Rýhanııat • 20 Naýryz, 2021

Alań da alań, alań jurt

362 ret kórsetildi

Uly saharany myńdaǵan jyldar boıy meken etken kóshpeli túrki taıpalarynyń ishindegi qazaq ulysy ult retinde bolmys-bitimi, tanym-túısigi, salt-dástúri, tili, dili erekshe jaratylǵan jurt. О́mir yrǵaǵyn qorshaǵan orta, Tabıǵat-Anamen aıryqsha sabaqtastyra bilgen dala halqy osy kúnge deıin óz dúnıetanymyn buzbaı kelgeninde aıryqsha mán bar. Bir ǵana emes, birneshe ozyq mádenıet pen baı órkenıetti óne boıyna ónegemen biriktire bilgen Alash balasy álem halyqtary aldynda kóp ereksheligimen dara.

Bıyl el Táýelsizdigiń eń bir eleýli belesi – ordaly otyz jyldyqta tól meıramymyz, jyl basy – Naýryz merekesin erekshe atap ótýimiz kerektigi jóninde kóp aıtylyp jatyr. Shynymen de eren egemendigimizdiń bir nyshany – umyt bola bastaǵan eski dástúrlerimizdi jańǵyrtý, saqtardan qalǵan salttarymyzdy, ǵun­dardan qalǵan ǵuryptarymyzdy qaıta kóktetý emes pe? Samarqannyń kók ta­sy erip, Saryarqanyń tósindegi qasat qar qaqyraı sógilgen uly mızam – Naýryz toıy qarsańynda ulttyq salt-dástúrlerimiz týraly kóp aıtylǵany durys. Biz osynaý ótpeli, jahandanýdyń jalyny jalpy adamzatty jappaı jal­map kele jatqan kúrdeli kezeńde keıbiri tipti tek túrki halyqtarynda ǵana kezdesetin adamgershilik abzal qa­ǵı­dalarmen qalanǵan ádepti ádet-ǵu­ryptardy álem aldynda asqaqtata jyr­laýymyz kerek. Bile bilgenge dástúri ozyq ult qana damýǵa ıkemdi. Salt-sanasy búlinbegen halyq qana sanatkerler sapynda bola alady. Qarapaıym tilmen aıtqanda, alǵa ozý úshin aldyńǵy urpaq qaldyrǵan asyl muralardy kózdiń qara­shyǵyndaı saqtaı bilgenimiz jón.

Baıqap qaraǵanǵa bizdiń baltalasa buzylmas baıyrǵy josyqtarymyz keıingi bir ǵasyrdyń ishinde kúrt ydyrap, tutas ınstıtýttardyń tuǵyrlary qatty shaıqala bastady. Keńestik ke­sir saıasattyń salqyny bir jaǵynan, j­ahandanýdyń joıqyn kúshi ekinshi betten tyqsyryp, az ǵana ýaqyttyń ishinde aırandaı uıyp otyrǵan Alash ortasy alasapyran kúıge tústi de ketti. Úlkenge izet, kishige qurmet kórsete biletin, malym janym sadaǵasy, janym arymnyń sadaǵasy dep kelgen qazaq halqy keıingi shırek ǵasyrda tipti adam tanymastaı keıip kórsete bastady. Buǵan árıne, syrtqy kúshterdiń yqpaly orasan, desek te ózimiz de yqylym kóne dástúrlerimizdi jańa zamanǵa laıyq kórmeı, ejelgi ǵuryptarymyzdy barynsha kórsetýge uıalatyn sııaqty kertartpa qylyqtarǵa kóp boı aldyryp júrmiz. Tipti bara-bara qazaqtyqty eldiń qory, kóshtiń sońy deı­­tindeı dárejege quldyratyp jiber­gen­deımiz.

Eń áýeli halyqtyń ımmýnıteti – ol ulttyń ana tili. Til – qaıtalanbaıtyn qubylys, ulttyń túp bolmysy, erteńi, tarıhy. Keıde ýaqyttyń ózi tilde ómir súretindeı kórinedi. Barlyǵy tilmen jalǵasady, til bar jerde ult bar, el bar, jer bar. Tildiń qazynasynan artyq baılyq bolmaq emes. Álem tilderiniń qaı-qaısy bolsyn ózindik ereksheligi bar, qasıeti bar, kúshi bar jandy qubylys. Alaıda barlyq tildiń ishindegi qazaq tiliniń biz úshin orny alabóten bolýy kerek. Bizdiń tutas tarıhymyz til jadynda jasyrylǵan. Biz ózimizdiń bar­lyq ótken jolymyzdy tilge saqtap, til jadynda jańǵyryp kelgen halyqpyz. Zerger jazýshymyz Ǵabıt Músirepov aıtqandaı, ana tilinen aıyrylǵan adam óz halqy jasaǵan mádenı muranyń bárinen quralaqan qalady. Tilin bilmegen túbin bilmeıdi, ondaı adam kúldirem dep kúı­diredi, súısindirem dep súrindiredi, bil­direm dep búldiredi, qýantam dep qýar­tady, keltirem dep ketiredi, jubatam dep jy­latady.

Búginde ana tilin ardaqtamaıtyn, tarıhyn tereń zerdelegisi kelmeıtin kerenaý urpaq ósip kele jatqany kóńilge kir­biń túsiredi. Tek jastarymyz ǵana emes, kindikteri keńestik kezeńde kesilgen aǵa býynnyń da tól tilimizge degen baǵasy keıde tómen kórinip jatady. Bul – ult­tyń tamyryna shabylǵan baltadan bir kem emes qylmys. Ananyń aq sútimen daryǵan dúnıe tilin jatsynǵan urpaqtan jalyndy sóz, ilgeri qımyl kútý qıyn. Ǵalam shaıyry Ǵamzatovsha aıtsaq, «ol – meniń balam emes. Meniń balam bolsa, men úıretken ana tilin umytýǵa tıis emes».

Aqyldyń aqyny atalǵan Qadyr Myr­za-Áliniń «Besik pen dombyra» deıtin tamasha óleńi bar. «Baba qazaq kebisti, Tas qapasqa óshikti. Izdeımin dep keńistik, Kentin tastap kóshipti. Batyr qazaq qylyshty, Belin qashan sheshipti?! Izdeımin dep tynyshtyq, Túzin tastap kóshipti. Aqyn qazaq azaptyń bárin tastap kóshipti. Izdeımin dep azattyq, Taýyn tastap kóshipti. Bárin tastap Osy kún Jetken uly muratqa. Dombyra men be­sigin, Tastamaǵan biraq ta!».

Búginde osy besiktiń bási tómendep, bedeli birtúrli arzandap bara jatyr. Árıne, besiktiń keıbir qurylymdary, tetik­teri jańa zamanǵa úılespeýi múmkin. Alaıda damý degen sol, ózińniń eski jádigerińdi erteńgi bolashaqqa jańartyp, jasartyp usyný emes pe? Biz bul rette de tek besikten ǵana bas tartyp turǵan joq­pyz, sol kıeli dúnıemen birge qan­shama ulttyq salt-dástúrimiz, baı ádebı tilimiz qosa kúresinge súırelip tastalǵandaı. Balany besikke salý saltynyń ózinde qanshama tárbıe joly, baba ilimi sabaq­tasar edi. Tek qana besikke qatysty kóne ataýlar – tildik qorymyzdyń altyn qazynasy. Osy baılyǵymyzdyń bárin jańa zamanǵa jappaı eliktep ketken erteńgi urpaq birjola umytady. Besikke bólenýdiń bala aǵzasyna qajet paıdaly jaǵyn aıtpaǵan kúnniń ózinde sol qut, sol kıemen birge qazaqtyń ǵasyrlardan ǵasyrlarǵa jalǵasyp kelgen dalalyq rýhy bizdi birjola tastap ketpesine kim kepil? Bir sózben aıtqanda, besik – kóshpeli qazaq ulysynyń biregeı brendi bolýy kerek. Besik – otbasynyń yrys-berekesi, yntymaq-jarasymy, birligi, birtutas dúnıetanymy.

Al endi osy besikti beli talyp terbeter ana taqyryby da qazaqtyń búgingi bas aýrýyna aınalady dep kim oılaǵan? «Ana – bir qolymen besikti, bir qolymen álemdi terbetedi» degen Áýezovtiń áıgili sózi áıteýir osy kúni az aıtylady. Qaı­­ta, áıel qulaqkesti qul emes, áıel teńdigi – álem máselesi dep áýre bolysyp júrgen jurttyń qarasy qalyń. Bul ne, qazaq áıelderiniń qanshama ǵasyr boıy saqtalyp kelgen parasatty úlgi joly aınaldyrǵan shırek ǵasyr sheńberinde shetke ysyrylyp qala salǵany ma? Taǵy da Qadaǵańnyń qalamyna júginemiz: «Kóldeı kórip mahabbattyń tamshysyn, Kútip óttiń jaqsylyqtyń jarshysyn. Eger bir aı kórinbese saǵyndyń, Kúıeýińniń ózi túgil qamshysyn! Jolyn kespes qaınaǵanyń, aǵanyń, Sen bir gúli, sen bir kúni dalanyń. Kitapsyz-aq oqydyń sen kitaptaı, ata-ananyń qasy menen qabaǵyn!».

Búginde ene men kelin ınstıtýty da endi qaıta boıyn tikteı almastaı birjola qırap, qaýsap qalǵandaı óte bir kúrdeli kezeńge kelip tirelip turmyz. Jazýshy, etnograf Aqseleý Seıdimbektiń «Qurmet» degen áńgimesi eriksiz oıǵa oralady. Úı jınap júrgen Yrys kelin qaınysyn shaqyryp, atasynyń shapanyn tórge ilip berýin ótinedi. «О́ziń nege ilmeısiń?!» degen qaınysyna Yrys ózgeshe bir baısaldy qalypqa túsip, aıtýǵa bolmaıtyn kıeli qupııany amalsyz aıtyp turǵandaı, daýysy dirildep: «Onda... onda, atamnyń jaǵasyna qolym tıip ketedi ǵoı!.. Olaı etýge bolmaıdy ǵoı!», deıdi.

 Iá, biz jańa qoǵamda ómir súrip jatqanymyz ras. Biraq jańalyqqa qadam basý – ulttyq uǵymdar men qasterli qundylyqtardan bas tartý degendi bil­dirmese kerek. Qazaq balasy tárbıe bas­taýynan qol úzgen kúni bolmysynan aıy­rylǵan ulttardyń birine aınalady. Ulttyq salt-dástúr eshqashan eskilik bolǵan emes. Kúnshyǵysymyzdaǵy japon halqyn alǵan bolsaq, olar órkenıet órine tek tehnologııalary arqyly jetken joq, ádebıetin de, mádenıetin de, ǵylymyn da ulttyq salt-dástúrmen ushtastyrýlary arqyly jetti. Qazaqy sana endigi ómirimizdiń ustyny bola almaıdy deý baryp turǵan bilimsizdik. Biz ata-babalar ustanǵan dara da dana joldy umytýymyz múmkin, alaıda alpys eki tamyrymyzda týlaǵan aqparattar bizdi eshqashan umytpaıdy. Biz sol rýhanı ulttyq kodty jańǵyrta bilýimiz kerek.

Kelin týraly aıtyp kettik qoı, osy kıeli ataýdy keıingi kezde syrtqy kúsh­ter tym kóp julmalaıtyn boldy. Joǵaryda aıtylǵan Yrys kelinniń izeti onyń sol úıge kelin bolyp túskendegi alǵashqy sálem salýynan bastalǵan joq pa edi. Alaıda osynaý ozyq dástúrimizdi de jatyrqaıtyn jat aǵymdar eldiń ishin alataıdaı búldirgisi keledi. Týrasyn aıtqanda kelinniń ıilip ata-enege sálem salýy – Allaǵa serik qosý deıdi. Aqyn aǵalarynyń jolymen shaıyr Serik Seıtman bul taqyryp týraly tamasha óleń jazypty. «Júrmesin kóńilińdi jasqap qaıǵy, Qaıǵyrsań ata-eneńe as batpaıdy. Kelinjan! Iile ber! Sen ıilseń, Alashtyń abyroıy asqaqtaıdy!» deıdi. Shyn ǵoı, adamı syılastyqtyń alǵysharty – sálem. Úlkendi úlgi tutýda kishiniń qylar izeti sálem bolsa kerek. Seni ata-anańa, ata-eneńe qarsy qoıǵan ondaı jat aǵym aralasqan shubar dinniń shataǵy kóp bolar. Bul sózdi ásirese jańa túsken jas kelinder jaǵy jaqsy túsingeni durys. Jazýshy Muhtar Maǵaýın jazǵandaı, áıel – ulttyń aınasy emes pe? Áıel qaqshańdaı túsken saıyn Alash aqsańdaı túsedi. Bul ashy da bolsa shyndyq.

Al endi joǵaryda osy biz aıtyp otyr­ǵan ulttyq qundylyqtarymyz ben ulttyq erekshelikterimizdiń barlyǵy keshegi kóshpeli túrki halyqtarynyń bıik turaǵy, álemniń kishi modeli – kıiz úıdiń ishinde dúnıege kelgen. Osynaý kishkentaı ǵana kıeli turaqtan qazaq álemge qarady. Keıde tipti kıiz úıde qazaqtyń kóshpeli minezi bardaı kórinedi. Álbette bul jerde aqyn Ulyqbek Esdáýlettiń «Buryshy joq úıin» aıtpaı ketý múmkin emes. «Osy bala buryshty jek kóredi, osy bala buryshqa kektenedi. Anasyna keı kúni, «men óskende, buryshsyz úı turǵyzam!» dep keledi. Sol tentekke janymnyń hoshy kelgen, erkeligin men bolsam keshi­rer me em? Shirkin, onyń babasy baqytty ǵoı, Buryshy joq úılerde ósip óngen!..».

Rasymen de bizdiń ulttyq tanymymyz tórt buryshty qorap túsinikterden góri sheksiz sheńber oılarmen damyp, kemeldenip otyrǵan. Tarlan tarıhqa kóz júgirter bolsaq ta dóńgelek ústelińiz, dóńgelek úıińiz, tipti dóńgelekti arbańyz da – Uly dalada dúnıege kelgen Ulyqbek aqynnyń buryshta turǵan bala keıipkeri búgingi bizdiń jıyntyq obrazymyz. Biz ózimizdiń túp-tamyrymyzdy izdep bu­ryshta turǵan urpaqpyz. Buryshy joq úılerge burylyp kire ketkimiz kelip turatyny sondyqtan shyǵar?..

Al endi bul kıiz úıdiń ishindegi kúmis baldaqqa qonǵan kók qarshyǵa, esiktegi áleke qumaı, syrly syrmaǵyńyz, túrli tuskıizińiz, túndikten túsken nurǵa mal­shynǵan súıek tósek, ústi dámge qaıysqan jer ústel, tútini túndikke jarmasyp kúńk-kúńk qaınap turǵan jez samaýryn, qona­ǵynyń qoltyǵyndaǵy qus jastyq, úıdiń shańyraǵy, keregesi, túndigi, bas­qury deısiz be, ondaǵy sıqyry san taraý oıýlar, munyń bári qazaqpen názik baılanysyp jatqan birtutas álem emes pe? Jas aqyn Jaqsylyq Qazymurattyń «Qaraala syrmaq» degen tamasha óleńi bar. Eń qyzyǵy mundaı qarym-qatynas tili eshbir halyqta joq. Ana men bala, qyz ben jigit arasyndaǵy túrli sezimderdi qarapaıym qaraala syrmaq arqyly shendestirgen óleńdi oqyp qarańyz: «Kóńilimnen aıyǵar syrǵaq-kúdik, Bala kúndi tolǵansam jyrlap tunyq. Anam sonda júretin tym asyǵyp, Oıý salyp, órnektep, syrmaq tigip» dep bastalatyn jyrda bas keıipker jas ul, bolashaq aqyn ári qaraı «Balalyqtyń ańsadym qulyndy ánin, Qaıda qaldyń tym tentek julynǵan ún. «Kelinshek alyp berem» — deıtin anam, «Qaıtesiń?» — dep surasam «munyń bárin». Armandaýmen ótkerip tańdy kileń, Bir qııal kókiregimde jandy bilem. «Kelinshek alý úshin» — dep oıladym, О́rnekti syrmaq kerek al­dymenen» dep qazaqy aýyl tanymyn, jas balanyń tap-taza dalalyq túısigin dál somdaıdy. Aıtyp-aıtyp kelip: «Eli­tip jastyǵymnyń kúı yrǵaǵy, Ań­sadym arman jolyn qıyrdaǵy. Tigilip qansha syrmaq bitse-daǵy, Qaıteıin kórshi qyz da buıyrmady. Maldanyp beleń bergen jyrǵa qylań, Keýdemde shertilgenmen syrǵalym án. «Oljasyz» barǵanymda anashym-aý, Uıalam sol qaraala syrmaǵyńnan», dep aıaqtaıdy. Bizge aqynnyń osynaý qaraala syrmaǵy – qaımaǵy buzylmaǵan qazaqtyń tap-taza kóńilin elestetti. Ondaǵy oıýlar da bizge sondaı týys, sondaı dana, sondaı kóne boıaýlar bolyp kózge ottaı basylady. Farıza aqyn da osyndaı bir oraıly kezde aıtqan-aý: «Bolardaı basqur, órnek maǵan medet, Belgisi balǵyn shaqtyń qarar jebep, Súıenip tuskıizge turyp qappyn, Kóz jazyp oıýlardan qalam ba dep, Móldir shyq jasyryndy janarǵa kep».

Biz buryn kimdi qazaq deıtin edik? Jeti ataǵa deıin qyz alyspaıtyn, jetimi men jesirin qańǵytpaıtyn, baqty qýmaıtyn, taqty teppeıtin tekti jurtty aıtar edik. Biz qazaq desek, barmyn dep shirenbegen, joqpyn dep tilenbegen aqsúıek eldi kóz aldymyzǵa elestetetinbiz. Alash degende adamzattyń kóz aldyna en baıtaq jer men eń baı til ıelengen túbi bir túrki jurtynyń qara shańyraǵy elesteýshi edi. Bir-birimen kókpar tartyssa da bir-biriniń eteginen tartyspaıtyn, bir-birin boz jýsan ústinde qyrqa shalyp, jambasqa alyp beldesse de ómirde bir-birin aıaqtan shalmaıtyn azamat minezdi Alash edik. Asyqtan utylsa da sózden utyl­maıtyn, dosqa adal, qonaqjaı, sert­ke turaqty seri jurt edik. Qazaq qana ólimdi óleńmen áldılegen, bes kún jalǵandy toı-dýmanmen ótkergen danysh­pan ult. Biz sondaı-aq álemde mal-jan surap amandasatyn jalǵyz halyqpyz. Bul bizdiń etnostyq erekshe sıpatymyz. Qaharlansaq qaısar, meıirlensek jumsaq edik. Qara nandy bólip jegen qanaǵatshyl, qara qyldy qaq jarǵan ádiletshil dalalyqtarmyz.

Asqar Súleımenov aıtqandaı «Qazaq bolyp týý qyzyq ári qıyn». Biz osy ereksheligimizdi erteńge adal amanattaýymyz kerek.

Baı tilimizdi, eńseli alty qanat aq ordamyzdy, bereke uıalaǵan besigimizdi, kisi aldynan kese kóldeneń ótpeıtin kelinimizdi – adamzat úlgi etýi kerek. II Ek­a­terınanyń «Qazaqtar ózderiniń kim ekenin bilse, álemdi jaýlap alady» degenindeı, bizdiń san ǵasyrlar boıy saralanyp kelgen sahı salttarymyz bizdiń birtutas bolmys-bitimimiz, dara belgimiz. Semenov-Tıan-Shanskıı de qazaqtar týraly: «Bulardy oqytýdyń qajeti joq. Salt-dástúrleri túgel tunyp turǵan bilim!», depti. Mundaı pikirlerdi tipti kóptep keltirýge bolady. Grıgorıı Potanın ózi­niń «Sońǵy qazaq sultanynyń ordasynda» degen eńbeginde: «Qazaqtar – eti tiri, deni salaýatty, ómirge ińkár halyq. Olar saýyq-saırandy jany súıedi, ashyq tústi kıim-keshekti, ómirinde mereke, toı-dýmandardy unatady. Afınalyqtar tárizdi qazaqtar jańalyqty ádetten tys unatady. Meıli dala qunarynyń ańqasy keýip qalsa da, meıli tabıǵat shóleıtke tóngen qaterge qarsy kúreste dármensiz bolsa da, qazaq ómiri úshin halyqtyń rýhanı qan-tamyrynda kúsh-jigerdiń kól-kósir qaınar kózi bar, tek qazaqtardyń ózderi osy qaınardan teris aınalmasa bolǵany», deıdi.

Biz kóne dástúrlerimizdi kórnekilik ete otyryp, kóshtiń basyn kemel bolashaqqa kezek kúttirmeı burǵanymyz abzal. Sózimizdi abyz Ábish Kekilbaıuylynyń ataly naqylymen sabaqtasaq: «dástúr-ádeppen, ádet-ǵuryppen, myń jyldap qalyptasqan daǵdymen kúresý esýastyq. Biraq onyń bárin jańa jaǵdaıǵa laıyq­tamaı, jańǵyrtpaı, sol qalpynda us­tanýǵa tyrysý – óz aıaǵyńdy óziń tusap, óz qolyńdy óziń kisendeýmen bara-bar».

Biz osynaý jazbamyzdy jyraýlardyń mazdaq uzany Qaztýǵannyń madaq jyrymen márelesek deımiz. Qaztýǵan qazyq qaqqan qazaq jurty eshqashan eńsesin eńkeıtpese degen tilek bar. Quıylyp túsken qýatty jyrdy túgel túrki tý etse de artyq emes. Ár Alash ulany osy jyrdy kókiregine kóshirip alǵany jón.

«Alań da alań, alań jurt, Aqala ordam qonǵan jurt, Atamyz bizdiń bu Súıinish; Kúıeý bolyp barǵan jurt, Anamyz bizdiń Boztýǵan Kelinshek bolyp túsken jurt; Qarǵadaı mynaý Qaztýǵan batyr týǵan jurt; Kindigimdi kesken jurt, Kir-qońymdy jýǵan jurt, Qaraǵaıdan sadaq býdyryp, Qylshanymdy sary jún oqqa toltyryp, Janǵa saqtaý bolǵan jurt», deıdi qaıran, Qaztýǵan!..

Osy rýh bizdi ońǵa bastaıdy. Biz­diń tarıhı sanamyz osyndaı otty óleńdermen ómirsheń. Alań jurt desek alty Alashqa kók túrkilerdiń kóne josyqtaryn joǵaltpaýǵa úndeımiz. El shetin jaý, el ishin daý buzbasa dep budynymyzǵa birlik jolyn nusqaımyz. Dás­túrimizdi dańqty babalarymyzdyń jo­lynan jańyldyrmasaq jahan aldynda ısi qazaqtyń mereıi asqaq.

Naýryz – osy jańarýǵa tóte jol, tól meıram!

Sońǵy jańalyqtar

TúrkPA-nyń ataýy ózgeredi

Parlament • Keshe

Almaty joldaryn sý basty

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar