqandaı ári bolys, ári baı, on myń aq qoı, on soqyr bitken ordaly kisi bolypty. On myń aq qoı dep otyrǵany – ol kezde qara qoıdy esepke almaı sanaıdy eken. Osynshama dáýlet, qısapsyz baılyqtyń ıesi sol Ahmettiń kenjekeıi o zamanda bu zaman Aqqyz tezek terýge shyǵady dep kim oılaıdy?

Qazaqtyń basyna túsken aýyr náýbet, baı-shonjarlardy qýǵyndaǵan kámpeske Arqada uzaq jalǵasty. Sal-seriler jappaı atylyp, asylyp, qasiretti ánder men taǵdyrly kúıler «ja­zaǵa» tartylyp jatty. Arqa dala­synda shertpe kúıdiń tutas mek­tebi talqandaldy. Temir júıe Tát­tim­bet salǵan sara joldy tegis joıdy. Dombyralar otqa ja­ǵylyp, dáýlesker kúıshiler oqqa ilindi...

Aqqyz kúıshini de osy shapqyn qyryna aldy. Ákesi qamalyp, qos aǵasy qatar aıdalyp ketken zarly Aqqyzǵa sol kezeńde ishtegi zaryn qos ishekke uzatýdan basqa amal qalmaǵan edi. Onyń ózin tyǵylyp, japan dalada jalǵyz tarqatsa tarqatty, tar­qatpasa boıyn meńdegen qaı­ǵyly qaǵys janyn jegideı jep mıynda máńgi yzyńdaǵany yzyńdaǵan!..

Sheri ishine shıyrlanǵan Aq­qyz qolyna ala qap alyp aýlaqqa shyǵyp bara jatqany osy gáp.

Aqqyzdyń ala qanary ishinde aýnaǵan sondaǵy asyl mura­­lary­nyń biri — «Qaıran elim» kúıi eken. Kúıikten týǵan kúıdiń tabı­ǵaty aty aıtyp turǵandaı qaı­myq­qan jurttyń qapyda ket­ken esil rýhyn baıan­daıdy. Jara­syn kúımen emdep, nala­syn sal­qar saharaǵa tók­ken Aqqyz kúı­shiniń ar­tynda onshaq­ty kúıi, tórt-bes áni ǵana qa­lyp­ty. Tabı­ǵı da­ryn ıesin tar bu­ǵaýda tusaý­la­masa nebir ǵajap shy­ǵar­malar bú­gin­nen bolashaqqa ama­nat­qa ar­tyǵy­men qalmas pa edi!..

Já, «ornynda bar ońalar» degen táýbeshil halyqpyz ǵoı. Qazaqtyń qaraǵaıly qara dombyrasy amanda, ony tórine ilip, qos ishegine qolyn sozar qazaq amanda Aqqyz amanaty kelmeske ketpes. Tek, osy Aqqyzdaı asa daryn ıelerin týdyrǵan tekti topyraq, Toqyraýyndaı tunyq sýdyń qasıetin jas urpaqqa durys nasıhattaı bilgenimiz durys.

Nasıhat degen sol shyǵar, zamanynda osy siz oqyp otyrǵan bas basylymnyń qara shańyraǵyna Aqqyz apa kózi tirisinde kirip shyǵypty. О́zi qaıdan kelsin, onyń ólmes ónerin jurtqa nasıhattaý úshin sol kezdegi «Sosıalıstik Qazaqstannyń» qyzmetkeri Aqse­leý Seıdimbek kúıshini Al­matyǵa arnaıy shaqyryp, gazet­tiń uıymdastyrýymen, óner adam­darynyń qatysýymen kezdesý ótkizilipti. Aqqyz apa jaıly alǵashqy maqalalardyń birin qazaq óneriniń qyzǵysh qusyndaı bolǵan Jarqyn Shákárim jazsa, keıinnen keshendi zertteýdi Jan­ǵalı Júzbaı bastaǵan jańa býyn júrgizip keledi. Bul ıgi is ári qaraı da jalǵasyn taba bergeni jón. Aqqyz Ahmetqyzynyń qoly­­nyń taby qalǵan qońyr dom­­byranyń búginde halyq qalaý­lysy Nurlan Dýlatbekov­tiń qolynda ekenin de aıta ketýi­mizge bolady. Áshimtaı, Manar­bek, Aqqyz, Maǵaýııa syn­dy Toqy­raýyn mektebiniń bire­geı túlekterin el kóleminde, onyń ishinde Qaraǵandydaǵy óner synyptarynda keń nasıhat­taǵa­nymyz durys. Kóshelerge aıaý­ly esimderin berip, bolashaq jas­tardyń boıyndaǵy ónerge, ultqa degen mahabbatyn oıatýdyń ol da bir ońtaıly joly der edik.

Ala qapta týǵan kúıdiń aty da «Qaıran elim» dep qaıy­rylypty. Endeshe, sol Aqqyzdar ańsap ketken azattyq, qaıran el dep ketken qaıratker óner ıelerin laıyqty tuǵyrlaryna qondyrý bizdiń búgingi buljymas paryzymyz bolsa kerek.