Ekologııa • 24 Qarasha, 2020

Qazaqstanda eldi mekenderde 15 mln aǵash otyrǵyzylady

78 ret kórsetildi

Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Maǵzum Myrzaǵalıev óńirlerdegi ekologııalyq problemalardy sheshý sharalary týraly baıandady, dep habarlaıdy Egemen.kz Premer-Mınıstrdiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

M. Myrzaǵalıev atap ótkendeı, búgingi tańda jańa Ekologııalyq kodeks Parlament Májilisinde ekinshi oqylymda qabyldandy. Ol qorshaǵan ortaǵa teris áserdi edáýir tómendetýge baǵyttalǵan.

«Alaıda, jańa Ekologııalyq kodekstiń qabyldanýyn kútpeı, «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyn negizge ala otyryp ekologııalyq problemalar men olardy sheshý joldaryn barlyq óńirlerdegi jurtshylyqpen, ásirese ekoaktıvıstermen qarastyrdyq», — dedi mınıstr.

Barlyǵy 17 onlaın kezdesý ótkizildi, 25 myńǵa jýyq adam qatysty. Talqylaý nátıjeleri boıynsha jurtshylyqpen, ákimdiktermen jáne tabıǵat paıdalanýshylarmen birlesip, 17 Jol kartasy ázirlendi. Bul qujattarda óńirlerdegi ekologııalyq ahýaldy jaqsartý jónindegi naqty sharalar qarastyrylǵan. 

«Barshamyzdy kelesi negizgi ekologııalyq problemalar alandatýda. Bul atmosferalyq aýa men jer ústi sýlarynyń lastanýy, qaldyqtarmen baılanysty jumystyń jetilmegen júıesi, sondaı-aq burynnan lastanǵan jerler men kógaldandyrýdyń jetispeýshiligi», — dedi M. Myrzaǵalıev.

2019 jyldyń qorytyndysy boıynsha atmosferalyq aýanyń ekologııalyq monıtorıngine sáıkes 45 eldi meken ishinde 10 qala atmosferalyq aýanyń joǵary lastaný deńgeıine jatady. Olar: Nur-Sultan, Almaty, Qaraǵandy, Temirtaý, Atyraý, Aqtóbe, Balqash, О́skemen, Jezqazǵan jáne Shymkent qalalary.

Sonymen qatar, lastaýshy zattar shyǵaryndylarynyń edáýir kólemi Pavlodar oblysyna tıesili. M. Myrzaǵalıev óńirlerdegi ekologııalyq ahýaldy jaqsartý jónindegi sharalar týraly aıtyp berdi.

Almaty qalasynyń lastanýy JEO-2 men JEO-3 jylý kózderiniń, avtokólikterdiń jáne qalaǵa irgeles Almaty oblysynyń gazdandyrylmaǵan jeke úıleriniń shyǵaryndylarymen baılanysty. Almaty qalasynyń ekologııalyq jaǵdaıyn jaqsartý úshin daıyndalǵan Jol kartasynda 20 is-shara qarastyrylǵan. Onyń ishinde negizgisi: JEO-2 men JEO-3 gazǵa aýystyrý, qalaǵa irgeles jatqan jeke menshik úılerdi gazdandyrý, kommýnaldyq jáne qoǵamdyq avtokólikterin tabıǵı gazǵa kóshirý, dızel otynymen júretin qoǵamdyq kólikke kezeń-kezeńmen tyıym salý, tranzıttik kólikterdiń kirýine/júrýine shekteý qoıý jaǵyn qarastyrý jáne kógaldandyrý. 

Sonymen qatar jel rejımine zertteýler júrgizý jáne sony eskere otyryp, sáýlet kelbeti erejelerine ózgerister engizý jáne qurylystyń bas josparlaryn túzetý qajet.  

«Is-sharalardy iske asyrý nátıjesinde lastaýshy zattar shyǵaryndylarynyń kólemi 144 myń tonnadan 79,5 myń tonnaǵa deıin nemese 44% qysqartylady, ıaǵnı atmosferanyń lastaný ındeksi (ALI) joǵary deńgeıden (8) ortasha deńgeıge (6) deıin tómendeıdi», — dedi M. Myrzaǵalıev.

Aqtóbe oblysynyń Jol kartasynda 33 is-shara kózdelgen. Negizgi is-sharalary kelesideı: Aqtóbe ferroqorytpa zaýytynda ekologııalyq maqsatta jańǵyrtý jumystaryn júrgizý, Aqtóbe qalasyndaǵy kárizdik tazartý keshenin qaıta jańartý, kógaldandyrý, ózen arnalaryn tazartý, Kókjıdedegi jerasty sýlaryna monıtorıngtik zertteýlerin uıymdastyrý, burynǵy Alǵa hımııa zaýytynyń qaýipti qaldyqtaryn joıý, 8 jańa polıgon salý jáne eski polıgondardy rekýltıvasııalaý. 

Atyraý oblysynyń Jol kartasy 40 is-sharadan quralǵan. Onyń ishinde jańa kárizdik tazartý keshenderin salý jáne eskilerin qaıta qalpyna keltirý, «Týhlaıa balka» jáne «Kvadrat» kárizdik alańdaryn rekýltıvasııalaý, kógaldandyrý, Jaıyq ózeniniń basseınin tazartý jáne saýyqtyrý sekildi basqada mańyzdy sharalar kózdelgen.

Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Jol kartasynda 35 is-shara kózdelgen. Rıdder metallýrgııa kombınatyn ekologııalyq taza tehnologııalarmen jabdyqtaý, О́skemen qalasynda ornalasqan JEO-daǵy zııandy gazdan tazartý qurylǵylaryn jańǵyrtý, qoldanystaǵy kárizdik tazartý keshenderin qaıta jańartý jáne jańalaryn salý, radıoaktıvti lastanýdyń jergilikti oshaqtaryn anyqtaý jáne joıý, ruqsat etilmegen qoqys tastaıtyn jerlerdi joıý sekildi is-sharalar josparlanǵan.

Qaraǵandy oblysynyń Jol kartasynda 57 is-shara kózdelgen. Qorshaǵan ortaǵa teris áserin azaıtý maqsatynda «ArselorMıttal Temirtaý» kásiporyndaǵy qazandyq jabdyqtary men gaz tazalaý jabdyqtaryn qaıta jańartý, ák kúıdirý sehyn Temirtaý qalasynan tys jerge shyǵarý jáne Jezqazǵan qalasynda «Qazaqmys» kásipornynyń jańa kúkirt qyshqyl sehyn salý kózdelgen. Sonymen qosa, Balqash qalasyndaǵy «Qazaqmys Enerdjı» kásiporyny shyǵaryndylaryn azaıtý maqsatyndaǵy jańǵyrtý jumystaryn júrgizý, turǵyn úı, áleýmettik mańyzy bar obektilerdi gazǵa qosý, Temirtaý, Jezqazǵan, Balqash qalalaryn kógaldandyrý tárizdi is-sharalar bar. Temirtaý qalasynda óndiristik aǵyndy sýlardy tazartý torabyn jáne Balqash pen Jezqazǵanda jańa kárizdik tazartý keshenderin salý, «ArselorMıttal Temirtaý» qaldyqtaryn kádege jaratý, Jezqazǵan qalasynda bıoelektrostansııa salý jáne «Darıal-Ý» jerlerin qalpyna keltirý kózdelgen.

Pavlodar oblysynyń Jol kartasy 33 tarmaqtan turady. Onda kelesideı mańyzdy ekologııalyq is-sharalar kózdelgen: «Qazhrom» kásiporynyndaǵy gazdan tazartý júıesin qaıta jańartý jáne 982 myń tonna shlakty qaıta óńdeý, «Eýroazıattyq energetıkalyq korporasııasy» energııa blogyn ekologııalyq tehnologııalarmen jabdyqtaý, «Qazaqstannyń alıýmınııi» kásiporynyndaǵy gazdan tazartý júıesin qaıta jańartý, kógaldandyrý, aınalmaly sýmen jabdyqtaýdy engizý jáne jańa 9 polıgon salý.  

Jalpy alǵanda, is-sharalardy iske asyrýdyń arqasynda shań shyǵaryndylarynyń kólemi keminde 30% tómendetiledi. Qaldyqtardy óńdeýdiń tómen deńgeıi máselesin júıeli sheshý úshin zańnamalyq deńgeıde «Waste to energy» tehnologııasy engizilýde. Bul degenimiz, qoqysty jaǵý arqyly elektr energııasy óndiriledi, sosyn ol jalpy elektr jelisine satylady. Jaqynda ǵana Memleket basshysy tıisti zań jobasyna qol qoıdy. Turmystyq qatty qaldyqtardy qaıta óńdeýge baǵyttalǵan pılottyq jobalar birinshi kezende 6 qalada júzege asady. Bul Aqtóbe, Almaty, Atyraý, Nur-Sultan, Taraz jáne Shymkent.

Búgingi kúni ákimdiktermen birlesip, jer ýchaskeleri, ınfraqurylym jáne zaýyttardyń qaldyqtarmen kepildi júktelýi máseleleri pysyqtalýda. Pılottyq jobalar sátti iske asyrylǵan jaǵdaıda zaýyttar basqa qalalarda da salynatyn bolady. Osy tehnologııanyń arqasynda 2025 jylǵa qaraı qaıta óńdeý deńgeıi 30%-ǵa, ıaǵnı ortasha eýropalyq deńgeıge deıin jetkiziledi.

«Jańa Ekologııalyq kodekstiń qabyldanýy eldegi ekologııalyq jaǵdaıdy jaqsartýǵa baǵyttalǵan júıeli sheshimderdi beredi. О́ńirlerde ekologııalyq problemalardy sheshý keshendi sharalardy jáne edáýir ýaqytty talap etetinin eskere otyryp, qysqa merzimdi perspektıvada Jol kartalarynda kórsetilgen is-sharalardyn tolyqqandy oryndaý qajet dep sanaımyz», — dedi mınıstr. Olardyń oryndalýy kelesideı oń nátıjelerge ákeledi:

1. 10 qalada atmosferanyń lastaný ındeksin joǵary deńgeıden ortasha deńgeıge tómendetýge;

2. Qaldyqtardy qaıta óńdeý deńgeıin aǵymdaǵy 15%-dan 30%-ǵa deıin jetkizýge; 

3. 24 jańa polıgon salý jáne tolyp ketken 5 polıgondy qalpyna keltirýge jáne joıýǵa; 

4. Ejelden lastanǵan jerlerdi qalpyna keltirýge jáne joıýǵa;

5. 7 jańa kárizdik tazartý keshenin salýǵa jáne 12 kárizdik tazartý keshenin qaıta jańǵyrtýǵa; 

6. Eldi mekenderde 15 mln jáne orman alqaptarynda 2 mlrd aǵash otyrǵyzýǵa múmkindik beredi.

Sondaı-aq otyrysta Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimi Danıal Ahmetov, Aqtóbe oblysynyń ákimi Ońdasyn Orazalın, Pavlodar oblysynyń ákimi Ábilqaıyr Sqaqov, Atyraý oblysynyń ákimi Mahambet Dosmuhambetov, Almaty qalasynyń ákimi Baqytjan Saǵyntaev baıandama jasady.

Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimi Danıal Ahmetov oblysta 2020-2024 jyldarǵa arnalǵan ekologııalyq problemalardy sheshýdiń Keshendi jospary men Jol kartasy júzege asyrylyp jatqanyn aıtty. Ekologııany jaqsartýǵa baǵyttalǵan ınvestısııanyń jalpy somasy 60 mlrd teńgeni quraıdy.  Atap aıtqanda, bes jyl ishinde atmosferalyq aýany jaqsartýǵa 24 mlrd teńge ınvestısııa salynady. Onyń 22,1 mlrd teńgesi - «GıdroPolıMet tehnologııasyn qoldanýmen Rıdder metallýrgııalyq kesheninde atmosferalyq siltisizdendirý sehynyń qurylysyna» beriledi, bul Rıdder qalasy boıynsha atmosferaǵa kúkirt dıoksıdin shyǵarýdy qazirgi normatıvter deńgeıinen 714 tonnaǵa nemese 20%-ǵa azaıtýǵa múmkindik beredi.

«Bul oraıda, sońǵy 7 jylda aýanyń lastanýy oblys boıynsha 10 myń tonnaǵa,  О́skemen qalasy boıynsha 7 myń tonnaǵa azaıǵanyn atap ótý qajet. Osy kezeń ishinde, iri kásiporyndar tabıǵat qorǵaý is-sharalaryna 35,2  mlrd teńge ınvestısııa saldy», — dedi D. Ahmetov.  

Oblys ortalyǵynda ekologııalyq qoǵamdyq monıtorıng júıesi jumys isteıdi. Ekologııalyq aqparatty onlaın rejıminde kedergisiz alý úshin jaǵdaılar jasaldy. 

Eldi mekenderdiń jasyl beldeýleri qurylýda. О́tken jyly 170 myń kóshet, aǵymdaǵy jyly 30 myń kóshet egildi. Ormandardy qalpyna keltirý kólemin arttyrý jáne eldi mekenderdi kógaldandyrý jónindegi 2025 jylǵa deıingi is-sharalar jospary ázirlendi, onyń jalpy qarjy kólemi 1 mlrd teńgeni quraıdy, onyń ishinde 65 mln teńgesin iri ónerkásipter salatyn bolady. 

Turmystyq qatty qaldyqtardy joıý boıynsha Evropa Qaıta Qurý jáne Damý bankimen О́skemen jáne Semeı qalalarynda qatty turmystyq qaldyqtardy basqarý júıesin jańǵyrtý boıynsha 23,5 mlrd teńgege aldyn ala kelisim jasaldy.

О́skemen qalasynda polıgon salý úshin jer ýchaskesin anyqtaý jumysy júrgizilýde. Sý resýrstaryn retteý boıynsha jalpy somasy 10,1 mlrd teńgeniń is-sharalary qarastyrylǵan. Onyń ishinde osy jyly 1,6 mlrd teńgege О́skemen qalasyndaǵy metallýrgııa kesheniniń aýmaǵynda Úlbi ózeninde aǵyndy sýlardy tereń tazalaý qurylystaryn salý, 1,1 mlrd teńgege Ertis ózeninde dıýkerdi qaıta jańartý jumystary aıaqtalady. 2024 jyly 7,2 mlrd teńgege Semeı qalasynda tazartý qurylystary men nóserlik kárizdi qaıta jańartýdy aıaqtaý josparlanǵan. Ekologııa máseleleri erekshe baqylaýǵa alynǵan.

Aqtóbe oblysynyń ákimi Ońdasyn Orazalın óńirde ekologııalyq problemalarǵa egjeı-tegjeıli taldaý júrgizilgenin, sonyń negizinde Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligimen birlesip, óńirdiń ekologııalyq ahýalyn jaqsartýǵa arnalǵan 33 sharadan turatyn Jol Kartasy ázirlenip, bekitilgenin atap ótti.

«Aqtóbe qalasy aýa sapasy boıynsha qolaısyz qalalardyń biri, atmosferany lastaýshy negizgi faktorlarǵa káriz júıesiniń jáne qala aýmaǵynda ornalasqan Aqtóbe ferroqorytpa zaýytynyń shyǵaryndylary jatady», — dedi Aqtóbe oblysynyń ákimi.

Aqtóbe ferroqorytpa zaýyty №1 jáne №2 sehtardy shań men gazdan tazartý júıesin qaıta jańǵyrtý jobasyn júzege asyrýda, bul jumystar 2022 jyly aıaqtalady. Nátıjesinde beıorganıkalyq shańdar shyǵaryndylary 20%-ǵa deıin azaıtylatyn bolady. Káriz júıelerinen bólinetin kúkirsýtegi shyǵaryndylaryn azaıtý maqsatynda kásiporyndardyń qalalyq káriz júıesine sý aǵyzýyna baqylaý kúsheıtildi, kásiporyndar maıaýlaǵyshtar jáne jergilikti tazartý qurylǵylaryn ornatý boıynsha jumystar júrgizdi.

Sonymen qatar, máseleniń negizgi sheshimi – tazartý qurylǵylary kesheniń qaıta jańǵyrtý.

Bıyl «Turǵyn úı kommýnaldyq-sharýashylyǵyn jańǵyrtý men damytýdyń qazaqstandyq ortalyǵy» AQ jobanyń tehnıkalyq ekonomıkalyq negizdemesin ázirleýde, 2021 jyly jobalyq-smetalyq qujattama ázirlenip, jobany júzege asyrý 2022 jyly bastalatyn bolady. Munaı-gaz salasyndaǵy kásiporyndardyń ilespe gazdy kádege jaratý kólemi 97,8%-ǵa  jetkizildi.  Atmosferalyq aýa sapasyn jaqsartýǵa múmkindik beretin taǵy bir baǵyt – eldi mekenderdi kógaldandyrý. Orman sharýashylyǵyn damytýdyń jospary ázirlenip, eldi mekenderge 1 mln astam, memlekettik orman qory jerlerine 60 mln astam aǵash otyrǵyzý qarastyryldy (jergilikti bıýdjetten qarastyrylǵan 3 mlrd teńgeden astam  qarjylandyrylady).

Sonymen qatar, Jol kartasy sý resýrstaryn retteýdi, qaldyqtardy basqarý, jer resýrstaryn qorǵaý jáne turǵyndardyń ekologııalyq mádenıetin kóterý sharalaryn qarastyrady. Qazirgi tańda Jol kartasyn júzege asyrý kúntizbelik josparǵa saı júrgizilýde, ekologııalyq ahýaldy jaqsartý jumystary jalǵastyrylatyn bolady.

«Qazirgi kezde Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligimen birlesip birqatar máseleler pysyqtalýda: Kókjıde ken ornyn saqtap qalý, burynǵy Alǵa hımııalyq zaýytynyń qaldyqtaryn joıý, Shalqar kóliniń túbin tazartý», — dep túıindedi óz sózi Ońdasyn Orazalın. 

Pavlodar oblysynyń ákimi Ábilqaıyr Sqaqov atap ótkendeı, aǵymdaǵy jylǵy qyrkúıekte salalyq mınıstrlikpen birlesip oblystaǵy ekologııalyq jaǵdaıdy turaqtandyrý jónindegi Jol kartasy qabyldandy.

Jol kartasy aıasynda oblystyń ónerkásip kásiporyndary tabıǵatty qorǵaý sharalaryn iske asyrýda. Osylaısha, aǵymdaǵy jyly Pavlodar alıýmınıı zaýyty 2 elektr súzgisin ınnovasııalyq «gıbrıdtik» súzgige aýystyrdy, bul shańdy shamamen jylyna 2,4 myń tonnaǵa azaıtýǵa múmkindik berdi. Aqsý qalasynda «EEK» AQ elektr stansııasynyń №7 energetıkalyq blogynda da jeńdik súzgilerdi qoldanýmen osyndaı tehnologııa engizilýde. 2024 jyly qaıta jańartý jumystary aıaqtalǵannan keıin energetıkalyq blok 9 myń tonna shań az shyǵaratyn bolady. Qazaqstan elektrolız zaýytynyń sehtarynda jeńdik súzgiler aýystyrylýda.  «Qazhrom» TUK» AQ fılıaly Aqsý ferroqorytpa zaýytynda №4 sehtyń (42, 43, 44 peshteri) gaz tazartqyshyn qaıta jańartý jumystary júrgizilýde, bul 3 jyl ishinde shań shyǵaryndylaryn 180 tonnaǵa azaıtýǵa múmkindik beredi. Osylaısha, Eýrazııalyq Top kásiporyndary qabyldaǵan jańa ekologııalyq strategııa 10 jyl ishinde shań shyǵaryndylaryn 55 myń tonnaǵa nemese 57%-ǵa kezeń-kezeńimen tómendetýge múmkindik beredi.

Budan basqa, Ekibastuz GRES-1-de №4 jáne №6 bloktardyń elektr súzgilerine jóndeý júrgizilýde. 2021 jyly olar aıaqtalǵannan keıin shań shyǵaryndylary jylyna 100 tonnaǵa azaıady (1 súzgiden jylyna 50 tonnaǵa). Oblysta ınteraktıvti karta (maps.hydromet.kz), mobıldi qosymsha (AirKZ) jáne oblys ortalyǵynyń túrli jerlerindegi LED-ekrandar arqyly lastaný deńgeıi boıynsha aqparatqa onlaın qol jetkizý uıymdastyrylǵan. 

Ormandardy molyqtyrý kólemin ulǵaıtýdyń qadamdyq jospary ázirlenip, salalyq mınıstrlikpen kelisildi, onyń sheńberinde 5 jyl ishinde 16,5 myń ga aýmaqqa 74 mln kóshet otyrǵyzylady.

Budan basqa, 5 jyl ishinde jyl saıyn 20 myń aǵash otyrǵyzýdy kózdeıtin qalalardy kógaldandyrýdyń keshendi óńirlik baǵdarlamasyn ázirlenýde. Qoǵamdyq tyńdaýlardy onlaın formatta ótkizý halyq qatysýynyń ósýine oń áserin tıgizdi (tyńdaýǵa qatysýshylar sany 15-ten 80 adamǵa deıin ósti). Jyl basynan beri oblysta 95 tyńdaý, onyń ishinde 76-sy ZOOM formatynda ótkizildi.

2015 jyldan bastap óńirde Ekologııalyq keńes jumys isteıdi, onyń quramy bıylǵy jyly sapaly ózgerdi. Endi quramyndaǵy úkimettik emes uıymdar úlesi 3-ten 10-ǵa deıin artty (qatysýshylardyń jalpy sany – 25). Konsýltatıvtik-keńesshi organnyń jumys formaty problemalyq máselelerdi neǵurlym tereńirek qaraýǵa jáne túpkilikti nátıjege baǵdarlanýǵa basa nazar aýdara otyryp, qaıta baǵdarlanǵan.

Atyraý oblysynyń ákimi Mahambet Dosmuhambetov óńirde ekologııalyq problemalardy sheshý boıynsha 2020-2022 jyldarǵa arnalǵan Jol kartasynyń 7 baǵyty boıynsha jumys júrgizilip jatqanyn habarlady. Bul:

1. Atmosferaǵa lastaýshy zattardyń shyǵarylýyn azaıtý.

2. Kógaldandyrý.

3. Qaldyqtardy basqarý salasy.

4. Sý resýrstaryn retteý.

5. Avtokólik shyǵaryndylaryn azaıtý.

6. Jer resýrstaryn qorǵaý.

7. Ekologııalyq mádenıetti arttyrý.

Ákimniń aıtýynsha, óńirdiń negizgi ekologııalyq problemasy — Atyraý qalasynyń atmosferalyq aýasynyń sapasy.

Jol kartasyna sáıkes iri ónerkásiptik kásiporyndardyń atmosferaǵa lastaýshy zattar shyǵaryndylarynyń kólemin azaıtýǵa baǵyttalǵan arnaıy is-sharalar ázirlendi. 2019 jyldyń qorytyndysy boıynsha tabıǵatty paıdalanýshylar atmosferalyq aýaǵa 180 myń tonna lastaýshy zattar shyǵardy. 2020 jyldyń sońyna deıin shyǵaryndylar kólemin 2019 jylmen salystyrǵanda 2300 tonnaǵa azaıtý josparlanýda. Atyraý oblysynyń ákimdigi jol kartasy aıasynda Atyraý qalasynyń sol jaǵalaýyndaǵy kárizdik-tazartý qurylymynyń qurylysyn aıaqtaý, «Týhlaıa balka» jáne «Kvadrat» býlaný alańdaryn qalpyna keltirý jumystaryn júrgizýde.

Almaty qalasynyń ákimi Baqytjan Saǵyntaev óz sóziniń basynda JEO-2 jańǵyrtýǵa baılanysty kóp jylǵy problemanyń sheshimi úshin alǵys aıtty. Tańdalǵan nusqaǵa – tabıǵı gazǵa aýystyrýǵa baılanysty shyǵaryndylar kólemi 38 myń tonnadan 6 myń tonnaǵa deıin azaıady. Bul bolashaqta Almaty qalasynyń aýasyna úlken áserin tıgizedi. Josparǵa sáıkes, 2025 jyly JEO-2-niń barlyq 8 blogy tabıǵı gazǵa kóshiriledi. JEO-3 jańǵyrtýǵa qatysty ákimniń jumystyń bastalǵanyn atap ótti, qarjylandyrý kózin anyqtaý máselesi sheshilýde. 

Jeke sektordy gazdandyrý týraly baıandaı otyryp B. Saǵyntaev búginde qala turǵyndarynyń 99%-y gazben qamtamasyz etilgenin aıtty. Gazǵa qosylmaǵan úılerdiń jalpy sany - 1848 úı. Negizinen olarda magıstraldyq qurylystar joq. Ákimdik «Qazaqstan Halyq Banki» AQ-men 1,5 jylǵa 0% nesıe beretin kelisim jasasty. Az qamtylǵan otbasylar úshin ákimdik demeýshilerdi tarta otyryp, qurylystar júrgizedi. 2021 jyldyń sońyna deıin barlyǵy gazǵa aýystyrylady. 

Sonymen birge qalaǵa irgeles ornalasqan aýdandarda 80 myń abonent, negizinen batys, shyǵys jáne soltústik baǵytta ornalasqan aýdandar kómir jaǵady. Bul máseleni sheshý de keshendi tásildi qajet etedi. 

Qalada 530 myńǵa jýyq avtokólik tirkelgen, basqa óńirlerden  taǵy shamamen 250 myń kólik kiredi, munyń barlyǵy qalanyń ekologııasyna orasan úlken salmaq túsiredi.   Osyǵan baılanysty, qalada aýqymdy kólik reformasy júrgizilýde. Damyǵan elderdiń tájirıbesi boıynsha negizgi baǵyt qoǵamdyq kólik bolyp otyr.  Tamyz aıynan bastap dızelmen júretin qoǵamdyq kólikti satyp alýǵa tyıym salyndy. 

"Medeý-Shymbulaq" baǵytynda "Operator ROP" JShS-men birlesip, tabıǵı landshaftqa túsetin antropogendik júktemeni azaıtý úshin elektr mashınalaryn satyp alý júrgizilýde.

"Sondaı-aq basqa qalalardan keletin kólik kóbine ekologııalyq normalarǵa sáıkes kele bermeıdi. Tek 2020 jyldyń ózinde 10 ekobekettiń qyzmetkerleri 33  myń aıyppul saldy. Munda da jumys kúsheıtilip, qalaǵa kire beristegi ekobeketterdiń sany arttyrylýda. Osylaısha, shyǵaryndylar kólemin baqylaý men ólsheý úshin qala perımetrimen 19 ekobeketti ornalastyrý jumysy júrgizilýde", — dedi Almaty qalasynyń ákimi.

Qalanyń jasyl qory 2,3 mln astam jasyl jelekti quraıdy. Almatyda 3 jyldyń ishinde 1 mln jasyl jelek otyrǵyzylady. Osynyń arqasynda, ottegini shyǵarý 150%-ǵa jáne jylyna 118 mln tonnaǵa ulǵaıatyn bolady. Bul sharalardyń barlyǵy shyǵaryndylardyń kólemin jylyna 40 myń tonnaǵa azaıtýǵa múmkindik beredi. 

Sońǵy jańalyqtar

Elimizde taǵy 1050 adam indetten aıyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:44

Semeıge Saqtaǵanov ákim boldy

Taǵaıyndaý • Keshe

Birneshe oblysta jol jabyldy

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar