Rýhanııat • 11 Aqpan, 2021

Kóp qorqytady, tereń batyrady

85 ret kórsetildi

Dana halqymyz «kóp qorqytady, tereń batyrady» dep tegin aıtqan joq. Mundaǵy «kóp» sózin búgingi kún turǵysynan táp­sir­lesek – demografııa, ıaǵnı qoǵamdaǵy bu­qaranyń salmaǵy. Ásirese, ulan-baıtaq ólkeni menshiktep otyrǵan qazaq sııaqty etnos óz terrıtorııasyna tolyq ıelik etý úshin sany kóp, salmaǵy myǵym bolmaq kerek. Ataqty Buqar jyraý babamyzdyń «Jelkildegen tý kelip, Jer qaıysqan qol kelip, Sonan sasyp turmasqa...» dep bolashaq urpaǵyna beker eskertken joq. Baba sózinen biz «kóp bolsań jaý shappaıdy, týyń jyǵylyp, tútiniń óshpeıdi» degen ózegi nárli, ólshemi keń, ólmes ósıetti ańǵaramyz.

Onyń syrtynda atam qazaqtyń «Jalǵyz­dyń úni shyqpas, jaıaýdyń shańy shyqpas» deıtin shyńyraýdan shyqqan shyndyqtaı asyl támsili de teginnen-tegin aıtyla salmaǵan. Atalarymyz, kóptiń kúshi kóldeı, kóship júrgen eldeı ekenin erteden-aq bilgen. Abyz Abaıdyń ózi «Kóptiń qamyn áýelden táńiri oılaǵan» dedi emes pe. Iаǵnı bul kóp bolsań, táńirdiń ózi qoldaıdy degen sóz.

Osy oraıda aıtpaǵymyz, qazirgi jahandaný dáýirine qazaq úshin demografııalyq dúmpý aýadaı qajet. О́ıtkeni halyq sanynyń ósýi el qaýipsizdigi men damýynyń strategııalyq mańyzdy maqsattarynyń birine jatady. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ótken jylǵy halyqqa Joldaýynda: «Birikken Ulttar Uıymynyń elimizdegi halyq sanynyń ósimine qatysty boljamy Ortalyq Azııadaǵy kórshiles memlekettermen salystyrǵanda kóńil kónshitpeıdi» degen bolatyn. Bul ras aıtylǵan dúnıe.

Mysaly, elimiz turǵyndary 1991 jylmen salystyrǵanda 12,1 paıyzǵa ǵana kóbeıipti. Osy aralyqta ózbek aǵaıyndar 67,1 paıyzǵa ósip, 33 mıllıon 254 myń adamǵa jetse, tájikter 78,6 paıyzǵa, qyrǵyz aǵaıyndar 43,1 paıyzǵa, Ázerbaıjan halqy 42,4 paıyzǵa, túrikmen baýyrlarymyz 65,6 paıyzǵa ósken eken. Sóıte tura bulardan ekonomıkalyq áleýetimiz kóshilgeri bizdiń demografııalyq ósim qarqyndy emes. Demek bul – Qazaqstanda halyqty áleýmettik qorǵaý, sonymen birge ıdeologııalyq baǵyttaǵy jumystar óz deń­ge­ıin­de jemisin bermeı otyr degen sóz. Aıta bersek, bunyń sebebi kóp. Sonyń biri – qoǵamda beleń alǵan bedeýlik derti men ajyrasý máselesi.

«Qazaqstanda árbir altynshy otbasy bala súıe almaı otyr. Saýalnama kórsetkendeı, otandastarymyzdyń 20 paıyzǵa jýyǵy muny ajyrasýǵa negiz bolatyn eleýli sebep dep sanaıdy» degen edi Qasym-Jomart Kemeluly  Toqaev byltyrǵy Joldaýynda.

Aıtalyq, 1991 jyldan beri el kóleminde 3,6 mıllıon jup shańyraq kóterse, osylardyń 1,1 mıllıony ajyrasyp ketken. Bul – ýaqyt ótken saıyn qarqyn alyp kele jatqan úlken  apat. Máselen, 2018 jyly úılengender sany 137 797 jetse, osylardyń 54 797-siniń aq nekesi buzylǵan, ıaǵnı ajyrasý – 40 paıyz.

Odan keıin qoǵamdy alańdatyp júrgen taǵy bir másele – sýısıd. Jyl ótken sa­ıyn elimizde ózine ózi qol jumsaýshylar sany artyp keledi. Tipti respýblıka bo­ıynsha qasaqana kisi óltirýden góri, ózine qol jumsaǵandardyń ólimi úsh ese kóp. 1991 jyl­dan beri elimizde 106 myń adam ózine ózi qol salsa, 2018 jyly qasaqana adam óltirý 100 myń adamǵa shaqqanda 4,8 jaǵdaı tirkelse, ózin ózi óltirýdiń paıyzy 13,8-ge jetken. Jalpy, ózin ózi óltirý – qoǵamdaǵy áleýmettik-ıdeologııalyq turaqtylyqtyń lakmýsy bolsa, bizdiń qoǵamdy áleýmettik jaǵdaıy jaqsy, rýhanı saý qoǵam dep aıtý qıyn.

Dese de, aýyzdy qý shóppen súrte berý de yńǵaısyz. Burynǵy KSRO quramynda bolǵan slavıan jurtyna qaraǵanda qazaqtyń ósimi Allaǵa shúkir. Mysaly, sońǵy 30 jylda ýkraındyqtar 18,8 paıyzǵa, moldovandar 38,2 paıyzǵa, grýzın jurty 31,5 paıyzǵa, latvııa 28, 8 paıyzǵa azaısa, bizde qaıta az da bolsa ósim bar.

Demograf Erbolat Musabektiń aıtýyna qaraǵanda, ótken 2020 jyly elimizde 425,6 myń sábı dúnıege kelip, 34 jyl myzǵymaı (1987 jyly 417 myń sábı dúnıege kelgen) turǵan rekord jańarǵan eken. «Elge el, tólge tól qosylsa qut» degen osy emes pe?! Babalarymyz «bir tól artyq týsa, bir aıyr shóp artyq shyǵady» degendeı, ár tirshilik ıesi óz rızyǵymen týary anyq. Abaı atamyzdyń «Ǵadálát pen marhamat – kóp azyǵy» degeni osy. Nemese Buqar jyraýdyń «Jarlyny jarly demeńiz, Jarly baıǵa teńelip, Jaılaýǵa jarysa kóshpes demeńiz, Jalǵyz kópke teńelip, Bir jahanda soǵysyp, Kegin almas demeńiz» dep tolǵaǵany sııaqty, elimizde tynyshtyq bolsa, baıǵa da teńelermiz, jaılaýǵa da shyǵarmyz, jahan bir jaıylǵanda ketken esemiz de qaıtar. El aman, jurt tynysh bolsyn!

Sońǵy jańalyqtar

Aısberg aqıqaty

Ádebıet • Keshe

Joq kitapty izdeý

Ádebıet • Keshe

Krest-kedergi...

Ádebıet • Keshe

Zaısanda mal qyrylyp jatyr

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar