Rýhanııat • 25 Sáýir, 2021

Sahnanyń Serkesi

383 ret kórsetildi

Adamnyń esiminiń ózinde úlken mán jatsa kerek.

Eń alǵash týǵan dala topyraǵynda kásibı qazaq teatrynyń týyn kóterip, 1926 jyldyń qańtarynda óner áleminde úlken jańalyq jasaǵan sol kezdegi jankeshti de jalyndy jeti jastyń qatarynan tabylyp, ulttyq sahna óneriniń kósegesin kógertken san qyrly akter Serke – Seráli Qojamqulovtyń mańdaıyna tuńǵysh teatrdyń kóshin bastaý baqyty hám jaýapkershiligi qatar júktelipti. Sondyqtan bolsa kerek, Serke bastaǵan sańlaqtar salǵan sahnadaǵy sara jol qaı kezde de urpaqtary úshin ulaǵatty da taǵylymǵa toly. Onyń aıqyn dáleli – ótken jumada elorda tórinde Qaraǵandy oblysy Mádenıet, arhıv jáne qujattama basqarmasy, S.Qojamqulov atyndaǵy Jezqazǵan Qazaq mýzykalyq drama teat­ry Ulttyq mýzeımen birlese otyryp Serke Qojamqulovtyń 125 jyldyǵyna arnalǵan «Qazaq sahnasynyń iri tulǵasy» kórmesin ótkizdi.

Ulyq meıram Táýelsizdi­gimizdiń bıylǵy torqaly toıy­men tuńǵysh qazaq teatrynyń 95 jyldyq jáne sol kásibı qazaq teatrynyń negizin qalaý­shylardyń biri, QazKSR Ha­lyq ártisi, Sosıalıstik Eńbek Eri Serke (Seráli) Qojam­qu­lovtyń 125 jyldyq mereı­toıynyń tuspa-tus kelýi jaı ǵana kezdeısoqtyq bolmasa kerek. О́ıtkeni el egemen­di­giniń arqasynda, ásirese sońǵy onjyl­dyqta teatrlarymyz qana­tyn keńge jaıyp, ónerdiń jańasha tynysy ashylǵany anyq. Tulǵa mereı­toıy qarsańynda ótken aıtý­ly kórme sonyń bir parasy bolsa kerek.

– Uly akter Serke Qojamqu­lovtyń 125 jyldyq mereıtoıy respýblıkalyq deńgeıde toı­lanatyn ataýly kún ekeni barshańyzǵa málim. Serke aǵa­myz­dyń sońynda qalǵan mu­rasy – ulttyq ónerimiz úshin taǵy­lymy mol rýhanı qazyna. Sol murany óskeleń urpaqqa tabys­tap, jastardy ónerge baý­lý qajet dep oılaımyn. Sah­­na sańlaǵynyń ómiri men shy­­ǵar­mashylyǵyna arnalǵan búgingi mazmundy kórme sonyń basta­masy, Qaraǵandy obly­sy Mádenıet, arhıv jáne qujat­tama basqarmasy men S.Qojam­qulov atyndaǵy Jezqazǵan Qa­zaq mýzykalyq drama teatry ujymy­nyń ónersúıer qaýymǵa usyn­ǵan tamasha tartýy, – dep tul­ǵatanýǵa arnal­ǵan taǵylymdy sharanyń resmı bólimin ashyp bergen Mádenıet jáne sport mınıstr­liginiń Mádenıet jáne óner isteri depar­tamentiniń dırektory Kúmis Seıi­tova­nyń jú­rek­jardy lebizin odan ári asyl­­dyń synyǵy, sahna sań­la­­ǵynyń qyzy Marııam Seráli­qyzy: «Ákem 65 jyl sahnada óner kórsetti. Muhtar Áýezov atyndaǵy qazaq akademııalyq drama teatrynda 200-den asa rólde oınap, 25 fılmge túsken. Ǵabıt Músirepovtiń «Serke Qojamqulov – el jurtqa ustaz, perishtedeı taza, ádil adam» degen sózi bar. Ákemiz biz úshin báıterek edi. Ol jastardyń qulaǵynda júrsin dep 3 nárseni aıryqsha aıtyp ketti, olar: óner, til óneri, eńbek. Búgingi úlken sharany uıymdastyrýshylarǵa sheksiz alǵys aıtamyn», dep uly­dan qalǵan urpaq asqar taýy jaı­ly esteligin rızashylyq se­zim­men odan ári jalǵady.

О́ner maıtalmandary,
teatr ártis­teri men mádenıet sala­­sy­­nyń ókilderi qatysqan kórme­niń resmı ashylýy odan ári tul­ǵa murasy toptastyrylǵan kór­me zalynda jalǵasyn tapty. Taqy­ryp­tyq hám hronologııayq tur­ǵydan júıeli toptastyrylǵan maz­mundy kórmeden teatr jan­kúıerleri akter­­diń kózi tirisinde paıdalan­ǵan jeke zattary men oınaǵan spek­takl­derinde kıgen kos­tıým­derin, sondaı-aq teatr sah­nasy men ekranda somdaǵan ról­derinen tizbek­telgen fotosý­retter galereıa­syn tamashalap, kózaıym boldy.

Ańyz akter Serke Qojam­qu­­lov­­tyń shyǵarmashylyǵy, óner­­degi óreli joly jaıly sóz bolǵanda synshylar men árip­testeri sahna sańlaǵynyń «kish­ken­taı adamdardyń» obrazyn jasaýdaǵy sheber­ligin, keıip­kerler mineziniń komedııa­lyq kúıi men onyń ishki tragedııasyn jet­­kizýdegi utqyr sheshimderi men tapqyrlyǵyna aı­ryq­sha toqtalady.

– О́tken ǵasyrdyń 70-jyl­dary teatrǵa kelgen bizdiń býyn­nyń úl­ken baqyty – Seraǵańmen bir­ge qyz­met istep, ol kisiniń ak­­­ter­­­­lik, adamgershilik qasıetin qa­tar kórip, aǵalyq meıirimine bó­len­gen­digimiz der edim. О́ıtkeni 1926 jyly teatr ýyǵyn qadasqan kóptegen akterdiń kózin kóre almadyq. Kórsek te sahnada birge oınap, áriptes bola almadyq. Biraq esesine, Seraǵańmen bir sah­nada óner kórsetý baqytyna ıe boldyq. Meniń eń alǵashqy serik­tesim Serke aǵa bolǵanyn óner­degi úl­ken baqytym dep bilemin. Ol kisi­niń akterlik qasıetin, qa­bilet-sheber­ligin bir sózben jet­kizý múmkin emes. Seraǵańnyń ak­terlik qasıeti, meniń oıymsha, aqyl men parasat, shyndyq pen qııaldyń, tragızm men komızmniń joǵarǵy mádenı sıntezinde bolatyn. Sony­symen de sahnada ózgelerden aı­ryqsha daralanyp kórinetin, – dep Qazaqstannyń halyq ártisi Tilektes Meıramov áriptes aǵasy týraly aǵynynan jarylyp óz esteligimen bólisti.

Ras, Serke Qojamqulov jaıly sóz bolǵanda óner ıesiniń sah­­nalyq sheberliginen bólek, akter­diń teatrǵa degen tazalyǵy men adamgershiligi týraly da jıi aıty­lady. О́ıtkeni kıeli sah­naǵa jan-tánimen berilgen ak­terdiń bir róliniń ózin jarty ǵasyr boıy úzdiksiz hám úzilissiz oınap, shashaýyn shyǵarmaı, «eskirtpeı», keıipkerin zamana talabyna saı túrli býyn akterlerge qubylta otyryp jetkizýin sheberliktiń shyńy demeı kórińiz. Muhtar Áýezovtiń «Eńlik-Kebek» tragedııasyndaǵy Espembet beı­nesi sondaı rólderdiń qata­ryn­da. Eń alǵash qazaq teatry tý kóter­gen 1926 jyldan bastap jarty ǵasyr boıy Serke Qojamqulov somdaýynda elý jyl eskirmegen Espembet róli akterdiń ónerdegi boıtumary dese de bolǵandaı. Odan bólek, qazaq sahnasyna 1939 jyly Iаgo beınesin alǵash alyp shyqqan akterdiń Serke Qojamqulov ekendigin de basa aıtý – paryzymyz.

Ulttyq sahnamyzda ne­bir kúr­deli beınelerdi keme­li­ne kel­tire keıiptegen óner ıesi­niń qazaq teatr tarıhy men kıne­mato­grafııasynyń shejiresinen alar orny aıryqsha. Akterdiń sah­nada somdaǵan «Revı­zor­­daǵy» – Zem­lıanıka, «Túngi sa­ryn­­daǵy» – Qydysh pen Táneke, «Tas­túlektegi» – Arpabaı, «Alma baǵyn­daǵy» – Dáýken, «Qozy Kór­pesh – Baıan sulýdaǵy» – Qara­baı, «Abaıdaǵy» – Jırenshe, «Vetanam juldyzyndaǵy» – Ýan beıneleri óz aldyna bir tóbe bolsa, akter ekranda ómir syılaǵan «Dala ánderindegi» – batyraq, «Juttaǵy» – qoıshy, «Amangeldidegi» – Beket, «Raı­han­daǵy» – Keke, «Abaı ánderin­degi» – Baımaǵambet, «Altyn ker­neıdegi» – Ádilbek, «Baký jalyn­daryndaǵy» – Qadyr Qy­rym­qul, «Qozy Kórpesh – Baıan sulý­daǵy» – Qarabaı, «Alǵashqy eshe­londaǵy» – Sadyqov, «Bizdiń súıikti dárigerdegi» – Serke, «Ana týraly ańyzdaǵy» – jylqyshy, «Aldar kósedegi» – Itbaı syndy keıipkerler galereıasy ulttyq kınematografııa qorjynyna qosyl­ǵan qomaqty olja.

Akter sheberligi týrasyn­da taǵy da óner ıesiniń kó­zin kór­gen áriptesteriniń este­ligi­ne jú­ginetin bolsaq, Ser­ke Qojam­qulovtyń sahna men ekrandaǵy eshkimge uqsamas qoltańbasy qa­shanda menmundalap turatyn. Árbir róldiń bolmys-bitimine saı ózindik minezi men daýys yr­ǵaǵyn, sahnalyq qımyl-áre­keti men sóz mánerin dál taýyp, qulpyrta oınatatyn ak­ter bolǵan desedi. Ásirese, Qojam­qulovtyń akterlik sheberligi kome­dııalyq rólderde aıqyn kó­rindi. Ondaı tańdalýy ról­der qatarynda Taltańbaı (Maı­lınniń «Taltańbaıdyń tárti­binde»), Iаıchnısa (Gogoldiń «Úı­lenýinde»), Tymaqbaı, Qara­baı, Qońqaı (Músirepovtiń «Aman­geldisinde», «Qozy Kór­pesh – Baıan Sulý» men «Aqan seri – Aq­toq­tysynda»), Shahter Taı­man (Á.Ábishevtiń «Dostyq pen mahabbatynda»), Espembet, Kóbikti han (Áýezovtiń «Eńlik – Kebegi» men «Qa­ra qypshaq Qoby­landysynda») jáne taǵy basqa kesek beıneler bar.

Akterdiń bir ereksheligi – ol ár rólinde barlyq talant qabi­leti men óner qudiretin sarqa jum­sady. Mine, sondyqtan da komedııalyq sıpattaǵy beıneni jasasa kórermenin rııasyz kúl­­kige bóledi, al dramalyq qa­har­many shynaıylyǵy hám te­reńdigimen este qalady. Bir-bi­rine kereǵar obrazdardyń qaı-qaı­sysyn da senimdi beıneleý has sheberliktiń belgisi ekeni sóz­siz. Serke Qojamqulovtyń boıy­nan tabylǵan talant pen eńbek­qorlyqtyń ushqy­ny ony qazaq óneriniń kóshbasshylarynyń qataryna shyǵaryp, aınymas abyroı bıigine kóterdi. Sonyń nátıjesinde sahnanyń serkesi atandy. Eń bastysy, ózi búkil sanaly ómirin arnaǵan týǵan hal­qynyń máńgilik súıispenshiligine bólendi. El júreginen óshpes ornyn aldy. Máńgilik ǵumyryna jol saldy. Akter shyǵarmashylyǵyn dáripteýge, ólmes ónerin óskeleń urpaqqa jetkizýdi maqsat tutqan aıtýly kórme sonyń aıǵaǵy. Serke salǵan sara jol óshpeıdi.

Sońǵy jańalyqtar

12 tamyzǵa arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 10:30

Birqatar óńirde aýa sapasy nasharlady

Ekologııa • Búgin, 09:45

2186 adam koronavırýstan jazylyp shyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:30

Baqytjan Saǵyntaev jańa qyzmetke saılandy

Taǵaıyndaý • Búgin, 09:22

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Búgin, 09:13

Bir kúnde 1643 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:00

1/16 fınalǵa shyǵa almady

Tennıs • Búgin, 08:45

«Real» – Sýperkýbok ıegeri

Fýtbol • Búgin, 08:40

Anderkardta kúsh synasady

Sport • Búgin, 08:37

Shilde aıyndaǵy úzdikter anyqtaldy

Fýtbol • Búgin, 08:35

Shahmatshylardyń tarıhı jetistigi

Sport • Búgin, 08:34

«Altyn taı» Aıagózdiń enshisinde

Aımaqtar • Búgin, 08:32

Uqsas jańalyqtar