О́ner • 22 Sáýir, 2021

О́zegine ult minezi uıalaǵan «Saltanat»

164 ret kórsetildi

Halyq qazynasynyń, qasıetti saltymyzdyń qunarynyń biri – bı. «Bı – halyqtyń jany» dep beker aıtylmaǵan. Qazaq bıin basqa bir eldiń bıimen shatastyrý múmkin emes. О́zegine qazaqtyń óz minezi sekildi keńdik, uıańdyq pen jaısańdyq uıalaǵan ulttyq bıimiz kóshpeli ómirden bastap búgingi tirshiliktiń naqty kórinisterin qımyl-býyn tilimen aına-qatesiz baıandap keledi.

Búginde zamanaýı merekelik, mádenı sharalardy bısiz elestetý múmkin emes, suranysqa oraı bı ónerine qyzyǵatyn qyzdar da, qurylǵan shaǵyn top, irgeli ujymdar da jeterlik. Alaıda solardyń báriniń kóshbasynda turǵan, ulttyq ónerimizdiń baǵa jetpes ozyq úlgisine aınalǵan qazaq bıiniń altyn kómbesi ispetti «Saltanat» bı ansambliniń orny bólek. Qorjynynda baǵa jetpes shyǵarmashylyq qazyna men halyq dástúriniń ıgiligi jınaqtalǵan, alpys bes jyldyq tarıhy bar memlekettik «Saltanat» án-bı ansambliniń kásibı túrde túrlenip, damýy Táýelsizdiktiń otyz jylymen oraılas keledi.

1955 jyly Qazaq KSR halyq ártisi, Ýkraınanyń eńbek sińirgen ártisi Lıdııa Demıanovna Chernyshevanyń jetekshiligimen Qazaq KSR-niń án-bı ansambli quryldy. Bı óneri keń qanat jaıa qoımaǵan el ishinen talantty bıshilerdi tabý ońaı bolǵan joq, soǵan qaramastan tabandylyqpen izdep, beıimi bardy qolynan jetektep ákelip, sazdyń mazmunyn túsindirip, ásem qımyldyń tehnıkasymen tanystyryp, bıdi jeke óner salasy retinde damytýdy shyndap qolǵa aldy. Halyq áni men kúılerine qulaq tige júrip, tabıǵaty bı áýenimen baılanysatyn laıyqtysyn tańdap alyp, qazaq ultyna ǵana tán qımyl-qozǵalys, kıim úlgilerin zertteı bastady. Ulttyq horeografııalyq sahna óneriniń negizi bolyp sanalatyn alǵashqy jumys irgetasy osylaı paıda boldy. Qysqasy, taǵdyr jazýymen qonys aýdaryp kelgen ýkraın qyzy kenje qalǵan ónerdi qatarǵa qosyp, qazaq eli, qala berdi, odaq, álem jurty tik turyp qol soǵatyn biregeı bı ujymyna aınaldyrý úshin mańdaı terin monshaqtata júrip, qolǵa iliner-ilinbes synyqtardan súıekti hám qýatty óner tobyn qurap shyqty.

s

Jańadan qurylǵan án-bı ansamblin aıaǵynan turǵyzý – jyldarǵa sozylǵan eńbektiń jemisi. Qurylǵanyna on eki jyl ótken soń mýzykalyq, vokaldyq jáne horeografııalyq óneri men bıik oryndaýshylyq sheberligi úshin Joǵary Keńes prezıdıýmynyń jarlyǵymen «Eńbegi sińgen» qurmetti ataǵy berildi. Al 1989 jyly Mınıstrler Keńesiniń sheshimimen Kazaq KSR án men bı ansambliniń ataýy QR Memlekettik «Saltanat» án-bı ansambli bolyp ózgertildi. Derbes elge aınalýdyń qarsańynda turyp «Álemdi sulýlyq qutqarady» degen qanatty sózdi óz ustanymyna aınaldyrǵan óner ujymy án men bıdi qural ete otyryp, damýdyń jańa satysyna aıaq basty.

Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda ansambl jetekshiligi Mádenıet mınıstrliginiń qoldaýymen shyǵarmashylyq úderisin tez arada qaıta qarap, jumysyn jańa baǵytta jandandyra bastady. Halyq bıi folklory men klassıkalyq bı mektebiniń sıntezine negizdelgen jańa baǵyt týdy. Bul izdenistiń nátıjesi kóp uzamaı óz jemisin berdi de. Ońtústik Koreıanyń Pýsan qalasynda ótken halyq bıi ujymdarynyń halyqaralyq baıqaýynda qazylar alqasy órnegi ózgeshe qazaq bıshileriniń ónerin bir aýyzdan joǵary baǵalady. «Saltanattyń» ujymy sandal aǵashyna jazylǵan quttyqtaýy bar dıplommen marapattalyp, laýreat atanyp qaıtty. 1998 jyly Máskeýdiń 850 jyldyǵy toılanǵan saltanatty sharaǵa arnaıy shaqyrtýmen qatysyp qaıtqan ujym qala meriniń qolynan Qurmet gramotasyn alyp, keshegi keńestik elderdiń arasynda qazaq bıiniń de bási bıik ekenin sheberlikpen dáleldedi. Toqsanynshy jyldardaǵy mádenıetti tunshyqtyrǵan ekonomıkalyq daǵdarystyń salqynyn basqa áriptesteri sekildi saltanattyqtar da sezindi, biraq turaqty berilmeıtin az aılyqty qanaǵat tutyp júrip te toptyń quramyn tozdyrmady, týyn jyqpaı, qalypty tynyspen jumysyn jalǵastyra berdi. Onsyz da artyq salmaq qospaı, ashqursaq júretin olar óńi túsken eski kostıýmderimen sahnany qyzyldy-jasyldy shýaqqa shomyldyryp, myń buralyp jurt aldyna jarqyrap kúlip shyǵatyn, ol kúnder búginde umytylǵanymen, ardager bıshilerdiń jadynan óshken joq. Kórermenniń aldyna shyqqanda, shıyrshyq atqan júıke men shytyrlaǵan minezdiń bárin shymyldyqtyń arǵy jaǵyna qaldyryp, shydam men shyǵarmashylyqtyń bıik úlgisin kórsetti. Gastroldik saparlarǵa alyp shyqqan konserttik baǵdarlamasy ózderin kútken alys-jaqyn sheteldik kórermenniń kóńil tórinen oryn alyp, olardyń shart-shart soǵylǵan alaqan qýatyna shabyttanyp, qushaq-qushaq gúline kómildi. Otyz jylǵa tartylǵan táýelsizdiktiń ón boıynda ulttyq bı ónerin úzdiksiz órkendetýmen kele jatqan maıtalman ujym mıllıondaǵan júrekti rýhanı rahat pen izgilikke bóledi. Qozǵalys-qımylyna dala pálsapasy jasyrylǵan qazaq bıiniń sulýlyǵyna tamsanǵan shetel, atap aıtqanda, Qytaı Halyq Respýblıkasynyń halqy «Saltanattyń» bıshilerin alty aıǵa deıin meıman etip, hanzý eliniń túkpir-túkpirin aralap konsert qoıýyna múmkindik týdyrdy. Kytaıdyń Mádenıet mınıstrligi óner ujymynyń kórsetken sheberligi men kásibıligi úshin eldiń 16 provınsııasynyń jetekshileriniń qoly qoıylǵan eń joǵarǵy qurmet dıplomyn tabystady. Sondaı-aq ujym Túrkııa, Reseı, AQSh, Úndistan, Belgııa, Fransııa, Gollandııa, Ońtústik Koreıa, Oman Sultandyǵy, О́zbekstan elderiniń kórermenderin qazaq bıimen tanystyrdy.

Osynyń bári ujymdaǵy bıshilerdiń kásibıligi men entýzıazmynyń arqasynda júzege asty. О́ziniń jetpis jylǵa jýyqtaǵan shyǵarmashylyq damýynda «Saltanat» ansambli 130 bıdi repertýarǵa qosty. Olardyń arasynda «Otan úshin», «Tomırıs», «Tamasha-dýman», «Qaıran, 25», «Shashý», «Alataý baýraıynda», «Evreı bıi», «Túrik bıi», «Grek bıi», «Gúlder» sııaqty mazmuny tereń ıdeıany dáriptegen tutas bı spektaklderi bar. Táýelsizdik jyldary tájirıbesi men biligin jas balet ártisterine úıretýden jalyqpaǵan baletmeıster, pedagog-repetıtorlardan quralǵan kórkem-pedagogıkalyq ujym qalyptasty. Olar kásibı oryndaýshylyq sheberligi joǵary birneshe býyn bıshilerdi tárbıelep shyǵardy, olardyń ishinde, Mahmýd Esambaev atyndaǵy IH Halyqaralyq jeke bı festıval-baıqaýynyń Gran-prı ıegeri, Halyqaralyq konkýrstardyń laýreaty Ernur Qaryqbolov, respýblıkalyq konkýrstardyń laýreaty Raýshan Kýndýkova, Halyqaralyq jáne respýblıkalyq konkýrstardyń laýreaty Denıs Vıtchenko, Ábdýlǵazız Jánibekov, Erjan Sarmanov, Venera Fahretdınovalar bar. «Saltanat» án-bı ansambliniń búgingi kórkemdik jetekshisi jáne bas baletmeısteri, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Gúlsáýle Orymbaeva jıyrma bes jyl boıy ujymnyń kásibı órkendeýi jolynda mańyzdy mindet arqalap keledi. Qazaq KSR halyq ártisi Shara Jıenqulovanyń súıikti shákirtteriniń biri bolǵan, ózi de «Saltanattyń» sapynda júrip bılegen G.Orymbaeva joǵary oqý oryndary úshin qazaq halyq bıiniń horeografııasyn oqytý ádistemesin jazǵan avtor.

Táýelsizdiktiń bastapqy kezeńinde bári de qat, qıyn edi. Sol kezeńde ansambl bıshileriniń ústinde ilip alar durys sahnalyq kostıými, bı úıretetin repetıtory, repetısııa jasaıtyn apparatýrasy, tipti daıyndalatyn balet zaly da joq edi. Ujymda bar bolǵany 16 ártis jumys istedi. Kóp jyldar boıy jóndeý kórmegen ǵımarat eńseni basyp, jabyǵyp turatyn. Túrli ulttardyń bıin bıleıtin ujymnyń óz tigin sehy da bolmady.

Talaı jyldar boıy jińishkerip ketken mádenıettiń tamyryna qan júgirip, ólmeıtin rýhanı ıgilikterdi qaıta jandandyrýdy murat tutqan memleket saıasatynyń oń betburysy ujymǵa da sharapatyn tıgizip, demeýshiler tabylyp, aıaǵynan turdy. Horeografııalyq ónerdiń bedeldi tulǵalaryn, kásibı balet bıshilerin, horeografııalyq oqý oryndarynyń túlekterin shaqyrýǵa múmkindik týyp, jańa baǵyttaǵy bımen repertýar jańartý qolǵa alyndy. G.Orymbaeva tigin sehyn ashý týraly ıdeıasyn iske asyryp, kostıým sehynyń shtatyn sapaly bı kostıýmderin tigetin sheberlermen tolyqtyryp, keńeıtti.

Osydan otyz jyl buryn ansamblde 16 ártis bolsa, G.Orymbaeva onyń sanyn 70 bıshige deıin joǵarylatty. Al búginde ujym quramynda 130 adam bar. Ansambldiń qarjylyq jáne sharýashylyq qıyndyǵyn esepke ala otyryp, jańa qoıylymdar oılap taýyp, sapaly kostıýmder tigip, úlken sahnalarda konsertter uıymdastyrý úshin belsendi jumys júrgizilip keledi. Árbir jańa bıdi ázirlemes buryn sol halyqtyń tarıhy men mádenıeti muqııat zerdelenedi. Kórkemdik jetekshi kórermendi eliktirip, qyzyqtyratyn kúrdeli bı trıýkterin oılap taýyp, jańa ıdeıalardyń shyǵarmashylyq izdenisinde júredi. Oǵan horeograf ta, qoıýshy rejısser de, baletmeıster de bolýǵa týra keletin sátter az emes. Onyń syrtynda sahnalyq kıimder, dızaın, jaryq berý, sahnany bezendirý sekildi kózge kórinbeıtin usaq jumysqa deıin nazardan tys qaldyrmaı, ózi qadaǵalaıdy. Kórermender men mádenıet salasynyń aıtýly qaıratkerleri ónerin bıik baǵalaǵan Qazaqstandaǵy belgili bı ujymy kún ótken saıyn órkendep keledi. Bıik deńgeıde uıymdastyrylatyn úkimettik konsertterdiń birde-biriniń «Saltanatsyz» sáni kelisken emes. Oǵan elimizdiń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń rızalyǵyn bildirip jazǵan quttyqtaý hattary men marapattary kýá. Qazaqstan mádenıeti men óneriniń órleýi jolynda baǵa jetpes úles qosyp kele jatqan «Saltanat» án-bı ansambli qol jetken tabyspen ǵana shektelmeı, elimizdiń gúldenip, rýhanı-estetıkalyq jaǵynan órkendeı túsýi úshin shyǵarmashylyq belsendiligin báseńdetken emes. Jyldan astam ýaqyt dýmandy keshterden damyldap, oqshaý ómir súre otyryp ta, onlaın konsert berip, ónerin baǵalaǵan súıikti kórermenimen baılanysyn úzgen joq. О́ziniń qaıtalanbaıtyn shyǵarmashylyq shyraıyn qalyptastyrǵan «Saltanat» karantın kúnderin tıimdi paıdalanyp, tórt birdeı jańa bı ázirlep, kórermeniniń aldynda tusaýyn kesip, tartý etetin kúndi asyǵa kútip otyr.

 

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalasynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar