Sahna sańlaqtardy súıedi

Búginde álem boıynsha birneshe myń teatr jumys istep jatyr desek, sonyń árqaısysy sahnasynda ómirge kelgen qoıylymdary arqyly adamnyń ishki álemin baıytady. Teatrǵa pende bolyp kirgen jan adam bolyp tazaryp shyǵady. Sebebi sahnada ómir men adamdy baılanystyratyn názik te nárli dińgek bar. Ol – mahabbat!

Mahabbattan nár alyp, óner tý­dyr­­ǵan akter álemi – shyn máninde uly­lyq­tyń bastaýy. Demek, bul kún jaı ǵana Halyq­aralyq teatr kúni emes,  my­na álem­de jany kirlep,  rýhanı shó­­lir­kegen pendeniń jany saıa tabar or­taq qun­dylyǵynyń, Melpomenanyń me­rekesi.

Ras, álemdi jaılaǵan indet adam­zattyń ómir súrý qalyby men daǵdysyn túbegeıli ózgertkeni anyq. Sonyń ishinde mádenı ómirimiz de birshama qıyndyqty bastan keshti. Ásirese sońǵy bir jyl sahna óneri úshin synǵa toly bolǵany jáne ras. Álem boıynsha barlyq teatrlar bir­neshe aı boıy jumysyn toqtatyp, kórermeninen jyraqtady. Al ártister sahnaǵa qaıta oralar sátin saǵyna hám taǵat­syzdana kútti.

Qýantarlyǵy hám shúkirshilik eter­ligi – osyndaı qıyn jaǵdaı­ǵa qara­mastan, qazaq teatrlary qarqynyn jo­ǵalt­pady. Tipti elordalyq bas teatr­ – Q.Qýanyshbaev atyndaǵy akade­mııa­lyq qazaq mýzykalyq drama teatry ujy­mynyń kópten kútken armany oryn­dalyp, ót­ken jyldyń qarasha aıynda tól ǵımaratyna qadam basyp, HHH mereı­toılyq maýsymynyń shymyl­dyǵyn jańa teatr sahnasynda «Abaı» qoıy­lymymen ashyp, kórermeninen súıinshi surady.

Elbasy Nursultan Nazar­baev­tyń­ tikeleı bastamasymen, Memleket bas­shysy Qasym-Jomart Toqaevtyń qoldaýymen  Arqa tórinen boı kótergen eńseli ǵımarat – Q.Qýanyshbaev atyndaǵy akademııalyq qazaq mýzykalyq drama teatrynyń záýlim saraıy astanamyzdyń saltanatyn odan ári asyryp, talǵampaz kórermenniń kóńilin erekshe serpiltkeni sózsiz.

«Burynnan, astanamyz Arqaǵa kósh­­kennen beri oılap júrýshi edim. Elor­damyzda qazaqtyń eń úlken drama teatry bolýy kerek dep. О́zi de me­niń oıym­da­ǵydaı bolyp ádemi sa­lyn­ǵan eken. Sizderge de úlken qýa­nysh ákelgen shyǵar dep oılaımyn. Osy ordanyń ishinde jaqsy-jaqsy ártisterimiz tárbıelenip shyǵatyn bolsyn. Úzdik shyǵarmalar oryndalatyn bolsyn. Barshańyzǵa osy ordanyń ishinde tabys tileımin, baqyt tileımin», dep teatr ǵımaratynyń ashy­­­lýyna arnaıy kelip, óner ujymyn aı­tý­ly oqıǵamen quttyqtaǵan Elbasy Nur­­sultan Ábishulynyń lebizi shyn má­ninde óner men mádenıetine qurmetpen qarap, kirpııaz ónerdi baǵalaıtyn memle­ketimizdiń mereıin asyryp, mártebesin asqaq­tatqany anyq.

Iá, tól sahna óneri shejire­sine oı jú­gir­ter bolsaq, tarıhyn ótken ǵasyr­dyń alǵashqy shıreginen bastaıtyn ulttyq qazaq teatr óneri óziniń damý jolynda talaı taýqymetti kezeńdi basynan keshti. Qazaq jerinde tyńnan túren sala tuńǵysh kásibı teatrdyń irge­sin qalap, shańyraǵyn kótergen talap­kerlerge alǵashqy talpynys ońaı bolmaǵany anyq. Sebebi tarıhy sandaǵan ǵasyrlarmen esepteletin álem­dik teatrdyń júrip ótken ulan-ǵaıyr jolymen salystyrǵanda qazaqtyń ult­tyq sahna óneri sol uly kóshte aıaǵyn apyl-tapyl basqan sábıdi elestetedi. Tarı­hy áli júz jylǵa da jetken joq. Biraq soǵan qaramastan, qazaq dalasyn­da álem teatrlarymen talant taıtalas­tyra alar drama óneriniń uly mektebi qa­lyptasty. Alash topyraǵyna teatr­daı tańǵajaıyp álemdi tartý etip qana qoı­maı, kemel keleshegi úshin janyn salyp umtylǵan sol kezdegi jalyndy jastardyń taý qoparyp, muhıt keshkenmen para-par eren eńbegi ótkenine qurmetpen qaraıtyn ultymyzdyń oı­ly urpaǵy úshin taǵylymnyń qaınar bulaǵy. О́ner ótkelderin tilge tıek eter kez kelgen jan bul aqıqattan, ýa­­qyt­ aǵzam ádil baǵasyn aıqyndap ber­gen shejire shyndyqtarynan áste aına­lyp óte almaq emes. Tól sahna óneri­miz búgin­de qandaı da bir ushpaqqa shy­ǵyp, bıik belesterdi baǵyndyryp jatsa, ol da osy tamyryn tektilik pen ult­tyq qunardan tarqatqan ult óneriniń ula­ǵatty joly men taǵylymynyń arqa­syn­da bolsa kerek.

Osy oraıda ıaǵnı teatr maıtal­man­darynyń kásibı meıramy qarsańynda elorda kórermenderi úshin sońǵy bir jyl ishinde jańalyqqa aınalǵan úzdik úsh­tikti anyqtap kórýge tyrysqan edik. Nátıje tómendegishe tizbekteldi.

Jyl qoıylymy

О́tken jyldan bastaý alǵan qazaqtyń bas aqyny Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıy qazaq drama teatrlary repertýarynan da aıtýly oryn aldy. Kemeńger tulǵa beınesin sahna tórine shyǵarýǵa umtylǵan elordalyq óner ujymdary óz saraptaýlaryndaǵy san alýan baǵyt, janrdaǵy aqyn beınesin kórermenmen qaýyshtyrdy. 

Atap aıtsaq, astanalyq Jastar teatry usynǵan Jumanazar Somjúrektiń «Kózimniń qarasy» mýzykalyq dramasy bozbala Abaıdyń móldir álemin, bolashaq aqyn men ǵashyǵy arý Toǵjan arasyndaǵy názik sezim ıirimderin sheber jetkizdi. Kórermenine de tamasha rýhanı qýanysh syılady.

Abaı men Toǵjan taqyrybyn odan ári elordanyń jańa teatry Nur-Sultan qalasynyń mýzykalyq balalar men jasóspirimder teatry Muhtar Áýezov shyǵarmalary negizinde jasalǵan tyń týyndymen jalǵady. Jańa teatrdyń tusaýyn kesip, shymyldyǵyn túrgen bul «Abaı-Toǵjannyń» kórermenine aıtar óz syry men jańalyǵy mol. Qoıylym sonysymen erekshe este saqtaldy.

Osydan biraz jyl buryn qoıylǵan akter, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Nurken О́teýilovtiń talantty rejısser Farhat Moldaǵalı saraptaýynda sahnaǵa shyqqan «Jan» monospektaklin de Abaıdyń kórkem álemin tanýǵa baǵyttalǵan batyl qadam­dar­dyń biri boldy dep senimmen aıta alamyz.

Dese de, bas qala teatrlary usynǵan Abaı álemine arnalǵan qoıylymdarynyń ishinde Álimbek Orazbekovtiń rejısser­ligimen qoıylǵan M.Áýezov qalamynan týǵan «Abaı» tragedııasynyń orny báribir bólek. Q.Qýanyshbaev teatry jańa ǵımaratynyń tusaýyn kesken hám alǵashqy kórermenderin qabyldap, ha­lyqtan súıinshi suraǵan aıtýly qoıy­lym shyn máninde ónerdiń úlken jańa­lyǵy bolǵany anyq.  

Jyl baleti

Tyshqan jylynyń bekzat óner balet kórermenderine de usynǵan jańalyǵy az emes. «Astana Opera» teatrynda tusaýy kesilgen  «Dala úni» ulttyq ba­letiniń álemdik premerasy talǵampaz óner­súıer qaýym úshin ónerdiń úlken jańalyǵyna aınalǵany anyq. Bı tilinde beıneli bederlengen balet shyn máninde ulttyq óner qorjynyna qosylǵan qo­maqty olja desek, tıtteı de artyq aıt­qandyǵymyz emes.

«Dala úni» qazaq halqynyń tarıhy men salt-dástúrlerin ǵana baıandap qoımaı, jalpy adamı qundylyqtar týra­ly da syr shertedi. О́mirdiń mánin túsinýge múmkindik berip, armandy júzege asyrýǵa yntalandyrady. Osy­laı­sha ol mazmundy mýzykasy men ult­tyq naqy­shynyń arqasynda aıryqsha ári álemniń kez kelgen jerinde ábden túsinikti biregeı týyndyǵa aınaldy. 

Zamanaýı horeografııa tilimen jet­kizilgen aıtýly baletke ónerdiń kil júı­­rikteri atsalysty. Atap aıtsaq, qoıý­shy dırıjer – Abzal Muhıtdın,  lıbret­to avtory – tanymal qazaqstandyq kı­no­re­jısser, ssenarıst, aqyn Baqyt Qaıyr­bekov, horeografııalyq lıbretto adap­tasııasynyń avtory – Jan Fransýa Vazel, qoıýshy baletmeıster – Patrık de Bana. Al qoıylymda basty rólderdi teatr prımasy, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Áıgerim Beketaeva, Ǵalymjan Nurmuhamet, Daler Zaparov, Adelına Tólepova, Ásel Kenjebekova, Jánibek Ahmedıev, Oljas Tarlanov bastaǵan talanttar shoǵyry kemeline keltire keıiptedi.

Jyl operasy

Opera álemindegi jyldyń eń úzdik qoıylymy qataryna G.Donısettıdiń «Mahabbat sýsyny» komedııalyq operasyn batyl qosýǵa bolady. Premerasy «Astana Operada»  ótken jyldyń jel­toqsan aıynda zor jetistikpen ótken qoıy­lym shyn máninde ónerdiń zor tabysy boldy.

«Mahabbat sýsyny» – ıtalııalyq sazger G.Donısettı shyǵarmashylyǵynyń shyńy. Álemdik deńgeıdegi úzdik shyǵar­many áıgili dırıjer Alan Bóribaev pen fransııalyq rejısser Arno Bernar sahna tórine alyp shyqty. Qoıylym toby kóne operanyń keıipkerlerin qazir­gige barynsha jaqyndatyp, zamanaýı erekshelikterin hám ózektiligin dóp tapqan. Kútpegen betburystarmen qarysh­tap damıtyn oqıǵa jelisi hıkaıa­ny jan-jaqqa baǵyttady. Bas keıip­ker Nemorıno (Jan Tapın, Damır Sádýaqasov) dáýletti arý Adınaǵa (Sal­tanat Ahmetova, Alfııa Karımova) ǵashyq, biraq sezimin bildirýden qorqaq­taıdy. Adına da serjant Belkorege (Talǵat Musabaev, Talǵat Ǵaleev) tur­mys­qa shyǵa jazdaǵanyna qaramastan, shyn máninde Nemorınony jaqsy kóredi. Shym-shytyryq jaǵdaıdyń túıinin dúmshe emshi Dýlkarama (Baýyrjan Ánder­janov, Evgenıı Chaınıkov) sátti sheshedi.

Spektakl óte úılesimdi ári ózekti taqyrypty arqaý etken hám qoıylymnyń kórkemdik kilti dóp tabylǵan. Ǵajaıyp-elıksır bar-joǵy fars bolǵanymen, oqıǵa barlyǵy úshin baqytty da baıandy aıaqtalady.

P.S. О́ner ásemdigimen hám ózektiligimen ózekti. Sahnada jasaǵan beınelerimen ómir súrip, sol arqyly kórermenin kemeldendiretin, saf taza sulýlyqtan  nár alyp, óristi óner týdyratyn akter álemi –  shyn máninde ulylyqtyń bastaýy, eren eńbektiń shyńy. Endeshe, myńdaǵan jyldar boıy adamzat janyn rýhanı kemeldendirip kele jatqan, asa mártebeli teatr óneriniń maıtalmandary, barshańyzdy tól merekeńizben quttyqtaımyz!