Oqıǵa • 14 Qańtar, 2021

«Ulttyq» mártebe rýhty oıatady

14 ret kórsetildi

О́tken jyldyń jeltoqsan aıynda ult rýhanııatynan ózgeshe oryn alatyn, tamasha dástúrlerge baı qazaq óneriniń qarashańyraǵy M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatryna Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń arnaıy Jarlyǵymen «Ulttyq» mártebesi berilgen bolatyn. 1926 jyldyń 13 qańtarynda Qyzylorda qalasynda tuńǵysh kásibı teatrdyń ýyǵy qadalyp, «Eńlik – Kebek» spektaklimen shymyldyǵy túrilgeli beri úlken belesterden ótip, rýhanı ıgilikterdiń irgetasy shaıqalmaýy jolynda eńbek etip kele jatqan teatr ujymy bul jaǵymdy jańalyqty zor qýanyshpen qabyldady. Qazaq teatr ónerin órge súırep kele jatqan sahna sardarlarynyń «ulttyq ónerdi dáripteýge ólsheýsiz úles qosyp kele jatqan qasıetti qarashańyraq M.Áýezov atyndaǵy drama teatryna ulttyq mártebesi berilýi kerek» dep kóńilge qonymdy usynys aıtyp kele jatqanyna da birshama jyldardyń júzi bolǵan edi. Teatrdyń 95 jyldyq torqaly toıy qarsańynda sol arman orynda ýyn taýyp, keshe M.Áýezov atyndaǵy Qazaq Ulttyq teatrynyń jáne de ózge de tórt iri mádenıet oshaǵynyń «ulttyq» mártebesin ıelenýine oraı elimizdiń Mádenıet jáne sport mınıstri Aqtoty Raıymqulova arnaıy baspasóz máslıhatyn ótkizip, teatrdyń búgingi tynys-tirshiligimen tanysty.

 

Jıynǵa qatysqan mádenıet uıym­da­rynyń basshylary men ujym qyz­met­kerlerin mereıli mártebemen quttyqtap, shy­ǵarmashylyq shabyt tilegen Aqtoty Rahmetollaqyzy bul súıinshi jańa­lyq­tyń ákemteteatrdyń 95 jyldyǵyna oraı úlken syı bolǵanyn jetkizdi. Almaty shaharyna kelip, tilshiler qaýymymen kezdesken basqosýda mınıstrlik basshysy ótken jyly atqarylǵan aýqymdy jumystyń bir bóligimen qysqasha tanys­tyryp ótti.

Memleket basshysynyń Joldaýyn iske asyrý sheńberinde 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap mádenıet jáne arhıv uıymdary qyzmetkerleriniń jalaqysy respýblıkalyq deńgeıde 50%-ǵa, óńirlerde 35%-ǵa deıin ósken. Jalpy, mundaı ósim respýblıka bo­ıynsha shamamen 34 myń adamdy qamtyǵan. Bul baǵyttaǵy jumystar budan ary da óz jalǵasyn tabatyn bolady. Balet ártisterin memlekettik qoldaý maqsatynda mádenıet uıymynda kásibı qyzmetin toqtatqan kezde keminde 20 jyl kásibı eńbek ótili bar balet ártisine sońǵy úsh jyl ishindegi ortasha jalaqydan 60% mólsherinde arnaıy aı saıynǵy aqshalaı tólemder qarastyrylady. Sondaı-aq ádebıet pen óner qaıratkerlerin, daryndy jastarǵa memlekettik qoldaýdy kúsheıtý maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasy Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasynyń mádenıet salasyndaǵy stıpendııasy 240-tan 660 AEK-ke deıin ulǵaıtyldy. Mádenıet jáne óner salasyndaǵy erekshe mártebesi bar joǵary oqý oryndarynyń professor-oqytýshylar quramy úshin jalaqysyna 1,75 koeffısıenti saqtalady. 2020 jylǵy 1 qańtardan bas­tap mádenıet jáne sport salasyndaǵy mamandandyrylǵan mektepter men kolledjder qyzmetkerleriniń jalaqysy jyl saıyn 2023 jylǵa deıin 25%-ǵa kóbeıedi. Eń qýanyshtysy, osy saladaǵy qyzmetkerlerdiń turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartý boıynsha qarqyndy jumystar júzege asyrylýda. Mınıstrdiń aıtýynsha, atqarylǵan jumystyń alǵashqy nátıjesin kóretin kún de alys emes.

«Koronovırýs indetine baılanys­ty qalyptasqan jaǵdaıǵa qaramastan, mınıstrlik jańa jumys formatyn engizip, teatrlar onlaın formatta qoıylym, mýzeıler vırtýaldy ekskýrsııalar, sportshylar úı jattyǵýlaryn kórsetti. Sala qaıratkerleri, estrada ánshileri halyqqa qoldaý kórsetip, eldiń eńsesin túsirmeı, onlaın úlgide konsert, túrli is-sharalar ótkizdi. Jalpy alǵanda ony 120 mıllıonnan astam adam tamashalaǵan. Bul jańa for­mattaǵy ult ónerin dúnıejúzi kórer­menine de kórsete aldyq degen sóz. Ábý Nasyr ál-Farabıdiń 1150 jyldyq, Abaıdyń 175 jyldyq, Altyn Ordanyń 750 jyldyq mereıtoılary elimizde aýqymdy ótkizilýde. Bastysy, barlyq is sharalar toı toılaý emes, barynsha oı tolǵaýǵa baǵyttaldy» dedi atqarylǵan jumystarynyń bir shıregine sholý jasaǵan A.Raıymqulova. Mınıstrdiń málimetine qaraǵanda, mádenı oshaqtardy jáne sport nysandaryn qaıta qalpyna keltirý, jóndeý jumystaryn júrgizý iske asyrylyp, jańa nysandar da boı kóterýde. Solardyń biri ótken jyldyń qarasha aıynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy N.Nazarbaevtyń bastamasymen elorda tórinde Q.Qýanyshbaev atyndaǵy Qazaq drama teatrynyń jańa ǵımaraty jáne Jeńilatletıkalyq sporttyq kesheni, sondaı-aq Túrkistan qalasy jáne óńirinde ámbebap kitaphana, Qazaq mýzyka teatry, Kongress-holl, Qoja Ahmet Iаsaýı mýzeıi sekildi jańa mádenı oshaqtarynyń paıda bolǵanyn erekshe atap ótti. Aldaǵy ýaqytta memleket qorǵaýyndaǵy erekshe tarıhı eskertkish mekemesi qataryna jatatyn M.Áýezov atyndaǵy Ulttyq teatrdyń da kúrdeli jóndeýden ótýi múmkin ekeninen qulaǵdar etti. Sonymen qatar Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń 75 jyldyǵy, Qazaqstan halqy Assambleıasynyń 25 jyldyǵy, Sh.Qaldaıaqovtyń 90 jyldyǵyna oraı mazmundy sharalar ótkizilgen.

Mádenıet jáne sport mınıstrinen soń «ulttyq» mártebesin ıelengen mádenıet ujymdarynyń basshylary – Ulttyq kitaphana dırektory B.Ospanova, M.Lermontov atyndaǵy Ulttyq orys teatrynyń dırektory A.Iаkýshev, Abaı atyndaǵy Ulttyq opera jáne balet teatrynyń dırektory A.Qalıeva, Qurmanǵazy atyndaǵy Ulttyq halyq aspaptar orkestriniń dırektory M.Qýanyshev sóz alyp, qarashańyraq teatrdy 95 jyldyq mereıtoıymen quttyqtady.

Teatr dırektory Erkin Jýasbek: «Mádenı keńistiktegi jetistik – eldiń jetistigi. «Ult» degen, «ulttyq» degen sózden qorqatyn zamannan aýysyp, kerisinshe, ult degen sózdiń tóńiregine uıysatyn zamannyń kelgenin kórip otyrmyz. Elbasymyzdyń aýzynan «ulttyq kod» degen súıkimdi sóz shyqqaly beri rýhymyz jandanyp, basymyzdyń birige túskenin de baıqap otyrmyz. Bas biriktirýde qazaq aldymen úlkenin syılap, aqsaqalyn qadirleýdi aldyǵa tartqan» dep teatr­dyń kórkemdik jetekshisi, qazaq óneriniń abyzy, KSRO halyq ártisi Asanáli Áshimovtiń «ulttyq» mártebe ıelenýdegi eńbegin erekshe atap ótti. О́z kezeginde A.Áshimov óner men má­denıetke kórsetken qurmet pen la­ıyqty marapaty úshin memleket bas­shysyna, Mádenıet jáne sport mınıstrligine alǵysyn bildirdi.

Teatrdyń 95 jyldyq mereıtoıyna oraı «Kıeli qarashańyraq» atty kórme uıymdastyrylyp, keregege 200-ge jýyq kóne sýret ilindi. Teatr mýzeıiniń jetekshisi Nargız Tamabekqyzynyń aıtýynsha, kórme tórt kezeńdi qamtıdy. Sýrettermen birge, S.Maıqanova, A.Áshimov sekildi sahna sańlaq­ta­ry­nyń kostıýmderi, spektaklderde paı­dalanylǵan rekvızıtter qoıylǵan.

Mádenıet maıtalmandarymen, til­shi­­lermen kezdesýge arnalǵan is-sha­ra­nyń negizgi bóligi aıaqtalǵan soń qo­naq­tar teatrdyń ónerli jastarynyń konsertin tamashalap, kesh sońynda mınıstr kásibı sheberligimen kózge túsken birqatar talantty ártiske marapat tabystady.

 

 ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalasynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar