Rýhanııat • 23 Shilde, 2020

Jýsan – bolmys

1037 ret kórsetildi

Dúnıe – úndestik perzenti. Kez kelgen jaratylys óz ornyna ıe. Jumyr jer betinde ósimdik ataýlynyń san myńdaǵan túri ósedi. Úlken-kishiligine qaramastan, ár ósimdiktiń atqarar ózindik qyzmeti bar. Kez kelgen bir jaratylys joıylar bolsa, dúnıe tolyq emes degen sóz. Degenmen ár halyqtyń bolmysyna jaqyn ósimdik bar. Biz úshin shól qoınaýynda ósetin jýsan qundy. Qaı elde ómir súrse de, ár qazaqqa sol jýsan ispetti júregimizdiń tórinen oryn saqtaýly. Biz óz bolmysymyzben aıaýlymyz. Ultymyz bolmasa, álemniń keńdiginen ne paıda?!

Sahı Janahmetov Qara­qal­paq­stannyń Berýnı qa­la­synda dúnıege kelgen. Re­seıdiń Taganrog qalasyn­da­ǵy pedagogıkalyq ınstı­týt­tyń orys tili jáne áde­bıeti fakýltetin bitirip, ózi týǵan qalada orta mektep muǵalimi, aýdandyq má­de­nıet úıiniń dırektory, Be­rýnı aýdandyq partııa komı­tetiniń nusqaýshysy, bólim meńgerýshisiniń orynbasary, sońǵy jıyrma jylda gımnazııa dırektory laýazymynda qyzmet istegen. Orys tilinde óleń de jazady. Ustazdyǵy, aqyndyǵy ony elge tanytsa, sýretshilik óneri jarty álemge áıgili etti. О́zine tán ádis, bólek aǵymnyń bastaýynda turǵan tulǵa ekenin jurtshylyq áldeqashan mo­ıyn­­daǵan.

Qosh, sonymen, ol qandaı ádis, qandaı aǵym? Sahı Jan­ahmetovtiń ózi biz­ben áńgime barysyn­da fonosgraffıto aǵymy­nyń negizin salǵanyn aıtady. Jal­py, burynnan belgili graf­­fıtı aǵymy bar. Italııa­lyqtar tilinde graffiti – tyr­nalanǵan, syzylǵan degen ma­ǵynaǵa ıe. Al Sahı Ja­nah­metov oılap tapqan ádis – kádimgi almaspen qyrnap sý­ret salý. Bul ádis ǵımarat qa­byrǵalaryna emes, qaǵazǵa sa­lynǵanda naǵyz kórkem týyn­­dyǵa aınalady. О́z tási­lin negizge ala otyryp, fonos­graf­fıto ataýyn da avtordyń ózi oılap tapqan. Qazir bul tásilmen sýret salatyn basqa sýretshi joq.

Sahı Janahmetovtiń eń al­ǵashqy kórmesi 1975 jyly Taganrog qalasynda ótken. Sodan beri avtordyń 50-den asa kórmesi ónersúıer qaýym nazaryna usynyldy. Reseı, Qazaqstan, Grýzııa, Armenııa, Ázerbaıjan, Qyrǵyzstan, Da­ǵystan, Tatarstan jáne Bash­qurtstanda ótken ádebıet pen kórkemóner kúnderine qa­tysqan. Odaq kezindegi bul sha­ralar barysynda Rasýl Gam­zatov, Mustaı Kárim, Da­vıd Kýgýltınov sekildi ataqty aqyndar onyń ónerine tańǵalǵanyn aıtyp, qoltańba bergeni – búgingi kúni ańyzǵa bergisiz áńgimeniń arqaýy.

1

Sýretshi 1970 jyly Búkil­odaq­tyq «Eń úzdik jastar je­tekshisi» baıqaýynyń, 1985 jyly Máskeýde ótken Búkil­odaqtyq áýesqoı sýret­shiler baıqaýynyń, 1997 jy­­ly Qaraqalpaqstan men О́zbekstanda ótken «Shyǵar­mashyl ustaz» baıqaýynyń jeńimpazy boldy.

Sahı Janahmetovtiń kór­­­­me­lerine IýNESKO, IýNISEF ókilderi, AQSh, Fran­sııa, Italııa, Túrkııa, Iran, Norvegııa, Japonııa, Gol­landııa, Koreıa mamandary, saıahatshylar qatysqan. Kım Song Hýn, Song Bıýng Cheol(Koreıa), Anke Plas (Gol­landııa) t.b. qonaqtar jyly lebiz bildiredi.

Sýretshi salǵan Ábý Álı Ibn Sına, Naýaı, Abaı, Áj­nııaz, Berdaq, Pýsh­kın, Esenın portretteri ál­­­­de­qashan qun­dy dúnıege aınal­ǵan. Son­daı-aq onyń «Tú­rik arýy», «Syrlastar», «Men bil­gen, bilmegen dúnıe», «Sen me­niń ánimdesiń», «Ma­rııa» at­ty kartınalary halyq­ara­lyq kórmelerde óte jo­ǵary baǵa­landy. Jalpy, Sahı Jan­ah­metov shyǵarmashylyǵy týraly О́zbekstan Kórkemóner akademııasynyń akademıgi, Ber­daq atyndaǵy Qaraqalpaq memlekettik syılyǵynyń laýreaty J.Izentaev, I.Sa­vıskıı mýzeıiniń dırektory, ónertanýshy M.Baba­nazarova, О́zbekstan Sýret­shi­ler odaǵynyń tóraǵasy A.Nur, О́zbekstan qaharmany I.Iýsýpov, M.Ashrafı atyn­daǵy Tashkent konserva­to­rııasynyń rektory O.Iýsý­pova jáne taǵy basqa kóp­tegen ádebıet, mádenıet qaı­rat­ker­leri ózderiniń júrekjardy pikirlerin bildirgen.

1

Qaraqalpaqstan halyq sha­ıyry, Berdaq atyndaǵy memlekettik syılyqtyń laý­reaty Gúlstan Mátıaqýbova­nyń «Izdegenim», «Mahabbat me­keni», «Darııaǵa batyp bara jatqan kún», «Ata úıim», «Gúlaıym», «Oıaný qýany­shy» kitaptaryn bezendirýde S.Jan­­ahmetovtiń sýretteri paı­­da­­lanylǵan. Sýretshiniń 2008 jyly «Qaraqalpaq­stan» baspasynan Qaraqalpaqstan Bilim mınıstrliginiń demeýshi­li­gimen jaryq kórgen «Qara­qalpaqstan» atty kitaby res­pýblıkanyń mádenı ómirinde úlken jańalyq boldy.

1

2013 jyly О́zbekstan Res­­­pýblıkasy Mınıstrler kabı­netiniń qoldaýy, «Berýnı urpaqtary» halyqaralyq qo­rynyń demeýshiligimen Tash­kent qalasyndaǵy «Sharq» bas­pasynan «Aqyl-oı, mahab­bat, sulýlyq, jaqsylyq pen ádildik saltanaty» atty kita­by ózbek, qaraqalpaq, orys, aǵylshyn tilderinde basyp shy­ǵaryldy. Bul kitapta av­tordyń sýretterimen birge, óleń­deri, poemalary da ja­ryq kórgen. Bıyl Tashkent qa­lasynan «Parnas» atty kitaby ózbek, qaraqalpaq, orys, aǵylshyn tilderinde oqyr­manǵa jol tartty. 500 betke jýyq bul kitapqa S.Jan­ahmetovtiń sý­ret­­teri, óleń­derimen birge, ol týraly ja­zyl­ǵan dúnıeler de engen.

Qaraqalpaqstan Respýb­lı­ka­syna eńbek sińirgen máde­nıet qaıratkeri, О́zbekstan Res­pýblıkasy Kórkem­óner aka­demııasy Sýretshiler bir­les­tiginiń múshesi, myńnan asa kartınanyń avtory Sahı Ja­nahmetov aýdan orta­ly­ǵynda tursa da, óz shyǵar­ma­­­shylyǵymen álem elde­rin­de úlken qurmetke ıe. Aıt­­­paqshy sońǵy kezde qan­dasy­myz Jýsan Jerden degen búr­kenshik esimdi paıdalanyp júr. Onyń bul tosyn, erekshe esim-soıynan ulttyq bolmys, qa­zaqy minez baıqalady.

 

 Begabat UZAQOV,

Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi, Ǵabıt Músirepov atyndaǵy syılyqtyń laýreaty

Sońǵy jańalyqtar

Saýda ortalyǵyndaǵy ekpe kabıneti

Aımaqtar • Búgin, 07:56

Indettiń ekpini qatty

Aımaqtar • Búgin, 07:52

Shyǵysta shekteý kúsheıdi

Aımaqtar • Búgin, 07:47

«Aǵam bar edi mir tildi...»

Rýhanııat • Búgin, 07:42

Armanǵa qanat baılaǵan...

Rýhanııat • Búgin, 07:35

Sáresiniń berekesi

Rýhanııat • Keshe

Pandemııa sabaqtary

Bilim • Keshe

Koreı tolqyny

Kıno • Keshe

Ulttyń uly ustazy

Rýhanııat • Keshe

Ilim adamǵa ne úshin qajet?

Rýhanııat • Keshe

«Ýkaznoı molda»: Ol kim?

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar