Pikir • 14 Mamyr, 2021

Úı ishindegi úılesim

129 ret kórsetildi

Jer-jahan, adamzat tutastyǵynyń, tynyshtyǵynyń saqshysy – meıirim. Bul, álbette, áýelden estip júrgen «Álemdi meıirim qutqarady» degen uǵymmen úndes ekeni anyq. Al osy meıirim tunǵan meken, beı­bit­shilik besigi – otbasy. Sondyqtan bú­kil dúnıeniń bútindigine basymdyq bere­tin BUU 1993 jyldan bastap 15 mamyrdy halyqaralyq otbasy kúni dep bekitken.

Qaı qoǵam úshin de otbasy qashanda eń mańyzdy qundylyq retinde qarastyrylady. Kez kelgen memleket turaqtylyqtyń tiregi sa­na­latyn otbasy ınstıtýtynyń qalpy bu­zyl­maı, qadir-qasıeti kemimeı, odan saıyn bekı túsýine múddeli. Keıingi kezderi zaman aǵymyna qaraı keıbir kózqarastar, ólshemder ózgerip, qoǵamnyń negizgi áleýmettik ınstıtýtynyń álsireýine áser etip jatqany jasyryn emes. BUU belgilegen bul halyqaralyq ataýly kún­niń maqsaty otbasy qundylyǵyn arttyrýǵa kóp­shilik nazaryn aýdarý ekeni túsinikti.

Sońǵy onjyldyqtarda otbasy ınstıtýty dástúrli qalpynan ájeptáýir aınyǵany baıqalady. Buǵan álemniń kóptegen elindegi nekelesýdiń azaıýy, ajyrasýlardyń jıileýi dálel bola alady. Osynaý negizgi qundylyqtyń mańyzy álsireýine basqa da qundylyqtardyń alǵa ozýy yqpal etýde. Árıne, bul jerde aldymen oıymyzǵa oralatyny – jan-jaqty er­kin­dikke shekten tys erkindik berilip jat­qa­ny. Mysaly, búginde azamattar úılenýge asyq­paıtyn boldy. Biraz elde otbasyn qu­rý­dyń ortasha jasy edáýir ósken. Bul óz kezeginde bala týý kórsetkishiniń kemýine de áser etedi. Sondaı-aq jaýapkershilik júgin jeńildetetin azamattyq neke jáne dástúrge qaıshy neke túrleri paıda bolyp, mundaılarǵa jurt qa­lyp­ty jaǵdaı sııaqty qaraı bastady.

Atalǵan máseleler qazirgi bizdiń qoǵamda da kórinis taýyp otyr. Statıstıkaǵa súıensek, eli­mizde jyldan jylǵa nekelesý azaıyp bara jatyr. Aıtalyq, 2020 jyly Qazaqstanda 128,8 myń neke qıyldy, bul 2019 jylmen salystyrǵanda 7,6% az. Al 2018 jyly 139 504, 2017 jyly 141 791 neke tirkelgen. Iаǵnı shańyraq kótergenderdiń qatary kóbeıer emes. Onyń ústine bara-bara ajyrasýlar sany art­qany odan saıyn qynjyltady. Mundaı keri­tartpa kórsetkishterge aldymen dástúrli otba­sy men din ınstıtýty yqpalynyń álsireýi se­bep bolýda. Din ınstıtýtynyń ústemdigi az jáne dástúrli otbasylyq kózqarastar kúshti emes qoǵamda ajyrasý deńgeıi joǵarylap ja­tyr.

«Qazaqstandyq otbasylar – 2020» ulttyq baıan­damasyna sáıkes, «Otbasylyq-demogra­fııa­lyq saıasat» saýaldamasynyń derekteri negizinde elimizdegi ajyrasýdyń sebepteri men saldarlaryna taldaý jasaldy. Sonda jo­ǵaryda aıtqandaı, salt-dástúrge neǵurlym basa mán beretin óńirlerde ajyrasýlar az bolatyny kórsetilgen. Sózimizge dálel re­tin­de ulttyq baıan­damadan naqty derek kel­tire ketkenimiz jón bolar. Onda «Batys jáne Shyǵys Qazaqstanda ajyrasýdyń jo­ǵa­ry deńgeıi bar, biraq jaǵdaı soltústik ob­lys­tar­ǵa qaraǵanda jaqsy. Almaty jáne Nur-Sultan sııaqty óńirlik mańyzy bar qala­lar ajyrasýdyń joǵary deńgeıin kórsetti, nekelesý men ajyrasýdyń araqatynasy – shamamen 2,4/1. Sonymen ajyrasýdyń eń joǵary deńgeıi – soltústik óńirlerde. Bul óńirlerde ortasha eseppen bir ajyrasý 1,68 nekelesýden keledi. Odan keıin batys jáne shyǵys óńirler. Shyǵys Qazaqstan oblysynda bir ajyrasýǵa – 1,9 nekelesý. Batys óńirlerinde bir ajyrasýǵa – orta eseppen 2,47 nekelesý. Ajyrasýdyń eń tómengi kórsetkishteri – Qazaqstannyń ońtústik oblystarynda. Ońtústik óńirlerdegi nekelesý men ajyrasýdyń ortasha araqatynasy bir ajyrasýǵa – 2,86 nekelesýden keledi» de­lin­gen.

Osy zertteý jumystary barysynda júr­gizil­gen saýaldama nátıjesinde respon­dent­terdiń 43,2%-y ajyrasýdyń negizgi sebebi otbasylyq zorlyq-zombylyq dep kórsetkenin atap ótý qajet. Rasynda, mundaı keleńsiz jaǵdaı – otbasy deıtin aıaýly uǵymǵa selkeý túsiretin, qoǵamdyq qundylyqtardy quldyratatyn qaýipti kórinis. Sondyqtan aıaly alaqan, qamqor qorǵan dep biletin otbasyndaǵy tynyshtyqty, qaýipsizdikti qamtamasyz etý úshin ondaǵy álimjettik máselesimen qoǵam bolyp kúresýimiz kerek. Iаǵnı úı ishindegi úı­le­simdi, jylylyqty buzatyn zorlyq-zom­by­lyqqa jol bermeý – otbasy ınstıtýtyn ny­ǵaı­týdyń birden-bir joly.

Jalpy otbasy ınstıtýty rýhanı qundy­lyq­pen qatar materıaldyq qundylyqqa súıe­ne­tini sózsiz. Áleýmettik jaǵdaıdyń ońalmaýy talaı shańyraqtyń shaıqalýyna sebepshi bolyp jatady. Yrysy da, kóńili de ortaımaǵan otbasy turaqtylyq tiregi – orta taptyń qalyptasýyna bastaıdy. Elbasymyz «Otbasy – Qazaqstan qoǵamynyń dińgegi, ekonomıkadaǵy, mádenıettegi, áleýmettik saıasattaǵy barlyq jańa jetistikteriniń negizi» dep bul máseleniń qanshalyqty mańyzdy ekenin udaıy aıtyp júr. Bul – «Otan otbasynan bastalady» deıtin qarapaıym qaǵıdanyń qaı zaman úshin de ózgermeıtin ólshem ekeniniń aıǵaǵy. Endeshe qashanda otbasymyz bútin bolyp, berekemiz arta bersin!

Sońǵy jańalyqtar

Ulylar úndestigi

Qazaqstan • Keshe

Baǵa baqylanady

Qarjy • Keshe

Meıirim shuǵylasy

Rýhanııat • Keshe

Kedergisiz orta kerek

Qoǵam • Keshe

Sıfrly damý: Jańa betburys

Tehnologııa • Keshe

Mahabbat áýeni

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar