Ekonomıka • 27 Qańtar, 2021

DSU: О́tpeli kezeń aıaqtaldy

114 ret kórsetildi

2015 jyldyń 30 qarashasynda Qazaqstan Dúnıejúzilik saýda uıymynyń tolyqqandy múshesi atandy. Irgeli uıymnyń tabaldyryǵyn attaǵan 162-shi memleket retinde tarıhqa endi. DSU talaptaryna sáıkes, jańadan qabyldanǵan múshe memleketterge bes jyldyq ótpeli kezeń beriledi. Bul elderdiń etek-jeńin jınap, daıyndyǵyn pysyqtaýy úshin qajet. 2020 jyldyń sońynda Qazaqstanǵa berilgen ótpeli kezeńniń ýaqyty aıaqtaldy. 2021 jyldyń kelýimen bizdiń el alys-beris pen barys-kelistiń jańa kezeńine qadam basty.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Ashyq ta ádil básekege betteý

Qazaqstan bıyldan bastap Dúnıejúzilik saýda uıymynyń talaptaryn tolyq oryndaýy shart. Birinshi kezekte shekaradaǵy shekteýlerdi azaıtyp, salyqtyq kedergilerdi joıýy kerek. Import pen eksportqa qatysty tosqaýyldardy da retteýge tıis. О́nimin shekara asyryp júrgen otandyq kompanııalar da óndiristerin DSU talaptaryna sáıkestendirýi qajet. Bes jyldyq ótpeli kezeń osyndaı jumystardy tyndyrý úshin ári úlken uıymnyń atmosferasyn seziný úshin berildi. Muny keıbir ekonomıster «jeńildikti kezeń» dep te ataıdy.

Saýda jáne ıntegrasııa mınıstri Baqyt Sultanovtyń pikirinshe, uıymǵa múshe bolǵanǵa deıingi jyldarda jáne odan keıingi ótpeli kezeńde Qazaqstannyń saýda zańnamasy DSU-nyń normalary men erejelerine tolyqtaı sáıkestendirilgen. Bul óz kezeginde otandyq kásipkerlerdiń básekege qabilettiligin arttyrýǵa, ulttyq ekonomıkany ártaraptandyrýǵa, ekonomıkanyń óńdeýshi jáne kórsetiletin qyzmetter sektoryna ınvestısııa tartýǵa, sol úshin qolaıly ahýal jasaýǵa jol ashty.

Resmı derekterge súıensek, Qazaqstan DSU-ǵa kirgen sátten bastap barlyq sheteldik ınvestısııalardyń shamamen 50 paıyzy shıkizattyq emes sektorǵa baǵyttalǵan. Atap aıtqanda, ınvestısııalardyń 30 paıyzy qyzmet kórsetý sektoryna, 18 paıyzy óńdeýshi ónerkásipke tartylǵan. Bul Qazaqstan bıliginiń ekonomıkany ártaraptandyryp, shıkizattyq baǵyttan irgeni aýlaq salý týraly maqsat-mindetterimen úndesip jatyr.

Álbette, DSU-ǵa múshe bolýdyń artyqshylyǵy kóp. Mınıstr Baqyt Sultanov ótken jyldyń sońynda ótken resmı jıyndardyń birinde eń mańyzdy úsh basymdyqqa toqtaldy. «Birinshiden, bıznes eksporttyq áleýetin tolyq kórsetýge múmkindik aldy. Ekinshiden, uıym erejeleri kemsitpeý qaǵıdatyna negizdelgen. Úshinshiden, Qazaqstan basqa elderdiń de saýda saıasatyna yqpal etetin boldy. Saýda júrgizýdegi dál osyndaı qolaıly jaǵdaılar 2019 jyly el eksportyn 2015 jylmen salystyrǵanda 26 paıyzǵa ósirýge yqpal etti», dedi Baqyt Sultanov.

«О́tpeli kezeńdi qalaı ótkerdik?» degen zańdy saýal týyndaıdy. Eko­nomıst Talǵat Demesinovtiń aıtýyn­sha, onyń nátıjesi aldaǵy eki-úsh jyl­dyń kóleminde anyq baıqalmaq.

– О́tpeli kezeń – Qazaqstannyń eksport-ımport baǵytynda jumys isteıtin kásiporyndaryna berilgen daıyn­dyq merzimi. Otandyq kompanııa­lardyń bul jeńildikti qalaı paı­dalanǵany olardyń ózderine ǵana málim. Dúnıejúzilik saýda uıymy ala­ńynda kimniń qalaı daıyndalǵanyn aldaǵy bir-eki jyl naqty kórsetip beredi. DSU-ǵa kirý – ashyq ári adal báse­­ke­lestikke betteý. Sondyqtan buǵan kompanııalardyń júrdim-bar­dym qaramaǵany anyq. Jalpy, Qazaq­stan Dúnıejúzilik saýda uıymyna der ýaqytynda kirdi. Álbette, oǵan mú­she bolmasaq ta, saýda-sattyq jal­ǵasa bereri anyq. Alaıda eksport­taý­shylar men ımporttaýshylar jasan­dy kedergilerge tap bolar edi. Dúnıe­júzilik saýda uıymy bizdiń syrtqy saýdamyzdy jeńildetti, esporttyq ári ımporttyq áleýetimizdi arttyrdy. Uıymǵa múshe bolýdyń ońtaıly tusy óte kóp, – dedi Talǵat Demesinov.

 

Qazaqstan naryǵy nesimen qyzyqtyrady?

Qazir kartada joq KSRO-nyń qura­mynda bolǵan 15 memlekettiń ishinen Dúnıejúzilik saýda uıymyna eń birinshi bolyp Qyrǵyzstan múshelikke ótti. Bul 1998 jyl bolatyn. Qazirge deıin postkeńestik keńistiktegi 11 mem­leket DSU-ǵa múshe. Ázirshe eń soń­ǵy bolyp Qazaqstan qabyldandy. Reseı 2012 jyly, Ýkraına 2008 jyly uıymnyń qataryna qosyldy. Bela­rýs, Ázerbaıjan, Túrikmenstan men О́zbek­stan kezegin kútip júr. Osy ora­ı­da kópshilikti «úlken uıymǵa órkenıetten ada Afrıkanyń keıbir memleketteri men áleýeti bizden áldeqaıda tómen irgedegi Qyrǵyzstan qalaı múshe boldy?» degen saýal tolǵandyrady.

UIB bıznes mektebiniń dırektory, ekonomıst Maqsat Halyqtyń aıtýynsha, Dúnıejúzilik saýda uıymyna múshe memleketterdi eki topqa bólip qarastyrý kerek. Birinshisi daıyn ónim shyǵaryp, eksporttasa, ekinshisi  shıkizat usynady. Joǵaryda aıtyl­ǵan Afrıka qurlyǵynyń keıbir memleket­teri men Qyrǵyzstan álem elderin shı­ki­zat kózi retinde qyzyqtyryp otyr.

– Qazaqstannyń Dúnıejúzilik saý­da uıymyna kirý prosesi uzaq júrdi. Birinshiden, bizdi memleketterdiń kóbi qoldaı qoıǵan joq. Ekinshiden, el Úkimeti uıymǵa úlken daıyndyqpen kirýdi kózdedi. Áýeli otandyq naryq­ty damytyp, óndiris oryndaryn kó­beıtip, daıyn ónim shyǵarýdy jolǵa qoıý baǵytyn ustandy. Sol úshin ın­dýs­trııalandyrý baǵdarlamasyn qa­byldady. Bul durys qadam boldy, árıne. Alaıda ındýstrııalandyrý baǵdarlamasy biz kútken nátıjeni bergen joq. Joba-josparlardyń kóbi qaǵaz kúıinde qaldy. Munyń sebepteri de san alýan. 2007-2009 jyldary daǵdarysty ótkerdik. Innovasııalyq jobalarǵa baǵyttalǵan qarjy sol tusta eldegi áleýmettik jaǵdaıdy jaq­­sartýǵa, ekonomıkany retteýge jum­­sal­dy. 2014, 2015, 2016 jyldary da eko­nomıkalyq quldyraý oryn aldy. Muny júıelik daǵdarys dedik. Osyn­­daı tosyn jaǵdaılardyń sal­dary­nan Qazaqstanda ǵylymǵa, tehno­logııa­ǵa bólinetin qarjy kólemi azaıdy. Dese de, álemniń damyǵan elderi mun­daı qysyltaıań shaqta ǵylym men tehno­lo­gııaǵa kóp qarjy jumsaıdy. Sebebi ekonomıkany alǵa súıreıtin ozyq ıdeıa­­lar dál osyndaı kúrdeli kezeńderde dúnıege keledi, – dedi Maqsat Halyq.

Ekonomıstiń pikirinshe, Qazaqstan álem elderin shıkizat kózi retinde áli de qyzyqtyrady.

– Táýelsizdik alǵan jyldardan beri elimizge 350 mlrd dollar ınvestısııa tartylypty. Sonyń 90 paıyzy shıkizat sektoryna baǵyttalǵan. Qazaqstan sheteldik ınvestorlardy tartý boıynsha júıeli jumystar júrgizip keledi. Alaıda bizdiń eldiń sybaılas jem­qorlyq reıtınginde aldyńǵy oryndarda turýy ınvestorlardyń senimine selkeý túsiretin sekildi. Olarǵa keregi – zańnyń ústemdigi. Bul rette «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń múmkindikterin tıimdi paıdalaný kerek. AHQO Sotynyń aǵylshyn quqyǵy qaǵıdattaryna saı jumys isteýi ınves­torlardy qyzyqtyrary daýsyz, – dedi ekonomıst.

Sońǵy jyldary elimizde shetke shıkizat shyǵarýdy azaıtyp, óndiris sektoryn órkendetýge mańyz beri­lip otyr. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev halyqqa arnaǵan Joldaýynda atalǵan máselege erekshe nazar aýdardy. Munaıǵa ıek artýdy doǵaratyn ýaqyt kelgenin jetkizdi.

Talǵat Demesinov DSU Qazaqstan­nyń aýyl sharýashylyǵy salasyna serpilis ákeledi degen senimde.

– Ásirese, et jáne et ónimderin óndi­re­tin otandyq kompanııalardyń aıy ońynan týmaq. Sharýa qojalyq­taryna memleket tarapynan maldy asyldandyrýǵa qomaqty kólemde sýbsıdııa beriledi. Onyń ıgiligin kóretin ýaqyt jetti. Alys-beristegi jasandy kedergiler alynyp tastalǵan soń, etti erkin saýdalaýǵa jol ashylady. Budan túser tabys ta qomaqty. Bara-bara etti tereń óńdeýge de múmkindik týady, – dedi sarapshy.

 

Qytaı men Reseıdiń yqpaly qandaı?

Qarapaıym qısynǵa salsaq, Qazaq­stan ekonomıkasy alystaǵy AQSh pen shalǵaıdaǵy Shvesııany qyzyqtyrady degenge sený qıyn. Esesine bizdiń naryq irgedegi Qytaı men Reseıge tıim­di. Osy oraıda Qazaqstan ekonomıkasy eki alyp memlekettiń yqpalynda ketýi múmkin degen qaýip te joq emes.

– Qytaı men Reseı tarapynan qy­sym bolatyny túsinikti, – deıdi Maq­sat Halyq. – Qazirdiń ózinde Reseı Qazaq­stan naryǵyna Eýrazııalyq ekono­mı­kalyq odaq aıasynda úlken yqpal jasap otyr. Bul Odaqqa da múshe bol­ǵanymyzǵa bes jyl. Osy ara­ly­q­taǵy resmı statıstıkaǵa nazar aýdarsaq, satqanymyzdan satyp al­ǵanymyz kóp. Demek, ázirshe Eýra­­zııa­lyq ekonomıkalyq odaq biz­diń elge tıimdi emes. Dese de, Odaq Dú­nıe­júzilik saýda uıymyna kirgen Qazaqstanǵa úlken tájirıbe alańy bolǵany daýsyz.

Ekonomıst Saparbaı Jobaev «Qytaı men Reseıdiń yqpalynan sezik­tenetindeı eshteńe joq» degen pikirdi alǵa tartyp otyr.

– Dúnıejúzilik saýda uıymynyń erejesi múshe memleketterdiń bárine ortaq jáne bárine teńdeı múm­kin­dik qarastyrylǵan. Álbette, mem­leket­terdiń barlyǵy uıymnyń artyq­shylyqtaryn tıimdi paıdalanǵysy keledi. Iá, Qazaqstan naryǵy birinshi kezekte Reseı men Qytaıǵa tartymdy. Atalǵan eldermen ekonomıkalyq baılanystardy damytýdan qashpaý kerek. Túptep kelgende, tıimdi sharttar jasaý árkimniń óz qolynda emes pe?! – deıdi Saparbaı Jobaev.

 

DSU hám EAEO

Qazaqstan Dúnıejúzilik saýda uıymy aıasynda da, Eýrazııalyq ekono­mıkalyq odaq alańynda da úlken jetistikterdi baǵyndyrýǵa nıetti. Alaıda eki uıymnyń da túpki maqsaty bir – erkin saýdany damytý. Osy oraıda kópshilik arasynda «Qazaqstan irgeli eki uıymnyń bireýine ǵana basymdyq berse qaıtedi» degen áńgime de aragidik aıtylyp qalady.

Maqsat Halyqtyń aıtýynsha, DSU men EAEO arasynda quqyqtyq keder­giler bar. Bul eń aldymen eki uıym­nyń tarıfteriniń ártúrliligine baılanysty.

– Biraq Dúnıejúzilik saýda uıymy men Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq bir-biriniń jumysyna kedergi kel­tir­meıdi. Mundaı odaqtar álemde óte kóp. Bir memleket birneshe odaqqa mú­she bolýy da qalypty dúnıe, – deıdi ol.

Saparbaı Jobaev Qazaqstan eki uıymnyń tizginin qatar ustaýy kerek dep esepteıdi. Sebebi DSU da, EAEO da ekonomıkalyq erkindikti qoldaıdy.

– EAEO Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń ıdeıasymen quryldy. Elbasy onyń biz úshin tıimdi ekenin bilgen soń osyndaı qadamǵa bardy. Endeshe onyń jumysyn aqsatýǵa áste bolmaıdy, – deıdi ol.

Ras, sońǵy jyldary Dúnıejúzilik saýda uıymynyń álemdik deńgeıdegi róli álsirep ketti. Ekonomıster bu­ǵan AQSh-tyń burynǵy prezıdenti Donald Tramp ustanǵan proteksıo­nızm saıa­saty keri áser etti dep esep­teıdi.

– Donald Tramp AQSh-tyń ishki naryǵyn ǵana oılady. Eýropaǵa ókpe aıtty, Qytaımen arada «saýda soǵysy» tutandy, Meksıkamen baılanysty úzdi. Osydan keıin memleketterdiń kóbi oqshaýlanýǵa kóshti. Onyń ústine byltyr koronavırýs pandemııasy da elder arasyndaǵy baılanysqa salqynyn tıgizdi. Osylaısha, ár memleket óz betinshe kún kórýge kóshti. Bir jaǵynan durys ta bolǵan sekildi. Memleketter óz áleýetin baıqap kórdi, – deıdi Maqsat Halyq.

Donald Tramptyń ornyn Djo Baı­denniń basqany belgili. Sarapshylar jańa prezıdenttiń kelýimen Dúnıe­jú­zi­lik saýda uıymynyń álemdik ekono­mı­kadaǵy róli qaıta kúsheıedi degen senimde.

 

Shetel bankterine shekteý joq

DSU talaptaryna sáıkes, 2021 jyldan bastap sheteldik bankter «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha Qazaq­standa fılıaldaryn asha alady. Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń banktik retteý depar­tamenti dırektorynyń orynbasary Baqytbek Rysymbetovtiń aıtýynsha, sheteldik bankterdiń fılıaldary Qazaqstannyń banktik retteý baǵytyndaǵy talaptaryna baǵynýy tıis.

Ekonomıster bizdiń naryqqa álem­dik qarjy ınstıtýttarynyń qıyn­dyq­syz qadam basýynan Qazaqstan­nyń utary kóp ekenin alǵa tartty.

– Sheteldik banktermen birge Qazaq­­stanǵa olardyń korporatıv­tik etıka­sy men mádenıeti de keledi. Otan­dyq bankterge básekeles atanyp, olar­dyń jumysyn shıratady. Sońǵy jyl­dary Qazaqstanda birqatar bank jabyl­dy. Olar osy naryqtaǵy álsiz oıyn­shylar edi. Iri bankter naryqta meılin­she ornyǵa tústi. Básekelestik bolma­sa, monopolııalyq sıpat etek alady. Shetel­dik oıynshylardyń kelýi mundaı jaǵ­daıǵa jol bermeıdi, – dedi Maqsat Halyq.

Dese de, shetel bankteri Qazaqstan naryǵyna qyzyǵýshylyq tanytpaýy da múmkin ǵoı. О́ıtkeni bizde halyq sany az. Bul bir. Ekinshiden, Ulttyq banktiń bazalyq mólsherlemesi joǵary.

– Qazir Ulttyq banktiń bazalyq mólsherlemesi 9 paıyzǵa teń. Bul syrttan kelgen bankter teńgeni qarjylyq retteýshiden dál osyndaı paıyzdyq mólsherlememen alady degen sóz. Ál­bet­te, olar halyqqa nesıeni 9 paıyz­ben bermesi anyq. О́ıtkeni, ózderi de tabys tabýy kerek. Bul úshin ózderiniń paıyzdyq mólsherlemesin qosady. Sondyqtan sheteldik bankterdiń paıyzdyq mólsherlemesi tómen bolady degenge sený qıyn. Bank sheteldiki bolǵanymen, ereje Qazaqstandyki ǵoı, – deıdi ekonomıst.

Saparbaı Jobaevtyń aıtýynsha, Qazaqstanda sheteldik qarjy ıns­tı­týttary úshin tıimdi jaǵdaılar jasalǵan.

– Osydan birshama jyl buryn ashylǵan Almaty óńirlik qarjy orta­lyǵy ınvestısııalyq áleýetimizdi art­tyr­dy. Sonyń nátıjesinde Orta­lyq Azııa elderine salynǵan 450 mlrd dollar kólemindegi ınvestı­sııa­nyń edáýir bóligi Qazaqstanǵa baǵyt­t­aldy. Osynaý oń tendensııany «Astana» halyqaralyq qarjy orta­lyǵy jalǵastyryp otyr. Endeshe Qazaq­stannyń qarjy naryǵy álem elderi úshin áldeqaıda tartymdy, – deıdi ekonomıst.

Wikipedia-daǵy derekke súıensek, qazir Qazaqstanda 26 bank jumys isteıdi. Sonyń 12-siniń jarǵylyq ka­pı­talynda shetel kapıtalynyń úlesi bar. Atap aıtqanda, bizdiń naryqta Re­seı, AQSh, Qytaı, Pákistan, Birik­ken Arab Ámirlikteri, Túrkııa, Ońtústik Koreıa sekildi memleketterdiń qarjysymen qurylǵan bankter jumys isteýde. Biraq olardy shetel bankteri deýge kelmeıdi. О́ıtkeni, olar bizdiń elde jumys isteý úshin jeke zańdy tulǵa retinde tirkelip, Ulttyq banktiń arnaıy lısenzııasyn alǵan.

– Shetel bankterdi Qazaqstanǵa kelýge yntalandyrýymyz kerek. Mundaı saıasat elimizdiń ekonomıkalyq damýyna úlken úles qosady. Básekelestikten buryn kapıtal kóbeıedi jáne qarjylyq qyzmettiń sapasy jaqsarady, – deıdi Saparbaı Jobaev.

TÚIIN: Qazirgi ýaqytta DSU-ǵa múshe 164 memleket álemdik taýar aınalymynyń 98 paıyzyn qamtamasyz etip otyr. Qazaqstannyń syrtqy saýdadaǵy úlesiniń kóp bóligi de Dúnıejúzilik saýda uıymyna múshe memleketterge tıesili. Desek te, jeńildikti kezeńdi ótkergen Qazaqstan úshin irgeli uıymnyń yqpaly endi anyq sezile bastaıdy. Onyń teris ıa oń yqpal ekenin ýaqyttyń enshisine qaldyrdyq. Bir anyǵy eldiń ekonomıkasy úshin, otandyq kompanııalar úshin naǵyz básekege túser syndarly sát endi týǵandaı.

 

Sońǵy jańalyqtar

Teńge qymbattaıdy

Qarjy • Búgin, 17:30

Qazaqstanda 480 adam koronavırýstan aıyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:55

«Barys» utylyp qaldy

Sport • 06 Naýryz, 2021

Almatynyń ortasyndaǵy kóshe opyrylyp qaldy

Aımaqtar • 06 Naýryz, 2021

Taraz qalasynda 135 otbasy baspanaly boldy

Aımaqtar • 06 Naýryz, 2021

Jansaı Smaǵulov júldege talasady

Sport • 06 Naýryz, 2021

Eldos Smetov kúmis aldy

Sport • 06 Naýryz, 2021

Oraldyq magıstranttar qazaq ádebıetin oqıdy

Aımaqtar • 06 Naýryz, 2021

«Qaırat» – qola júldeger

Aımaqtar • 06 Naýryz, 2021

Teńiz kenishinde 5 avtobýs otqa orandy

Aımaqtar • 06 Naýryz, 2021

Uqsas jańalyqtar