Rýhanııat • 15 Sáýir, 2021

Kıeli kesene esikterin sol kúıinde saqtaý mańyzdy

232 ret kórsetildi

Búginde Túrkistandaǵy Qoja Ahmet Iаsaýı kesenesine kelýshiler qatary eselep artqan. Kesene mańaıynda ózgeris kóp. Ishki qyz­meti de búgingi kún talabyna sáı­kestendirilgen. Iаǵnı zııarat etý­shiler men týrısterge eki esik­ten kirip-shyǵatyn jaǵdaı jasal­ǵan. Árıne, kelýshilerdiń kóbe­ıip, Qazaq eliniń tarıhyn tereń tanı túskeni qaı turǵydan alsaq ta tıimdi. Degenmen Ámir Temir­diń zamanynan, keseneniń alǵash­qy qurylys kezeńinen bizge deıin saqtalyp jetken, XIV-XV ǵasyr­lardyń sheberleri jasaǵan kórkem dúnıelerge únemi kútim qajet.

Sýretti túsirgen Almas MANAP, «EQ»

Alyp taıqazan, qola shyraǵdandar, qola laýhasy bar tý men órnekti esikter, jádigerler olardy jasaǵan sheberdiń esimderiniń jazylýy, tapsyrys berýshi jáne jasalǵan ýaqytynyń kúnine deıin kórsetilgen jazbalarmen de asa qundy. Kesenedegi jádigerlerdiń talapqa saı saqtalýyna, erteńine alańdaýshylyq bildirýshiler de joq emes. Solardyń biri «Qazqaıtajańartý» RMK bas dırektorynyń orynbasary Beksultan Aqylbekuly jýyrda bizge habarlasyp, birqatar máseleler men usynys-pikirin jetkizgen edi.

– Kesenede qaıta qalpyna keltirý jumystary, ǵylymı-restavrasııalyq sharalar júrgizilgeni kópke málim. Áli de eskerilmeı qalǵan nemese aıaqtalmaǵan tustary bar ma?

– Iá, el maqtanyshyna aınalǵan bul tarıhı eskertkishimiz Qoja Ahmet Iаsaýı kesenesin keıingi urpaqqa ózgerissiz jetkizý maqsatynda 1993 jyly Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń bastamasymen, Túrkııa memleketiniń qarjylandyrýymen arnaıy dúnıe júziniń sáýletshi, qurylysshy mamandary shaqyrylyp, qaıta qalpyna keltirildi. Bul jumystar 7 jyl aralyǵynda jalǵasyp, tolyǵymen aıaqtaldy. Tartylǵan ǵylymı qyzmetkerler tarıhı eskertkishtiń syrty men ishiniń árlenýin, irgetasynan bastap, kúmbezine deıingi jumystardy tolyqqandy ǵylymı-restavrasııalyq sharalardan ótkizdi. Nysanǵa kireberis ortalyq esigine uqsas nusqa daıyndap, al túpnusqasyn janyndaǵy qabyrǵaǵa súıep qoıǵan. Qoja Ahmet Iаsaýı jatqan qabir esigine múldem tımegen. Bul esikter Qazaqstanda tımýrıd zamanynyń (XIV-XV ǵasyrlar) aǵashqa kórkem oıý salýynyń eki belgili týyndysy.

1

Esikter tamasha oıýlarmen órnektelgen, sondyqtan ónerge qatty qyzyqqandar olardy túrli kezeńde alyp ketken bolýy múmkin. Mysaly, túpnusqadaǵy esikterge jaqyn uqsas esiktiń biri Ermıtaj kórme­sin­de «Gýr Emır» ataýy­men qoıylǵan, soǵan uqsas ózgesi Germanııada da tur. Meniń oıymsha, keseneniń kireberis esigi tym úlken jáne tasymaldaý úshin aýyr bolǵandyqtan, al qabirhananyń esigin alýǵa da táýekel jasalmaǵandyqtan osy eki esik saqtalyp qalǵan. Keseneni zertteýshi ǵalymdar esiktiń kóz tartar kórkemdigin, jaqtaýlardaǵy altyn jalatylǵan dinı jazbalardy sýrettegen, topsalary shegesiz ornalastyrylǵanyn, qabirhananyń esigi syrtqy úlken esikten de ásem ekenin aıtqan. Coltústik oıyq ortasyndaǵy oıýly órnek túsken, súıektelgen XIV ǵasyrdyń aǵash esigi Qazandyq bólmesin Qabirhanamen jalǵap tur. Esik jaqtaýy temir qańyltyrmen qaptalyp, betindegi sozyńqy naqyshtar ishine Quran mátinderi altyn áriptermen jazylǵan. Esik ústine ǵımarat Temirdiń ámirimen turǵyzylǵan degen jazý túsken tas taqta ornatylǵan. Sheberler esiktiń berik jáne ásem jasalýymen qatar, rámizdik mán-maǵynasyn arttyrý úshin oǵan sımvoldyq mánge ıe oıý-órnekter, tereń maǵynaly hadıster men naqyl sózderdiń bederlenýine kóńil bólgen. Qoja Ahmet Iаsaýı kesenesiniń syrtqy on esigi jáne ishki bólmelerdi baılanystyratyn barlyq esikterin qosqanda, búgingi tańda ózgerissiz óziniń tarıhı ornynda turǵan jalǵyz esik – qabirhana esigi. Osy qasterli esikte «Allanyń syıy – qaqpasyna kelip suraǵan momynǵa [beriledi]» dep jazylǵan. Esikterdi árleý birdeı mánerde oryndalǵan: árbir jarma joǵary jaǵynda epıgrafııalyq áshekeılengen ıslamı stılinde úshjaqty oıýmen árlengen tiginen birdeı emes úsh sektorǵa bólingen; jarmanyń shetterimen kartýsh jáne medalonnan turatyn erneý jolaǵy ótken. Oıý metall, súıek, aǵashtyń basqa túrlerimen bezendirýlermen úılesip tur. Biraq ýaqyt ótken saıyn aǵash tez búlinetindikten, aǵashqa oıý salýdyń kóne belgili túrleri tasty kórkemdik óńdeý túrleri sııaqty aýqymdy taralmaǵan. Kireberis esigi, joǵaryda atap ótkendeı, HH ǵasyrdyń 90-jyldarynda kóshirmesi alynyp, alǵashqy esiktiń ornyna qoıylǵan bolatyn jáne sol úshin de burynǵy esigi saqtalyp qalǵan. Eger olaı bolmaǵanda ne bolatyny belgisiz. Burynǵy ornynda qaldyrylǵan jaqtaý men qorabynyń qarqyndy búlinip jatqany kórinip tur. Sheshilgen esik te, onyń saqtaý jaǵdaıy 600 jyldyq aǵash úshin qolaısyz bolǵandyqtan, óziniń alǵashqy beınesin birtindep joǵaltýda. Aǵash uzaq merzimge jaraıtyn materıal ekendigi umytylyp keledi, eger de qabirhana esiginiń paıdalanýy jalǵasatyn bolsa, jaqyndaǵy jarty ǵasyr ishinde biz bul teńdesi joq jádigerimizden aıyrylyp qalýymyz múmkin. Onyń tabıǵı (bıologııalyq) qartaıý prosesin tek jasandy jolmen, konservasııanyń zamanaýı ádisterimen toqtatýǵa bolady. Syrtqy búldirý faktorlary da kóptep jınalyp qaldy. Birinshiden, aǵashtyń betin jaýyp qalǵan kóp ǵasyrlyq lastaný, bul kirdiń astynda búlingen aǵash nemese alǵashqy túsin saqtaǵan ishki oıý bar. Ekinshiden, búlingen órnekterdi bekitý úshin bir kezderi belgisiz mastıkamen toltyrylǵan bolatyn, qazir órnektermen birge túsýde. Úshinshiden, topsalar men ilmekter konstrýksııasynyń elementteri kótergish qabiletin joǵaltty. Tabaldyryq jáne esik qorabynyń joǵarǵy bekitkishi shirip búlinýde. Osylaısha, aǵashqa oıý salý óneriniń úzdik dástúrinde oryndalǵan esiktiń biregeı týyndysy keleshek urpaq úshin joǵalyp ketýi múmkin.

– Ony saqtap qalý úshin ne isteý qajet?

– Elbasy Nursultan Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasynda halyqtyń sanasyna jalpyulttyq qasıetti oryndar uǵymyn sińirý úshin «Qazaqstanyń qasıetti rýhanı qundylyqtary» nemese «Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy» jobasy qajettigin aıtqan bolatyn. «Qazaqstannyń qasıetti jerleriniń mádenı-geografııalyq beldeýi – neshe ǵasyr ótse de bizdi kez kelgen rýhanı jutańdyqtan saqtap, aman alyp shyǵatyn sımvoldyq qalqanymyz ári ulttyq maqtanyshymyzdyń qaınar bulaǵy. Ol – ulttyq biregeılik negizderiniń basty elementteriniń biri» delingen baǵdarlamalyq maqalada. Rýhanı jutańdyqtan saqtaıtyn, ulttyq maqtanyshymyz sáýleti men kelbeti adam tańǵaldyratyn kesene, san-ǵasyrlyq túrli jaǵdaılardy ótkerip, búginimizge deıin sol qalpynda jetti. Álemniń túkpir-túkpirinen týrıster arnaıy kelip, onyń qandaı kúsh-jigermen salynǵandyǵyn, ásemdigin tamashalap ketedi. Áli mıllıondaǵan zııarat etýshiler men týrısterdiń keleri anyq. Osy oraıda kesenedegi árbir jádigerdiń óz qalpyn joǵaltpaı saqtalǵanyn qalaımyz. Bul oraıda birinshiden, qabirhananyń esigin onyń qazirgi qolda bar málimetter boıynsha daıyndalǵan birshama ońaılatylǵan kóshirmesine aýystyra otyryp, ornynan sheship alý qajet. Ekinshiden, oıýly esik aǵashyn, sondaı-aq ózge de aǵash jáne metall elementterin zertteý, konservasııa jáne restavrasııa jasaý, sonyń negizinde qabirhanaǵa kiretin jerdiń alǵashqy kelbetin qalpyna, basqasha aıtqanda, ony ǵylymı-tarıhı qalpyna keltirý kerek. Bul jaǵdaıda kóne esik bizdiń ýaqytymyzǵa jetken kelbetinde saqtalatyn bolady.

Sondaı-aq qazandyqtyń sheshilgen kireberis esigi zertteý, konservasııa jáne restavrasııa jasaý­dy qajet etedi. Esiktiń burynǵy ornynda turǵan jaqtaýy men qorabynyń naqty kóshirmesine aýys­ty­rý, muny kózben baqylaý arqyly jasaýǵa bolady, sebebi oıý bul jerde aıtarlyqtaı ońaı. Tór­tinshiden, qabirhana esiginiń temir jaqtaý­la­ryndaǵy jazýlardy qalpyna keltirý kerek. Daıyndalǵan eksponattardy kesenege jaqyn jerdegi mýzeıge ornalastyrý, jylytylmaıtyn eskertkish jaǵdaıyndaǵy qazirgi júrip jatqan búlinýdi báseńdetý úshin qazandyqtyń esigin konservasııaǵa deıin-aq alyp baryp qoıýǵa bolady. Osy eki esik te mýzeı eksponaty retinde saqtaýdyń úzdik jaǵdaılaryna laıyq, biraq qazirgi tańda olar keseneniń qazandyq bólmesinde tur, bul olardyń búlinýine alyp kelýde.

– Bul usynys-pikirlerińizden kesene qyzmet­ker­leri nemese tıisti mekemeler habardar ma?

– Aldymen bul másele boıynsha qoǵam ortasyna oı salý qajet dep sanaımyz. О́ıtkeni qabirhana esigi eskirip keledi, ǵylymı-zertteý jumystary onyń búliný prosesi bastalǵandyǵyn aıtýda. Sondyqtan bul tarıhı qundy jedigerlerdi ornynan alyp, mýzeıge ornatýdy keshiktirmeı qolǵa alýymyz qajet. Ýaqytynda áreket jasalmasa, tabıǵı faktorlaryna, mehanıkalyq áreketterge baılanysty esikter deformasııalanýda, ishine ylǵal alyp jatqan kórinedi. Ǵylymı qyzmetkerler ylǵal alynǵannan keıin shirý prosesi bastalýy múmkin ekenin aıtýda. Ony ornynan alýǵa ruqsat kerek emes, Túrkistan halqyn osy baǵyttaǵy jumystar júrgiziletini týraly habardar etý qajet. Almatyda «Qyrym araly» degen ǵylymı-restavrasııalyq zerthana bar, sonyń qyzmetkerleri baryp esikterdi zerttep, osyndaı tujyrymdamaǵa kelgen. Joǵaryda aıtylǵan sebepterge baılanysty, ony ornynan alyp, dál óziniń tupnusqasyndaı esik qoıý, al túpnusqa esikterin konservasııa, restavrasııa jumystarynan ótkizgennen keıin mýzeı eksponattyǵyna ótkizýimiz qajet. Kesenedegi jádigerdiń saqtalýyna jaýaptylar kózben baǵalaı bilgenimen, olardyń zertteý quraldary joq ári bul baǵytta tereń bilimi jetpeıdi. Al men aıtyp otyrǵan «Qyrym araly» mekemesi – ǵylymı-restavratorlyq zerthanalyq zertteý men qalpyna keltirý joldaryn tarıhı ári ǵylymı dáleldeıtin úlken mekeme. Qalaı bolǵanda da bul baǵyttaǵy jumystardyń keshiktirilmeı júrgizilgeni jón.

 

Áńgimelesken

Ǵalymjan ELShIBAI,

«Egemen Qazaqstan»

 

Túrkistan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Erlikke toly sýretter

Rýhanııat • Búgin, 13:05

Kıikterdiń tóldeý kezeńi bastaldy

Fotogalereıa • Búgin, 12:07

Qazaqstannyń altyn-valıýta qory ósti

Ekonomıka • Búgin, 12:02

Pavlodarda avtobýs baǵanǵa soǵyldy

Oqıǵa • Búgin, 09:54

Batys Qazaqstanda kıikter ólip jatyr

Aımaqtar • Búgin, 09:44

Uqsas jańalyqtar