Rýhanııat • 25 Sáýir, 2021

Sahnanyń Serkesi

Adamnyń esiminiń ózinde úlken mán jatsa kerek.

Eń alǵash týǵan dala topyraǵynda kásibı qazaq teatrynyń týyn kóterip, 1926 jyldyń qańtarynda óner áleminde úlken jańalyq jasaǵan sol kezdegi jankeshti de jalyndy jeti jastyń qatarynan tabylyp, ulttyq sahna óneriniń kósegesin kógertken san qyrly akter Serke – Seráli Qojamqulovtyń mańdaıyna tuńǵysh teatrdyń kóshin bastaý baqyty hám jaýapkershiligi qatar júktelipti. Sondyqtan bolsa kerek, Serke bastaǵan sańlaqtar salǵan sahnadaǵy sara jol qaı kezde de urpaqtary úshin ulaǵatty da taǵylymǵa toly. Onyń aıqyn dáleli – ótken jumada elorda tórinde Qaraǵandy oblysy Mádenıet, arhıv jáne qujattama basqarmasy, S.Qojamqulov atyndaǵy Jezqazǵan Qazaq mýzykalyq drama teatry Ulttyq mýzeımen birlese otyryp Serke Qojamqulovtyń 125 jyldyǵyna arnalǵan «Qazaq sahnasynyń iri tulǵasy» kórmesin ótkizdi.

Ulyq meıram Táýelsizdigimizdiń bıylǵy torqaly toıymen tuńǵysh qazaq teatrynyń 95 jyldyq jáne sol kásibı qazaq teatrynyń negizin qalaýshylardyń biri, QazKSR Halyq ártisi, Sosıalıstik Eńbek Eri Serke (Seráli) Qojamqulovtyń 125 jyldyq mereıtoıynyń tuspa-tus kelýi jaı ǵana kezdeısoqtyq bolmasa kerek. О́ıtkeni el egemendiginiń arqasynda, ásirese sońǵy onjyldyqta teatrlarymyz qanatyn keńge jaıyp, ónerdiń jańasha tynysy ashylǵany anyq. Tulǵa mereıtoıy qarsańynda ótken aıtýly kórme sonyń bir parasy bolsa kerek.

– Uly akter Serke Qojamqulovtyń 125 jyldyq mereıtoıy respýblıkalyq deńgeıde toılanatyn ataýly kún ekeni barshańyzǵa málim. Serke aǵamyzdyń sońynda qalǵan murasy – ulttyq ónerimiz úshin taǵylymy mol rýhanı qazyna. Sol murany óskeleń urpaqqa tabystap, jastardy ónerge baýlý qajet dep oılaımyn. Sahna sańlaǵynyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan búgingi mazmundy kórme sonyń bastamasy, Qaraǵandy oblysy Mádenıet, arhıv jáne qujattama basqarmasy men S.Qojamqulov atyndaǵy Jezqazǵan Qazaq mýzykalyq drama teatry ujymynyń ónersúıer qaýymǵa usynǵan tamasha tartýy, – dep tulǵatanýǵa arnalǵan taǵylymdy sharanyń resmı bólimin ashyp bergen Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń Mádenıet jáne óner isteri departamentiniń dırektory Kúmis Seıitovanyń júrekjardy lebizin odan ári asyldyń synyǵy, sahna sańlaǵynyń qyzy Marııam Seráliqyzy: «Ákem 65 jyl sahnada óner kórsetti. Muhtar Áýezov atyndaǵy qazaq akademııalyq drama teatrynda 200-den asa rólde oınap, 25 fılmge túsken. Ǵabıt Músirepovtiń «Serke Qojamqulov – el jurtqa ustaz, perishtedeı taza, ádil adam» degen sózi bar. Ákemiz biz úshin báıterek edi. Ol jastardyń qulaǵynda júrsin dep 3 nárseni aıryqsha aıtyp ketti, olar: óner, til óneri, eńbek. Búgingi úlken sharany uıymdastyrýshylarǵa sheksiz alǵys aıtamyn», dep ulydan qalǵan urpaq asqar taýy jaıly esteligin rızashylyq sezimmen odan ári jalǵady.

О́ner maıtalmandary,
teatr ártisteri men mádenıet salasynyń ókilderi qatysqan kórmeniń resmı ashylýy odan ári tulǵa murasy toptastyrylǵan kórme zalynda jalǵasyn tapty. Taqyryptyq hám hronologııayq turǵydan júıeli toptastyrylǵan mazmundy kórmeden teatr jankúıerleri akterdiń kózi tirisinde paıdalanǵan jeke zattary men oınaǵan spektaklderinde kıgen kostıýmderin, sondaı-aq teatr sahnasy men ekranda somdaǵan rólderinen tizbektelgen fotosýretter galereıasyn tamashalap, kózaıym boldy.

Ańyz akter Serke Qojamqulovtyń shyǵarmashylyǵy, ónerdegi óreli joly jaıly sóz bolǵanda synshylar men áriptesteri sahna sańlaǵynyń «kishkentaı adamdardyń» obrazyn jasaýdaǵy sheberligin, keıipkerler mineziniń komedııalyq kúıi men onyń ishki tragedııasyn jetkizýdegi utqyr sheshimderi men tapqyrlyǵyna aıryqsha toqtalady.

– О́tken ǵasyrdyń 70-jyldary teatrǵa kelgen bizdiń býynnyń úlken baqyty – Seraǵańmen birge qyzmet istep, ol kisiniń akterlik, adamgershilik qasıetin qatar kórip, aǵalyq meıirimine bólengendigimiz der edim. О́ıtkeni 1926 jyly teatr ýyǵyn qadasqan kóptegen akterdiń kózin kóre almadyq. Kórsek te sahnada birge oınap, áriptes bola almadyq. Biraq esesine, Seraǵańmen bir sahnada óner kórsetý baqytyna ıe boldyq. Meniń eń alǵashqy seriktesim Serke aǵa bolǵanyn ónerdegi úlken baqytym dep bilemin. Ol kisiniń akterlik qasıetin, qabilet-sheberligin bir sózben jetkizý múmkin emes. Seraǵańnyń akterlik qasıeti, meniń oıymsha, aqyl men parasat, shyndyq pen qııaldyń, tragızm men komızmniń joǵarǵy mádenı sıntezinde bolatyn. Sonysymen de sahnada ózgelerden aıryqsha daralanyp kórinetin, – dep Qazaqstannyń halyq ártisi Tilektes Meıramov áriptes aǵasy týraly aǵynynan jarylyp óz esteligimen bólisti.

Ras, Serke Qojamqulov jaıly sóz bolǵanda óner ıesiniń sahnalyq sheberliginen bólek, akterdiń teatrǵa degen tazalyǵy men adamgershiligi týraly da jıi aıtylady. О́ıtkeni kıeli sahnaǵa jan-tánimen berilgen akterdiń bir róliniń ózin jarty ǵasyr boıy úzdiksiz hám úzilissiz oınap, shashaýyn shyǵarmaı, «eskirtpeı», keıipkerin zamana talabyna saı túrli býyn akterlerge qubylta otyryp jetkizýin sheberliktiń shyńy demeı kórińiz. Muhtar Áýezovtiń «Eńlik-Kebek» tragedııasyndaǵy Espembet beınesi sondaı rólderdiń qatarynda. Eń alǵash qazaq teatry tý kótergen 1926 jyldan bastap jarty ǵasyr boıy Serke Qojamqulov somdaýynda elý jyl eskirmegen Espembet róli akterdiń ónerdegi boıtumary dese de bolǵandaı. Odan bólek, qazaq sahnasyna 1939 jyly Iаgo beınesin alǵash alyp shyqqan akterdiń Serke Qojamqulov ekendigin de basa aıtý – paryzymyz.

Ulttyq sahnamyzda nebir kúrdeli beınelerdi kemeline keltire keıiptegen óner ıesiniń qazaq teatr tarıhy men kınematografııasynyń shejiresinen alar orny aıryqsha. Akterdiń sahnada somdaǵan «Revızordaǵy» – Zemlıanıka, «Túngi saryndaǵy» – Qydysh pen Táneke, «Tastúlektegi» – Arpabaı, «Alma baǵyndaǵy» – Dáýken, «Qozy Kórpesh – Baıan sulýdaǵy» – Qarabaı, «Abaıdaǵy» – Jırenshe, «Vetanam juldyzyndaǵy» – Ýan beıneleri óz aldyna bir tóbe bolsa, akter ekranda ómir syılaǵan «Dala ánderindegi» – batyraq, «Juttaǵy» – qoıshy, «Amangeldidegi» – Beket, «Raıhandaǵy» – Keke, «Abaı ánderindegi» – Baımaǵambet, «Altyn kerneıdegi» – Ádilbek, «Baký jalyndaryndaǵy» – Qadyr Qyrymqul, «Qozy Kórpesh – Baıan sulýdaǵy» – Qarabaı, «Alǵashqy eshelondaǵy» – Sadyqov, «Bizdiń súıikti dárigerdegi» – Serke, «Ana týraly ańyzdaǵy» – jylqyshy, «Aldar kósedegi» – Itbaı syndy keıipkerler galereıasy ulttyq kınematografııa qorjynyna qosylǵan qomaqty olja.

Akter sheberligi týrasynda taǵy da óner ıesiniń kózin kórgen áriptesteriniń esteligine júginetin bolsaq, Serke Qojamqulovtyń sahna men ekrandaǵy eshkimge uqsamas qoltańbasy qashanda menmundalap turatyn. Árbir róldiń bolmys-bitimine saı ózindik minezi men daýys yrǵaǵyn, sahnalyq qımyl-áreketi men sóz mánerin dál taýyp, qulpyrta oınatatyn akter bolǵan desedi. Ásirese, Qojamqulovtyń akterlik sheberligi komedııalyq rólderde aıqyn kórindi. Ondaı tańdalýy rólder qatarynda Taltańbaı (Maılınniń «Taltańbaıdyń tártibinde»), Iаıchnısa (Gogoldiń «Úılenýinde»), Tymaqbaı, Qarabaı, Qońqaı (Músirepovtiń «Amangeldisinde», «Qozy Kórpesh – Baıan Sulý» men «Aqan seri – Aqtoqtysynda»), Shahter Taıman (Á.Ábishevtiń «Dostyq pen mahabbatynda»), Espembet, Kóbikti han (Áýezovtiń «Eńlik – Kebegi» men «Qara qypshaq Qobylandysynda») jáne taǵy basqa kesek beıneler bar.

Akterdiń bir ereksheligi – ol ár rólinde barlyq talant qabileti men óner qudiretin sarqa jumsady. Mine, sondyqtan da komedııalyq sıpattaǵy beıneni jasasa kórermenin rııasyz kúlkige bóledi, al dramalyq qaharmany shynaıylyǵy hám tereńdigimen este qalady. Bir-birine kereǵar obrazdardyń qaı-qaısysyn da senimdi beıneleý has sheberliktiń belgisi ekeni sózsiz. Serke Qojamqulovtyń boıynan tabylǵan talant pen eńbekqorlyqtyń ushqyny ony qazaq óneriniń kóshbasshylarynyń qataryna shyǵaryp, aınymas abyroı bıigine kóterdi. Sonyń nátıjesinde sahnanyń serkesi atandy. Eń bastysy, ózi búkil sanaly ómirin arnaǵan týǵan halqynyń máńgilik súıispenshiligine bólendi. El júreginen óshpes ornyn aldy. Máńgilik ǵumyryna jol saldy. Akter shyǵarmashylyǵyn dáripteýge, ólmes ónerin óskeleń urpaqqa jetkizýdi maqsat tutqan aıtýly kórme sonyń aıǵaǵy. Serke salǵan sara jol óshpeıdi.