О́ner • 23 Sáýir, 2021

Dýlyǵa Aqmolda: Meniń eshkimge uqsaǵym kelmeıdi

1299 ret kórsetildi

Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Dýlyǵa Aqmolda: Meniń eshkimge uqsaǵym kelmeıdi

– Dýlyǵa, sahnada salmaqty ról­derde somdap júrgen sizdi «Serjan bratan» sııaqty YouTube arnasynyń se­rıaly­nan kórgende tosyrqaı qa­byl­dadyq. «Ser­jan bratan», sóz joq, jaqsy serıal bolar. Pishini tosyn, aıtar oıy bar, az ýaqytta mıllıonnan ar­tyq qaralym jınap, kórermenniń qy­zyǵýshylyǵyn týǵyzyp otyrǵan serıal­dyń bir kemshiligi, qulaqty tile­tin beıádep sózdiń, kóshe sóziniń sha­madan tys kóptigi. Orysy oryssha, qazaǵy qazaqsha sóı­lep júre beretin kıno­daǵy qo­ıyrtpaqtarmen amalsyz kelisip edik, endi kórermenge osyǵan da kóný qaldy ma?

– «Serjan bratan» týraly aıtpas buryn, jalpy, serıal týraly túsinikke toqtalǵym keledi. Biz qalasaq ta, qala­masaq ta, álemdik kınoóndiriste serıal túsirýdiń mańyzy artyp, sal­­maqty re­jısserlerdiń ózi ba­ǵytyn osylaı qaraı oıystyryp jatyr. Tolyqmetrli kór­kem fılmniń túr-túrin túsirip júr­gen re­jısserlerdiń serıaldyń tıimdi tásil ekenin moıyndaýynyń syry bar. Se­rıalǵa jeńil janr retinde qaraýdyń kúni ótti. Qoǵamnyń baǵyt-baǵdaryn ańdaý, bas­ty ıdeıa­ny alyp júrý, durys-burystyń ara-jigin kórsetý, sol oıdy kó­rer­menge qarapaıym tásilmen jetkizý jaǵynan kórkem fılmge qaraǵanda serıal báribir jyldam. Kórermenge jaqyn fılm túsirýdiń osyndaı túri dúnıe júziniń barlyq elinde jeke óner bolyp jaıylyp keledi. Kór­kem fılmdegi aıaqtalmaı qal­ǵan oıdy jetkizýde serıaldyń múmkindigi mol. Avtorlyq dúnıege qaraǵanda, se­rıaldyń alǵa shy­ǵýynyń osyndaı sebebi bar. Zaman ózgerip, zamanǵa qaraı ónerdiń mazmuny, tili, tásili ózgerip jatqan ke­zeńde «joq, men kórkem týyndyǵa ǵana túsemin» dep ózimdi-ózim tekke kereksiz ja­lań, jalǵan keýdemsoqtyqqa baılap qoıyp otyra almaımyn. Iá, YouTube arnalary túsirip jatqan «Sáke», «Serjan bratan» sııaqty serıaldardyń ıdeıa­sy da, ssenarııleri de unady. Eshkim meni qınaǵan joq, jalynǵan joq, ózim kelisim berdim. Sebebi ról unady. Ekeýi de akterdi basqa qyrynan kórsetetin, ashylýyna múmkindik beretin ózge sıpattaǵy rólder boldy.

– Serıal tóńireginde qaı­shy­­lyqty pikir óte kóp. Bir qy­zyǵy, siz oınaǵan Ser­jan tý­raly serıaldy ózbek, qyr­ǵyz, orys, tipti alys shetel­dikter de kórip, óz oıyn bildirip jatyr. Tur­paıy bola tura mıllıon­da­ǵan kó­rermen tartýynyń syry nede?

– Bul serıal eń aldymen 1990 jyl­dardaǵy oqıǵany kórsetýimen, meniń jigittik shaǵymmen tuspa-tus ke­lýimen qyzyqtyrdy.1990 jyldar – ómirimniń eń qımas, qymbat kezeńi. Bul serıal sol kezeńniń ár sátin eske salady. Ssenarııin jazǵan Álisher Ýtev – búgingi ekranda kórsetilip júr­gen kóptegen sapaly serıaldardyń ssenarııin jazǵan ji­git. «Serjan bratan» degen atyna bola, kórmeı jatyp shoshynýǵa bolmaıdy. Ras, kórermenniń qyzyǵýshylyǵyn týdyryp otyr. Bul beker emes. Al qandaı deńgeıdegi kó­rermenniń kóńilinen shyqty, kimder kórip júr, ol jaǵyn bilmeımin, bir bile­tinim – 1990 men 2020 jyldar arasyn salystyra otyryp túsirilgen fılmniń ár kadrinen shyndyq tógilip tur. Toq­sanynshy jyldardaǵy jigitterdiń bo­ıyn­daǵy kisilik qasıetter, márttik, eki sóılemeıtini, sózinde turýy, dosqa, ózine adaldyǵy aıtyla kelip, oqıǵa kenet 2020 jyl­darǵa oıysyp ketedi. Búgingi jigit­ter basqa. О́zgergen. Bir kez­­degi «birge-bir» shyǵatyn ba­tyldyq, bir judyryqtasyp alyp, aıyrylmas­taı joldas bolyp kete­tin aqedil minez búginde aýyzben sharpysatyn áıelderdiń shaıpaýlyǵyna deıin tómendegen. Jigittiń boıyndaǵy nar minez qaı­da, iri minez nege sonsha usaq­taldy? Jigitterdiń osy álsizdigi álemniń astyn ústine kel­tiretin «myqty» áıelderdiń paıda bolýyna ákelgen joq pa? Mynaý jaılap bara jatqan jumyssyzdyq, adam bir kúnde múgedekke aınalsa, aınalasynyń áp-sátte syrt aınalyp sala beretini, bir sózben aıtqanda, qoǵamnyń qataldyǵy aldyndaǵy adamnyń álsizdigi keıde ázilmen, keıde ashy mysqylmen qatar órilip otyryp kórsetiledi.

Dýlyǵanyń serıalǵa túskeni túk te emes, kórermen kerisinshe, sol se­rıaldaǵy shyndyqty kórsin, pák bolyp jaralǵandaǵy adal qasıetterden qalaı ajyrap bara jat­qanyn sezinsin, quldyrap bara jatqan qoǵamdaǵy qundylyqtardy bıiktetýge, ózin óz­gertýge um­tyl­­syn. Basty maqsat – osy bolǵan­dyqtan, rejısser serıaldy barynsha jeńil stılde túsirýdi murat tutty. Kórýge qolaıly. Qo­rytýǵa jeńil. «Ser­jan bratanǵa» qoıylyp jatqan kiná, árıne, by­lapyt, balaǵat sózdiń kóptigi. Rejıssermen kelise otyryp, men olardy meılinshe qysqartýǵa, az qoldanýǵa tyrystym. Bul jargondar o basta orys tilinde paıda bolǵan. Al 1990 jyldyń reketteri sóılegen osy «tildi» «ońbaǵan», «uıatsyz» degen sózben almastyryp aıt­sań, ol tek kúlki ǵana týdyrady. Ony jasyryp, jalǵandyqpen aıyrbastasań, shyndyqtyń júzine kireýke túskeli tur. Shyndyq qa­shan da ashy, ol taza, tabıǵı túrde aıtylýymen – shyndyq. Ony tek qabyldaısyz, boldy. О́nerdiń mindeti, adamǵa ózi týraly shyndyqty aıtyp berý bolsa, Serjan ony búrkemelemeı, boıamasyz kórsetedi. Men túsken «Akımat» degen serıal týraly ákimshilikte isteıtin tanystarym habarlasyp, «mynaý fılm naǵyz bizdiń ómirimiz týraly shyndyqty jaıyp salǵan ǵoı, mine, bizdiń ómirimiz týra sol kınodaǵydaı, men ózimdi kórip otyrmyn» degeni bar. Al muny nesine jasyramyz? Kórdińiz be, shyndyq sheneýnikke de kerek, jaǵympazdyq, jem­qorlyq jaılaǵan jerde júrip te adamdyǵyn, adaldyǵyn ań­saıdy olar. Adamdyǵymen qa­ýysh­­qan kezde ol ózine oralady, ózin tanyǵany úshin ónerdi qur­met­teıdi. Menińshe, bul arzan nár­se emes.

– Siz túsken «Tulǵalyq ósý tre­nıngi» fılmine kópshilik nazar aýdara qoımady. Biraq osy fılmdegi ról arqyly biz bi­letin teatr ártisiniń kıno akte­ri retinde kóp óskenin baı­­qa­dyq. Kóptegen belgili adamdar qo­ǵamda tanymal, bedeldi bola tura, tul­ǵa dáre­jesine kóterile al­maı­ty­ny­nyń se­bebin qaıdan izdesek bolady?

– Farhad Sháripovtiń «Tulǵalyq ósý trenıngi» fılmi ómirlik us­tanymyn joǵaltqan, ómirden eshnárseni kútpeıtin, orta jas kúızelisin basynan keship júrgen adamnyń jan dúnıesine úńilýdi maqsat etken fılm. Internet reıtıngte oqylym jaǵynan rekord jasaǵan «Kırpıchı» atty shyǵarma negizinde dú­nıege kelgen týyndy. Kóp dúnıe astarlap aıtylady. О́mirdiń bir úzik sáti názik sheberlikpen kórinis tabady. Qyzyq bolǵanda, fılmge men basqa ról úshin shaqyrylyp, kastıngten soń basqa rólge beki­tildim. Bul fılm halyqaralyq kınofestıvalderdiń birazyna bardy. Tarıhy bar bedeldi fes­tıvalderdiń biri Máskeý kıno­festıvalinen Gran-prı jeńip aldy. Reseı kınoprokatyna shyqty. Orys kórermenderi oı­ly fılm­nen maǵyna tapty. Internette keńinen talqylandy, kınosynshylar jańalyq taýy­p, saraptama jazyp, taldady, qarapaıym kórermen keremet kommentarııler jazdy.

Biraq pálsapalyq máni bar, adamdy mańyzdy oıǵa jeteleıtin osyndaı salmaqty týyndy, nege ekeni belgisiz, óz týǵan topyraǵynda l­aıyqty baǵasyn ala almady. Tipti kópshilik premerasy bolǵanyn bilmeı de qaldy. Kórermen jınaı almady. Eýropany tutas aralap, Fransııa, Germanııa, Italııanyń bas júldelerin alǵan, Tatarstanda ótken halyqaralyq kınofestıvalde meni «Eń úzdik er adam rólin oryndaýshy», Qyrǵyzstan festıvalinde «Ortalyq Azııanyń eń úzdik akteri» atandyrǵan «Oral­man» túsirilgende de osylaı bolǵan edi. Qazaqstan selt etpedi. Resmı orynnan da, resmı emesinen de tildeı quttyqtaý túgil, tyrs etken dybys estilmedi. Úlken kınoteatr­larda kórsetilgen joq. Naǵyz ha­lyq kóretin, jastarǵa kerek fılm­der nasıhattalmaı qalady. «Aqshasyn berdik pe – berdik, kıno kórsetildi me – kórsetildi», boldy. Osynshama salqynqandylyqqa tań­ǵalamyn. Jaryqqa shyqqan fılm­niń taǵdyry eshkimdi qyzyq­tyrmaıdy. Bálkim solaı bolýy kerek te shyǵar. «Serjandy» tú­sirgen «Salem S» tobyna rıza bolyp júrmin. О́z ónimin kórermenge ótkizýdiń tıimdi júıesin taýyp alǵan. Aptasyna eki-aq serııa bere­di. Re­jısser qolyna tússe, tiri­deı tútip jeýge daıar kórer­men­niń aldaǵy serııany kórýge asyǵatyny sonsha, «5-serııasyn qashan kóremiz? 6-sy qashan bolady?» dep myńdaǵan kommentarıı jazyp, ár serııasyn úzdigip kútip otyr. Mine, kınony kórsetýdiń amaly. Osynyń bárin syrttaı baqylap otyrǵan men: «shirkin-aı, «Oralmandy» nege osylaı kórmeıdi, «Trenıng» nege osylaı tamashalanbaıdy» dep ishimnen ǵana tynamyn.

– Akter bitken «geroıdy oına­sam» dep armandap jatady ǵoı, al qandaı rólderdi siz eshqa­shan oınamas edińiz? Sizdiń usta­nymyńyzǵa qaıshy kelip, ról­den bas tartqan kezińiz boldy ma?

– Kórermenge jetkize almaǵan róldiń ókinishinen ótken ókinish joq. Kórermen túsinbeı qalýy múmkin, al jetkize al­maǵanyn, qabileti jetpegenin akterdiń óz ishi sezedi. Basqany bilmeımin, ózimniń ishim sezedi, mysaly. Al rólden bas tartýǵa týra kele­tin kez az emes. О́z ba­sym kóp ról­derden úzildi-kesildi bas tarttym. Mundaı jaǵdaı ásirese, kıno­da bolyp turady. Jaqynda ǵana tolyqmetrli úsh kórkem fılm­niń basty rólinen bas tarttym. Úsheýiniń de ssenarııi una­ǵan joq. Jobalardyń biri taptaýryn taqyryptaǵy jańalyǵy joq tur­mystyq máseleni qaýzaǵany úshin unamady. Ekinshisi qatygez adamnyń beınesi bolyp shyqty. О́mirde mundaı adamdar tolyp jatyr, biraq ssenarıı avtorynyń sonyń bárin realızmmen kórsetemin dep qaz-qalpynda sýrettegen qatygez beınesi kınoǵa taspalanǵan kezde eki ese qatygez tartady. Shekten tys qatygezdikke qu­rylǵan, azamattyq ustanymyma qaıshy róldi oınaı almaımyn. Akterler keıde ańda­maı osy taqylettes rólderdi oınap qalyp, ókinip jatady. Bıyl men úshin óte aýyr jyl boldy. Aıaýly anashym ómirden ótti, onyń sońynan súıikti ápkem ilesip kete bardy. Qos qabat qaıǵy jamylyp júrgende, mundaı rólderdi tipti de oınaı almaıtynym anyq edi.

– M.Áýezov teatry ártiste­riniń qura­mynda sheteldik gas­­trolderge kóp shyqqan ak­ter­diń biri ózińiz. Kó­zińizben kór­di­ńiz ǵoı, «dúrkirep ótti» deı­tin halyqaralyq teatr fes­tıval­deriniń deńgeıi týraly ne aıtasyz? Basqa elde­gi árip­tes­terińizdiń oıyn órne­gin kór­di­ńizder, solarmen salys­tyr­ǵanda qazaq ak­ter­leriniń ónerine qandaı baǵa berýge bolady?

– Halyqaralyq gastroldegi alǵashqy qadamymyz 1996 jyly Kaırde ótken eksperımenttik spektaklderdiń festı­valinen bastalǵan bolatyn. 2000 jyly Germanııada ótken túrkitildes ha­lyq­tardyń teatr festıvaline, Túrkııanyń Konıa qalasynda óte­­tin dástúrli festıvalge eki dúrkin, Fransııa, Japonııa, Koreıa­da ótken óner baıqaýlaryna qaty­syp qaıttym. Elimizde ótip jatatyn teatr festıvalderinde júldege kóp kóńil bólinedi. Tá­ji­rıbe de, talant ta, tulǵa da júl­deniń aldynda álsiz. Kóp jaǵ­daıda kásibı óner básekesinen góri tamyr-ta­nystyqtyń bási jeńip ketip jatatynyn jasyra almaımyz.

Al halyqaralyq teat­r festıval­derindegi format basqasha. Munda da júlde bólinisi bar, biraq ol mańyzdy emes. Ma­ńyzdysy, álemniń ár túkpirinen kelgen sahna sańlaqtary sheberlik sabaǵyn alady. Deńgeı, óre salys­tyrady. Akter men akter, rejısser men rejısser óz kásibı qabilet-qarymyn shamalaıdy. Ár teatr baǵytyn aıqyndaı alady. Bul festıvalderden keremet akterlik jumystardy, adamnyń túsine de kirmeıtin rejısserlik she­shimderdi, eksperımenttik formalardy kórip, ózim úshin kóp azyq aldym. Ony tek kózben kórý kerek. Bizdiń teatr men ártis­terdiń deńgeıi solardyń qaı-qaı­synan artyq bolmasa, bir de kem túspeıdi. Ulttyq teat­r óne­rimizdiń álemdik ónermen taıtalasa alatyn tegeýrin-qaýqary baryn kórgende, tóbeń kókke eki eli jetpeı, júregińdi maqtanysh sezimi kerneıdi. TÚRKSOI-dyń uıymdasty­rýymen ótken Túrkııa festıvali, Qyrǵyzstan, Reseı festıvalderi de óte joǵary deńgeıde. Halyqaralyq festıvalderdiń teatrǵa, ártis­terge bereri mol. Mundaı aıtýly sharalarǵa barý kerek, tipti qajettilikke aınalýy tıis. Bul oraıda sheteldik sapar­larǵa shy­ǵýǵa múmkindik bergen jáne qoldaý kórsetken Mádenıet mınıs­trligine alǵysymyz zor.

– Siz jasaǵan Qorqyt beınesi – ulttyq teatr óneriniń galereıa­synan aıy­­ryqsha oryn alatyn biregeı obraz sanatynda. M.Áýezov teatrynyń shetelge alyp shyǵatyn jalǵyz shedevri de ázirge osy bolyp tur. Eń qy­zy­ǵy, folklor sarynymen jet­ken ejel­gi keıipkerdiń ózin bizge Lıtva eliniń re­jısseri Ionas Vaıt­kýs jasap berdi...

– Ionas Vaıtkýs – álemdik deńgeıdegi sahna sýretkeri. Onyń qazaq sahnasy úshin teńdesi joq tamasha týyndy jasap berýiniń ózi – ónerimiz úshin úlken mártebe. Teatrymyzdyń sahnasyna arnap laıyqty spektakl qoıyp bergeni úshin áli kúnge jylylyqpen eske alamyn. Adanaǵa Dúnıejúzilik teatr festıvaline barǵandaǵy kórinis kóz aldymnan ketpeıdi. Qa­lanyń búkil ortalyq kóshesi sahnaǵa aınalyp ketken. Kóshede bos oryn joq. Mekeme-ǵımarat bitkenniń aldynda teatrlar spektakl qoıyp jatyr. Qaısysyn kórgińiz keledi, qaı eldiń teatry qyzyqtyrady, marhabat, turyp alyp tamashalaı berińiz. Áli esimde, festıvaldiń talap-sharty boıyn­sha, «Qorqyt» spektakliniń sahnalyq kostıýmderimen, qoly­myzǵa qobyz, syrnaıymyzdy ustap, sap túzep, saltanatty sherý arasynda kósheden ótip baramyz. Osynyń ózi teatr. Jaı ǵana qydyrystap, ár eldiń ónerin tamashalap júrgender jan-jaqtan júgirip kelip: «Bul qaı eldiń teatry?» dep suraǵanda, «Biz Qazaq­stan ártisterimiz» dep maqta­nyshpen jaýap bergenimiz, «keshke spektaklderińizge kelemiz» dep shaqyrý bıletterin talasa-tarmasa alǵan sáti, keshke zalda lyq tolyp otyrǵandary áli kúnge ys­tyq.

«Qorqyt» spektakli bes kún boıy úzilissiz júrdi. Al Qor­qytty bir ret oınap shyǵý úshin qanshama kúsh-qýat kerek! Bir ret oınap shyqqannyń ózinde sha­mamen 1,5-2 keli salmaq tastaımyn. Psıhologııalyq jaǵynan da, fızıkalyq jaǵynan da óte aýyr spektakl. Al spektakldiń qandaı deńgeıde júrgenin birge barǵan áriptester kózimen kórdi. Shúmektegen terden kıimim malmandaı sý bolǵanda da, qatty sharshaý baıqamadym. Sebebi biz tańǵajaıyp tynys sezinip, saf aýany simirgendeı ahýaldy bastan keship júrdik. Teatr festıvali degen – naǵyz óner jármeńkesi.

Teatr akter men rejısserdiń, rejısser men dramatýrgtiń, sýretshi men kom­pozıtordyń talantyn jar­qyrata kórsetetin sıntez óner. Osy shyǵar­mashylyq toptyń arasynda berik baılanys ornaǵan kezde ǵana keremet óner týady. Bıik deńgeıde jasalǵan jumysty kórgende janym rahattanady. Jalpy, ónerde júrgen adam óziniń lázzaty úshin jumys isteýi kerek. «Halyq úshin», «men ha­lyqqa qyzmet etip júrmin», «osy jasaǵan eńbegim halyq úshin» degen sózdiń bári ótirik. Senbeımin. Adam eń aldymen óz rahaty úshin, óziniń kásibı qabilet-qa­rymyn tolyqtaı júzege asyryp, nátı­jesin kórý úshin eńbektenedi. Seniń ra­ha­tyń halyqtyń rahatynyń ishinen solaı oryn tabady. Aka­de­mııanyń stýdenti bolyp júr­gen­de ustazymyz Tuńǵyshbaı Ja­manqulov: «ataq úshin jumys isteme, ataq seniń artyńnan qýalap júrsin» degen sózdi kóp aıtatyn. Ol kezde ustaz aıtqan ataqty biz «halyq ártisi», «Memlekettik syılyqtyń laýreaty» sııaqty ataq­tarmen baılanystyrǵan ekenbiz, sóıtsek, másele basqa ataqta eken. Másele – akter­lik már­­tebeńde, aty-jónińdi bıikke kóte­retin bilim-biligińdi úzdiksiz shyń­daý, she­berligińdi arttyrýdan shar­shamaýda eken ǵoı.

– Túrkistandy Venesııaǵa, Aqtaýdy Maıamıge shendestirip júrgen adamdar sizdi de Sergeı Bezrýkovke uqsa­typ jatady. Bez­rýkov bolýǵa qalaı qaraı­syz?

– Meni qaıran qaldyratyny – qa­zaqtyń osy minezi. Áli kúnge deıin bizdi Reseıdiń ártis­terine uqsatady. Solardy alǵa tartady. Solarmen salystyr­sa ǵana myqtylyǵy tanyla túse­tindeı, adamnyń oıyna kel­meıtin bireýlerge tańyp, teńep jatady. «O-o, Mıronov sııaq­ty», «Nıkýlınnen aýmaıdy!» Túsin­beımin, men nege Bezrýkovke uqsaýym kerek? Meniń eshkimge uqsaǵym kelmeıdi. Otarlanǵan sananyń sarqynshaǵy otyz jyldan beri sońymyzdan ilesetindeı sonshalyqty beıshara elmiz be biz? Uqsat­qysy kelip tursa, nege bizdi Ánýar aǵaǵa uqsatpaıdy? Nege Sháken Aı­manovqa uqsamaı­myz? Áldekimge uqsatyp, eles beıne­lerdiń sońynan qýyp, elikkenshe, nege biz janymyzda júrgen Baqytjan Álpeıisovtiń rólderin, onyń daýysyn taldamaımyz? Erjan Túsipovtiń jasaǵan rólderi tý­raly nege aıtpaımyz? Nege biz aı­daladaǵy bireýlerdi pir tutamyz? Áli de bolsa syrtqa jaltaqtaýdan, ózimiz­degini kózge ilmeı, muryn shúıire qaraý­dan aryla almaı kelemiz. О́te ókinishti.

– Dýlyǵa, siz týraly málimet izdep ınternetti ashyp qalyp edim, «Dýlyǵa Aqmoldanyń áıeli toqal alýǵa ruqsat berdi» degen aq­parattan aıaq alyp júre almaı qaldym. Búginde aıaǵyn ańdap basyp, abaılap sóılemese, aıaǵy aspannan keletinin tanymal ártis­terimiz túsinip qaldy. Osyndaı jaǵdaı bastan ótken soń óz pikirińmen adam sııaqty ashyq-jarqyn bólisý endigi jerde sizge de qorqynysh tý­dyr­maı ma?

– «Eýrazııa» arnasynan ótken baǵdar­lamada áńgime arasynda aıtylyp qalǵan bir aýyz sózdi saryjaǵal basylymdar basqa jaqqa qaraı burmalap áketti. Toqal alýǵa shoshyp qaraıtyn za­manǵa týra kelip turmyz ǵoı, negizi, ol shoshynatyn sóz emes edi. Atalarymnyń 2-3 áıeli boldy, aǵaıyn-týys arasynda ol qalypty jaǵdaı sanalyp, ony sóz de etpeıtin. Záre-qutymyz qalmaı qaraıtyndaı sumdyq surqııa salt emes edi ol. «Kim bulaı jasady?» dep túbin qazyp, burqyraǵan sóz qýyp, basymdy aýyrtqym da kelmegeni sondyqtan. Bul kimniń kinási? Jýrnalısterdiń be, bloger, vaınerlerdiń be? Kimniń aýzyna qaqpaq bolasyń qazir? «Juldyz» degen sóz shyqty, es­tigende shyqshytyma deıin dirildep ketedi. Ataǵy, abyroıy qoldan jasalǵandardy eshqashan juldyz dep eseptemeımin. Bireý meni «qazaq kınosy men teatrynyń juldyzy» dep tanystyrsa, jerge kirip kete jazdaımyn. Teris aınalamyn. Maǵan onyń túkke de keregi joq. Instagramm paraqshasyna kirýge de júreksinip turamyn. Eshkimniń kóńiline kelmesin, sol áleýmettik jeliniń betin ashsam, men úshin jat, arzan áńgime ǵana aldymnan shyǵady. Bálkim ol zamanaýı qural shyǵar, sen de sonyń ishinde aınalyp, qaınap júrýiń kerek shyǵar, biraq altyn ýaqytyńdy jep qoıatyn paıdasyz dúnıe dep bilemin. О́kinishke qaraı, osyndaı arzan dúnıege, jalǵan sezim, jasandy qarym-qatynasqa tap keldik. Olar osy arqyly at jasaıdy, ataq jınaıdy, óz ómirin sonymen ólsheıdi. Jar­namaǵa sýsap turǵan jaqsy dúnıe­miz jetedi, jamandyqtyń jolyn kes­kenimiz sol bolsyn, jabylyp nasıhattaıyq. Mysaly, qobyzdy túregelip turyp tartatyndar shyqty. Bul – qylmys. Bul – mádenıetsizdik. Qobyzdy túregep turyp tartpaıdy, otyryp tartqanda ǵana qobyzshy men qobyz aspan men jer sekildi birtutas bolyp birigip, bolmystyń áýenin tógedi. Otyryp tartýdyń máni sonda. Mine, qazir burysyń durys boldy, durysyń burys boldy, jaqsy men jaman mıdaı aralasyp, bári bylyǵyp ketti. Arshyp alý da ońaıǵa soqpaıtyn shyǵar.

– Áńgimeńizge raqmet.

Áńgimelesken

Aıgúl AHANBAIQYZY,

«Egemen Qazaqstan»

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalasynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar