Rýhanııat • 29 Qańtar, 2021

Toqyǵannan oqyǵandar kem be?

117 ret kórsetildi

Atam qazaq: « Sóz qadirin bilmegen – óz qadirin bilmeıdi» dep, sóz kıesin qyzyl-jasyl bóz baǵasynan joǵary qoıǵan. «Alarym ketse ketsin, aıtarym ketpesin» dep, «Júrektiń sózin sóıle, til» (Abaı) degen. Osy júrek sózin sóılegende, ataly sózden attap, atasyz sózdi jaqtaǵandar nege azaımaıdy? Álde bózdiń qudireti júrip turǵanda, sóz nege kerek deı me eken?

«Til tas jarady, tas jarmasa, bas jarady», «Taıaq etten ótedi, sóz súıekten ótedi», «Qylysh jarasy bitedi, til jarasy bitpeıdi», depti burynǵy jaqsylar. Búgingi shubar tildiler, sol tildiń tasty tesip, basty jaratynyn, etten ótip súıekke jetetinin, qylysh tıgen jer ári ketse tyrtyq bolyp qalatynyn, sóz jarasy urpaǵyna tańba ekenin uqpaıtyn da, byqpaıtyn da sekildi. Tipti olar tý tikkenimizge bıyl úsh on jyldyq bolatynyn: qyzmettiń býymen, dáýlettiń sán-saltanatymen, kótermeleýdiń dýmanymen, ózim bilemin keýdemen bilmeı qalǵan ba deımin? Anaý bodan kezdiń ózinde tilin, ónerin pir tutqan qazaqtyń asyl qasıetterine tamsanǵan álemdik deńgeıdegi bilimpazdar, olardyń Demosfenderi men Sıserondary – Tóle, Qazybek, Áıteke bıler dep baǵalaǵanyn tarıhtan bilip, babalary­myzdyń osal emestigine marqaısań, búgingi keıbir jetesizdikti kórgennen keıin be eken, ıtalııalyq saıahatshy Renalıý Gaspırın­niń: «Men álemniń 141 elin aralaǵan adammyn. Solardyń ishinde óz memleketinde óz tilinde ómir súre almaı otyrǵan beıshara halyqty kórdim. Ol – qazaqtar» degenin oqyǵanda, kóńiliń sý sepkendeı basylady. Aýyr sóz – súıekten ótip, júrekti shabaqtaıdy. Shirkin, jalǵan sózdiń de, jalpaqtaýdyń da, kópirtýdiń de, kólgirsýdiń de kókesin kórsetip júrgender aldaǵy sózdi túısinip, namystary oıansa, qane. Álde keıbireýler úshin «Qaıran til, qaıran sóz, nadanǵa qor bolyp» (Abaı) qala bere me?

Til taǵdyrynyń bulaı kókparǵa túsýine ózge emes, ózimiz kinálimiz.Tilińde sóıleme degen kim bar? Basqalar ıyqtan basyp tur deı alamyz ba, joq. Ol kezeń kelmeske ketti. Atalar ańsaǵan kúnge jetkende, sheshendiktiń bıiginen sóılep, kezi kelgende daýdy da, jaýdy da eki aýyz sózben toqtatqan, teli men tentekti tyrp etkizbegen sol aqylmandar tiliniń tilim-tilimin shyǵaryp, qudiretin uqpaıyn baldyr-batpaq, jasandy saldyrlaǵan saqaýlardyń, kelbetine qarasań bir kemeldeı, sózine zer salsań tili jańa shyqqan baladaı byldyr-shúldirlerdiń qunsyz «quralyna» aınaldyryp bara jatqanymyz ultqa syn bolyp turǵany aqıqat. Bir qarasań, til qarapaıym halyqqa qana kerekteı kórinedi. Tizgin ustaǵandar, sol mańda júrgender kósh júre túzeledimen kele jatqandaı. Sanasy qyzyl ıdeologııadan ada dep júrgen táýelsiz eldiń bir shoǵyr jastary sol eski sarynnyń soqpaǵynda qalyp bara jatqandaı.

Memlekettik til el tiline, jalpy jurt tiline jetkizýdi Elbasy N. Nazarbaev kezinde ashyna aıtyp, estir qulaqqa jetkizgeni bar. Biraq ol da jetege jete qoımady. Eski jolmen áli salyp uryp keledi. Olarǵa eliktegender de qalar emes. Prezıdent Q.Toqaev: «Másele –nıette. Nıettiń durys bolýy qazaq tilin meńgergisi keletin adamdarǵa da, osy maqsatqa jetýge jaǵdaı jasaıtyn Úkimetke de baılanysty», dedi. Endeshe, osy údeden qalaı shyǵýǵa bolady?

Birinshiden, mekteptegi, ásirese, orys mek­tebin­­degi qazaq tiline jete mán berý kerek. Ekin­shi, oqý­lyqtaǵy olqylyqtardy ońaltý­ǵa tıis­timiz. Jańa zamanǵa, órkenıetti elge elik­teı­­miz dep júıesi bar dúnıeni júndeı tútip, uı­pa-tuı­pa­syn shyǵardyq. Saýatsyz qal­ǵan ha­lyqt­yń saýatyn ashatyndaı «Saýat ashý» ki­tapsy­maǵyn tyqpalap edik, shıkiligi shyq­ty. Baı­tur­syn­ulynyń «Álippesine» qaıta bet bur­dyq. Bu­ǵan shúkir deıik. Jalpy, burynǵy shyn zııa­ly­lar jazǵan oqýlyqtardy saraptan ótki­zip, jaq­sy­syn «Álippedeı» qaıta oraltýdyń paı­dasy bol­masa, zııany joq sekildi. Ol oqýlyq­tardyń tili jatyq, keltirilgen mysaldar túsin­ýge, jat­­taýǵa óte yńǵaıly edi. Osy kúngi oqý­lyq­tar­­dy bala, ata-ana ǵana emes, keıde muǵa­lim­der­­­diń ózderi de túsine bermeıtini aıtylýdaı aı­­ty­l­yp keledi. Osy kesel neden shyǵady, kóp jaǵ­­­daı­da bala jaıy syrtta qalyp, oqýlyq jazyp av­tor atanýǵa, sóıtip, abyroıǵa kenelýge, tabys tabý­ǵa orynsyz umtylýdan. Bul tyıylmasa, ur­­paq­tar ara­syndaǵy saýatsyzdyq beleń ala beredi.

Úshinshi, keńes kezindegideı, joǵary oqý oryn­darynyń, ózge de bilim mekemeleriniń bárin­de memlekettik tildi júıeli oqytý qajet­tigi týyndap otyr. Bul barlyq jastardyń mektepten keıin de qazaq tili júretinin bilip otyratynyna jol ashar edi.

Sonymen, oqymaǵanmen toqyǵany mol baba­lary­myzdyń tilin qurmetteýi, tunyq oıy týraly bas­qalar súısinip jazyp ketse, oqyǵany kóp búgin­gi urpaǵynyń til suıyqtyǵyna kúıingenin ań­ǵar­typ, az-kem oı aıttyq. «Eldiń turmysyn, tilin, minezin bilmegen kisi – kósh basyn da alyp júre almaıdy» bul arysymyz Álıhan Bókeı­hannyń sózi. Osyny bıliktegi azamattar, halyq qalaǵan qalaýlylar sanasyna qaraýyl etip ustasa, qalyń qaýym jandarynan tabylary haq.

 

Sońǵy jańalyqtar

Áskerı tikushaq apatqa ushyrady

Álem • Búgin, 15:21

Túrkistan oblysynda eki brakoner ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 13:06

Efıopııada pilder qyrylyp jatyr

Álem • Búgin, 11:58

Qazaqstanda un óndirý kólemi tómendedi

Ekonomıka • Búgin, 11:45

Dastın Pore: Makgregor – ótken shaq

Jekpe-jek • Búgin, 11:40

Gazǵa aýysqan kólikter sany artty

Qazaqstan • Búgin, 10:50

Alvares aýyr salmaqta alypqa aınala ma?

Kásipqoı boks • Búgin, 10:35

Uqsas jańalyqtar