«Til tas jarady, tas jarmasa, bas jarady», «Taıaq etten ótedi, sóz súıekten ótedi», «Qylysh jarasy bitedi, til jarasy bitpeıdi», depti burynǵy jaqsylar. Búgingi shubar tildiler, sol tildiń tasty tesip, basty jaratynyn, etten ótip súıekke jetetinin, qylysh tıgen jer ári ketse tyrtyq bolyp qalatynyn, sóz jarasy urpaǵyna tańba ekenin uqpaıtyn da, byqpaıtyn da sekildi. Tipti olar tý tikkenimizge bıyl úsh on jyldyq bolatynyn: qyzmettiń býymen, dáýlettiń sán-saltanatymen, kótermeleýdiń dýmanymen, ózim bilemin keýdemen bilmeı qalǵan ba deımin? Anaý bodan kezdiń ózinde tilin, ónerin pir tutqan qazaqtyń asyl qasıetterine tamsanǵan álemdik deńgeıdegi bilimpazdar, olardyń Demosfenderi men Sıserondary – Tóle, Qazybek, Áıteke bıler dep baǵalaǵanyn tarıhtan bilip, babalarymyzdyń osal emestigine marqaısań, búgingi keıbir jetesizdikti kórgennen keıin be eken, ıtalııalyq saıahatshy Renalıý Gaspırınniń: «Men álemniń 141 elin aralaǵan adammyn. Solardyń ishinde óz memleketinde óz tilinde ómir súre almaı otyrǵan beıshara halyqty kórdim. Ol – qazaqtar» degenin oqyǵanda, kóńiliń sý sepkendeı basylady. Aýyr sóz – súıekten ótip, júrekti shabaqtaıdy. Shirkin, jalǵan sózdiń de, jalpaqtaýdyń da, kópirtýdiń de, kólgirsýdiń de kókesin kórsetip júrgender aldaǵy sózdi túısinip, namystary oıansa, qane. Álde keıbireýler úshin «Qaıran til, qaıran sóz, nadanǵa qor bolyp» (Abaı) qala bere me?
Til taǵdyrynyń bulaı kókparǵa túsýine ózge emes, ózimiz kinálimiz.Tilińde sóıleme degen kim bar? Basqalar ıyqtan basyp tur deı alamyz ba, joq. Ol kezeń kelmeske ketti. Atalar ańsaǵan kúnge jetkende, sheshendiktiń bıiginen sóılep, kezi kelgende daýdy da, jaýdy da eki aýyz sózben toqtatqan, teli men tentekti tyrp etkizbegen sol aqylmandar tiliniń tilim-tilimin shyǵaryp, qudiretin uqpaıyn baldyr-batpaq, jasandy saldyrlaǵan saqaýlardyń, kelbetine qarasań bir kemeldeı, sózine zer salsań tili jańa shyqqan baladaı byldyr-shúldirlerdiń qunsyz «quralyna» aınaldyryp bara jatqanymyz ultqa syn bolyp turǵany aqıqat. Bir qarasań, til qarapaıym halyqqa qana kerekteı kórinedi. Tizgin ustaǵandar, sol mańda júrgender kósh júre túzeledimen kele jatqandaı. Sanasy qyzyl ıdeologııadan ada dep júrgen táýelsiz eldiń bir shoǵyr jastary sol eski sarynnyń soqpaǵynda qalyp bara jatqandaı.
Memlekettik til el tiline, jalpy jurt tiline jetkizýdi Elbasy N. Nazarbaev kezinde ashyna aıtyp, estir qulaqqa jetkizgeni bar. Biraq ol da jetege jete qoımady. Eski jolmen áli salyp uryp keledi. Olarǵa eliktegender de qalar emes. Prezıdent Q.Toqaev: «Másele –nıette. Nıettiń durys bolýy qazaq tilin meńgergisi keletin adamdarǵa da, osy maqsatqa jetýge jaǵdaı jasaıtyn Úkimetke de baılanysty», dedi. Endeshe, osy údeden qalaı shyǵýǵa bolady?
Birinshiden, mekteptegi, ásirese, orys mektebindegi qazaq tiline jete mán berý kerek. Ekinshi, oqýlyqtaǵy olqylyqtardy ońaltýǵa tıistimiz. Jańa zamanǵa, órkenıetti elge elikteımiz dep júıesi bar dúnıeni júndeı tútip, uıpa-tuıpasyn shyǵardyq. Saýatsyz qalǵan halyqtyń saýatyn ashatyndaı «Saýat ashý» kitapsymaǵyn tyqpalap edik, shıkiligi shyqty. Baıtursynulynyń «Álippesine» qaıta bet burdyq. Buǵan shúkir deıik. Jalpy, burynǵy shyn zııalylar jazǵan oqýlyqtardy saraptan ótkizip, jaqsysyn «Álippedeı» qaıta oraltýdyń paıdasy bolmasa, zııany joq sekildi. Ol oqýlyqtardyń tili jatyq, keltirilgen mysaldar túsinýge, jattaýǵa óte yńǵaıly edi. Osy kúngi oqýlyqtardy bala, ata-ana ǵana emes, keıde muǵalimderdiń ózderi de túsine bermeıtini aıtylýdaı aıtylyp keledi. Osy kesel neden shyǵady, kóp jaǵdaıda bala jaıy syrtta qalyp, oqýlyq jazyp avtor atanýǵa, sóıtip, abyroıǵa kenelýge, tabys tabýǵa orynsyz umtylýdan. Bul tyıylmasa, urpaqtar arasyndaǵy saýatsyzdyq beleń ala beredi.
Úshinshi, keńes kezindegideı, joǵary oqý oryndarynyń, ózge de bilim mekemeleriniń bárinde memlekettik tildi júıeli oqytý qajettigi týyndap otyr. Bul barlyq jastardyń mektepten keıin de qazaq tili júretinin bilip otyratynyna jol ashar edi.
Sonymen, oqymaǵanmen toqyǵany mol babalarymyzdyń tilin qurmetteýi, tunyq oıy týraly basqalar súısinip jazyp ketse, oqyǵany kóp búgingi urpaǵynyń til suıyqtyǵyna kúıingenin ańǵartyp, az-kem oı aıttyq. «Eldiń turmysyn, tilin, minezin bilmegen kisi – kósh basyn da alyp júre almaıdy» bul arysymyz Álıhan Bókeıhannyń sózi. Osyny bıliktegi azamattar, halyq qalaǵan qalaýlylar sanasyna qaraýyl etip ustasa, qalyń qaýym jandarynan tabylary haq.
