Tarıh • 23 Shilde, 2020

Qart Torǵaı – saqtar men sarmattar mekeni

631 ret kórsetildi

Astanada ornalasqan Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıiniń Astana-Arqa keshendi ekspedısııasy bıylǵy dalalyq maýsymda Torǵaı ólkesine arheologııalyq qazba jumystaryn júrgizip, nátıjesinde kıimi altynmen aptalǵan saq bıleýshisiniń qorymyn tapty. Osy oraıda, biz qazba jumysynyń ǵylymı mańyzyn bilý úshin ekspedısııa jetekshisi, Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıi «Halyq qazynasy» ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń basshysy, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Aqan Ońǵarulymen suhbattastyq.

– Aqan myrza, áńgimeniń ál­qıssasyn tyń jańalyqqa balanyp otyrǵan qazba jumystary jaıynan bastasańyz?

– Torǵaı óńiri – bizdiń jyl sanaýymyzǵa deıingi VIII-II ǵa­syrlarda saqtar men savromat-sarmattardyń shekteser shekarasy bolǵan meken. Bul ólkeniń arheologııalyq turǵydan zert­telýi ótken ǵasyrdyń sońǵy shı­reginen bastaý alsa da, ke­shen­di zertteýler tolyq jasal­maǵan edi. Sońǵy jyldary jo­ǵarydaǵy olqylyqtyń ornyn toltyrý maqsatynda – belgili mesenat S.Ysqaqulynyń qarjy­laı qoldaýymen 2016 jyldan bastap, Bilim jáne ǵylym mı­nıs­trligi Ǵylym komıtetiniń baǵdarlamaly-nysanaly jobasy aıasynda zertteý júrgizýdemiz.

– Túsinikti. О́zińiz aıtqandaı, sońǵy jyldary turaqty júr­gizilgen zertteý nátıjesinde atal­mysh ólkeden qandaı tyń de­rekter tabyldy?

– Ulttyq mýzeıdiń «Halyq qazynasy» ǵylymı-zertteý ıns­tıtýty Torǵaı dalasyna júr­gizgen bes jyldyq qazba jáne laboratorııalyq jumystar nátı­jesinde, qazaq arheologııasy tyń derektermen tolyqty.

Máselen, Jańaqala (Qara­torǵaı) aýyly mańynda orna­lasqan Saba qorymynyń ornalasý retine keler bolsaq: ejelgi saqtar dúnıetanymyna saı shyǵysynda Arqanyń alasa shoqylary, batysynda Torǵaı dalasy bastalar tustaǵy Qaratorǵaı men Sa­basaldy ózenderiniń alqabyn tańdaǵandyǵy erekshe nazar aýdararlyq. Sonymen qatar qo­rymda jerlengen tulǵa qoǵamda­ǵy áleýmettik dárejesine saı sol zamannyń mádenı úlgisimen jasalǵan buıymdardy ózimen birge qosa kómgeni anyqtaldy.

Naqtyraq aıtqanda, qazba ju­mysy kezinde tabylǵan 152 qola jebe salynǵan qoramsaq pen temir qanjarly áskerı bıleýshi men kólemdi altyn syrǵa taqqan áıeldiń jerlenýi bul ólke – saq­tar men sarmattardyń bite qaı­nasqan ortaq mekeni ekendigine aıǵaq.

Ádette, buǵan deıingi zert­teýlerde saq jaýyngeri qoram­saǵynda 10-nan artyq jebe kezdespegen jáne áıelderi massıvti altyn syrǵa taqpaǵan. Bul dúnıe­ler jańa derekterdiń bir parasy ǵana.

Laboratorııalyq zertteýler arqyly jerlengen tulǵanyń bet-álpeti jańǵyrtylyp, eskert­kish­tiń naqty ýaqyty anyqtaldy. Adam qańqasynyń tisin zertteý arqyly paıdalanǵan taǵam rasıony qalpyna keltirilip, qysh kózeshiligi aıqyndaldy. Sony­men qatar qorymnan tabylǵan áı­nekti monshaqtardy zerttegen ja­pondyq ǵalymdar, Torǵaı men Aral teńizi arasyn meken etken ejelgi turǵyndar saq dáýirinde ózara tyǵyz baılanysta ómir súrgendigin dáleldedi.

– Maman retinde aıty­ńyz­shy, Torǵaıdan tabylǵan oljalar taǵy bir kezekti «Altyn adam» ba?

– Buǵan deıin Qazaqstan je­rinen 8 altyn kıimdi adam tabyldy. Olar: Esik bekzadasy, Bereldegi salt attylar, Tar­ba­ǵataıdaǵy Shilikti jáne Ele­­ke sazy ámirshileri, Batys Qa­zaq­standaǵy Taqsaı abyzy, Shy­ǵys Saryarqadaǵy Taldy-2 ámirshisi, Atyraýdaǵy Araltóbe jaýyngeri jáne Úrjar abyzy.

Al biz zerttegen Saba-1 qory­my j.s.d. VII-VI ǵasyrlarda saq­­­tar dúnıetanymyna saı tur­ǵy­zylǵan, arhıtektýralyq qu­rylymy erekshe, jalǵan kúmbezdi eskertkish. Munda dala ámirshisi tas qabyrǵaly dáliz arqyly astyna tósenish salynǵan kúmbezdi kamera ishine, janyna qurbandyq taqtatasy men oıýlanǵan súıek quraly qoıylyp, altyn áshekeıli kıimimen jerlengen. Jerlengen tulǵanyń jasy men jynysyn ma­man antropologtar anyqtap jatyr.

О́kinishke qaraı, eskertkish ertede tonalǵan eken. Kúmbez as­­tyndaǵy bos orynǵa jerlengen adamnyń janyna qoıylǵan buıymdardy bireýler qazyp alyp ketken. Sonyń ózinde ártúrli pishindegi elýden astam altyn áshekeıler men múrdeniń shalbaryna kómkerilgen kólemi 3-4 mm tesik kózdi myńnan astam altyn bıserler tabyldy. Osyndaǵy altyn bıserler arqyly shalbardy jańǵyrtýǵa tolyq múmkindik bar.

– О́zińiz jumys isteıtin Ult­­­­tyq mýzeıde dala ámir­shi­­­­leri men abyzdardyń altyn bu­ıym­dary, kıimderiniń jań­­­­­ǵyrt­palary kórmede tur. Ar­heo­­log retinde osy ashy­lym­dar­ǵa qa­tystyńyz ba?

– Ulttyq mýzeıde segiz altyn kıimdi adamnyń altaýy­nyń qaıta jańǵyrtpalary kórme zaldaryna qoıylǵan. So­ny­men qatar mýzeı qory men eks­pozısııasy sońǵy ashylym materıaldarymen tolyǵýda. Atap aıtsaq, olar Shyǵys Qazaq­stan­­nyń Úrjar óńirinen ta­byl­­ǵan abyz áıel kıiminiń túp­nusqa áshekeıleri men kıiminiń jańǵyrtpasy; Marqakóldegi orta­ǵasyrlyq Túıetas-Aıan es­kert­­kishterinen tabylǵan at ábzel­deriniń jańǵyrtpasy; Ka­ton­qaraǵaıdaǵy ortaǵasyrlyq Qara­qaba eskertkishinen tabylǵan mý­zykalyq aspap, qarý-jaraq jáne t.b.

О́z basym 1999–2013 jyldary Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Katonqaraǵaı aýdanyndaǵy toń basqan Berel obalary men 1999 jyly Atyraý oblysy Jyly­oı aýdanyndaǵy Jem ózeni bo­ıyndaǵy Araltóbe obalaryn zert­teýge qatystym. 2018 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysynyń óńirdi damytý baǵdarlamasy aıasynda Tarbaǵataı aýdany Eleke sazy jaılaýynan kezekti altyn kıimdi adamdy zertteýge atsalys­tym.

Bul jerde kópshilikke tú­si­nikti tilmen aıtar bolsam, arheo­logııalyq ashylymdy jal­­ǵyz adam jasamaıdy. Bul – ujym­dyq eńbek. Mysaly, da­lalyq zertteýlerge 5-6 ǵylymı qyzmetker men 30-40 jumysshy qatysady. 2018 jylǵy Eleke sazy ashylymynda ekspedı­sııa basshysy boldym. Al jo­ba jetekshisi – Zaınolla Sama­shev aǵamyz. Sonymen qatar árip­testerim: Aıdos Chotbaev, Ábdi­nur Nusqabaı, Arhat Qaıyr­maǵambetov, Meıirjan Qyzyrhan, Ǵalymjan Qııasbektiń eńbegi zor.

 – Jyl saıyn «Altyn adam» tabyldy dep álemge jar salamyz. Keıde osy oqıǵa otandyq arheologtardyń arzan pıar ak­sııasy sııaqty áser beredi. Osy muralardy halyqaralyq ǵylymı orta qanshalyqty moıyndaıdy?

 – Arheologııa – saıasattyń soıylyn soqpaıtyn ǵylym. Máselen, erte temir dáýirinde Orhonnan Dneprge deıingi Eýra­zııa keńistiginde saq-skıf­tik «úshtik» (qarý-jaraq, ań stıli jáne at ábzelderi) bir mádenı-tarıhı qaýymdastyq retinde moıyndaldy. Qazirgi qazaq dalasy joǵarydaǵy mádenı-tarıhı úrdistiń ortasy boldy.

Búginde osy ortaq muralardy zertteýshi arheologtar ondaǵan memleket jerine zertteý jumys­taryn júrgizedi. Olar bir-biri­niń ǵylymı tabystary men je­tistikterinen tez habardar bolady jáne bári ortaq ádistemege saı jumys jasaıtyndyqtan tez túsinisedi. Sol sebepti, jerimizden tabylyp jatqan altyn muralar halyqaralyq qaýymdastyq aldyn­da óz deńgeıinde moıyndalýda.

 

Áńgimelesken

Beken QAIRATULY,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Sáresiniń berekesi

Rýhanııat • Keshe

Pandemııa sabaqtary

Bilim • Keshe

Koreı tolqyny

Kıno • Keshe

Ulttyń uly ustazy

Rýhanııat • Keshe

Ilim adamǵa ne úshin qajet?

Rýhanııat • Keshe

«Ýkaznoı molda»: Ol kim?

Rýhanııat • Keshe

Dollar qaıta qymbattap jatyr

Ekonomıka • Keshe

Uqsas jańalyqtar