Qoǵam • 09 Shilde, 2021

Maıkóbe men Shóptikól eldi mekenderindegi tıimsiz joba

334 ret kórsetildi

Pavlodar óńiriniń Baıanaýyl aýdany ákimdiginiń málimetinshe, byltyr Maıkóbe aýylyndaǵy sý qubyry qurylysyn temirtaýlyq «Dáneker» JShS júrgize bastaǵan. Al Shóptikól aýylyna quny 1 mlrd teńgege jýyq­taıtyn joba jasalyp, daıyndalǵan. Oblys ákimdigi Maıkóbedegi sý qubyry jumysyn aıaqtaýdy, al Shóptikóldegi qymbat jobany qaıta zertteýdi tapsyrdy.

Jalpy, Baıanaýyldyń Maı­kóbe men Shóptikól aýyldary jyldar boıy sýdy tasymal­dap jetkizý boıynsha paıdalanyp keledi. Bul másele jaqynda oblystyq ákimdiktegi jıyn barysynda da aıtyldy. Maıkóbe aýylyndaǵy sý qubyry qurylysyn merdiger «Dáneker» JShS keshiktirip otyr. Al Shóptikól aýylynda sý alatyn uńǵyma aýyldan alys, son­dyqtan ortalyq sýmen jabdyq­taý jobasy óte qymbatqa túsedi.

– Sýdy syrttan jetkizý – ót­ken zaman­nyń sarqynshaǵy, – dedi oblys ákimi Ábilqaıyr Sqa­­qov. – Bul aýyl­dardyń sý máse­lesin shuǵyl túrde she­shýimiz kerek.

Qazir Maıkóbe men Shóptikól atalatyn bul eki aýyl Maıqaıyń kentine qaraıdy. Kenttiń budan basqa Úshqulyn, Sulýjondegen aýyldary da bar. Buryn halqy kóp bolǵanda árqaısysy jeke-jeke aýyl bolǵan-dy. Kentte aýyldarymen qosqanda barlyǵy 9 686 turǵyn turady, aýla sany – 2 486. Kenttiń ózinde 8 971 turǵyn bolsa, aýyldarda, mysaly, Úshqulynda – 20 aýla (324 adam), Sulýjonda – 49 (194 adam), Maıkóbede – 66 aýla (186 adam), Shóptikólde 42 aýla (156 adam) bar. Aýyldyqtar sý qashan keledi, jol qashan jóndeledi dep zaryǵa kútýmen júrgende jyldar ótti. Jyldar boıy jalǵasqan sarqynshaq máseleniń shuǵyl túrde sheshilýi de múmkin emes bolar. Úmit úzip, amalsyzdan jaqsy jer izdep kóshkeni kóship ketti, kóshpegenderi sý da keler, jol da jóndeler degen kútý­men aýylda qaldy. Halyq sany azaıdy. Baıanaýyldaǵy jolsapardan kele jatyp Maıkóbe men Shóptikól aýyl­daryna da jolaı buryla ketken edik. Úıleri ábden tozyp ketipti. Bir qaraǵanda-aq aýylǵa janyń ashıdy. Shóptikóldiń qasyndaǵy kómir kenishi jabylǵan, biraq ken qazǵan oryndar sol kúıi ashyq qalyp, ishi sýǵa tolyp ketken sekildi. Aýyldar úshin bul da bir ekologııalyq másele. О́ıtkeni eki aýyldyń qasynda «Maıkóben-Vest» AQ kómir men Kerege­tas kenishteri ornalasqan. Jyldar boıy kenish­ten ushqan kúldi jutyp, dalaǵa shyǵa almaı qıyndyq kórip keldi. Bıznestiń áleýmettik jaýapkershiligi degen máselede sý men joldyń sharapatyna da kóńil aýdarsa deısiń.

2012 jyldary oblystyq máslıhat­tyń Ekologııa jáne qorshaǵan ortany qorǵaý máseleleri jónindegi turaqty komıssııasy bolatyn-dy. Qazir de depýtattar ıesiz qalǵan Shóptikól kenishinde paı­da bolatyn endogendik órtter jó­ninde másele qoıýy kerek. Bul órtter aı­maq ekologııasyna, sondaı-aq halyq den­­saýlyǵyna úlken zııan keltiredi. Jer­gilikti deńgeıde ekologııalyq apatqa jol bermeý úshin qazir ken qazbaıtyn Shóp­tikól kenishiniń burynǵy ıesin tabý da asa qajet.

Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń qaty­sýymen jyl saıyn ótken Shetel­dik ınvestorlar keńesinde kásipkerler alyp-satýmen emes, ken oryndaryn damytýmen jáne qarjy­lan­dyrýmen aınalysýy tıistigin aıtqanyn umytpaıyq.

Sol jyldary kenishtiń qaraýyndaǵy №14 skvajınany aýdandyq ákimdik kenish­pen birlesip, aýylǵa tartylatyn sý quby­rynyń jobalaý qujattaryn jasaý­y qajet bolǵan-dy. Bul maq­sat úshin «Maıkóben-Vest» JShS №14 skvajınanyń sý qoryn zertteý­ge 12 mln teńge bólý, sodan basqa joba­laý-sme­talyq qujattamany ázirleý jumys­taryn qarjylandyrýdy josparlaıdy dep ýáde bergen-di. Al basqarma basshysy Qadyljan Sátıevtiń aıtýyn­sha, Shóptikól aýylynda 42 úıde 150 adam turady. Sý qubyryn tartý jobasynyń quny 1 mlrd teńgege jýyq, shaǵyn aýyl­ǵa osynshama qarjy bólý tıimsiz bol­ǵandyqtan, blok-modýl ornatý qa­jet nemese sý kózin jaqyn jerden iz­deý qarastyrylýda. Qandaı joba bol­syn aldymen elep-eksheýden, zert­teýden, tekserýden, qoǵamdyq tyń­daýdan ótkizip baryp jasalatyny bel­gili. Bizdińshe, Shóptikól aýylyna sý quby­ryn tartýdyń tıimsiz bolatyn taǵy bir sebebi, aýyldaǵy úıler ábden tozǵan, er­teń ár úıge sý qubyryn ótkizgende eski úılerdiń qabyrǵasy qulap ketýi de múm­kin. Sondyqtan memleket qarjysyn únem­deý úshin tıimsiz ekeni onsyz da bel­gili jobany qaıta zertteýdiń de qajeti joq sııaqty.

Endi kelesi máselege keletin bolsaq, Maı­kóbe aýylyna sý tartý ótken jyly aıaqtalýy tıis edi. Biraq merdiger kompanııa – «Dáneker» JShS aýdandaǵy 4 aýylǵa sý qubyry jobasyn birde jal­ǵastyryp, birde toqtatyp, áli iske qos­qan joq. Qazir kópshilik merdiger kom­­panııalar jobalardyń konkýrsyn jeńip alyp, nátıjesinde joba aıaq­talmaı, durys júrgizilmeı qalatyny belgili. Sol sııaqty «Dáneker» JShS-da aýyldarǵa sý jetkizýge «dáneker» bola almaı otyr. Merdigerlerdiń sottasýy degen qazir tańsyq emes, úı­ren­shikti ádet­ke aınalǵandaı. Estýimizshe, kompanııa portal arqyly elimiz bo­ıynsha 70-ke jýyq jobany jeńip alǵan eken. Sondyqtan qaısy jobany júzege asyraryn bilmeı júrgen sııaqty.

Qurylys basynda kórgenimizdeı, tehnı­kalyq kólikteri, jumysshylary, ekskavtor­lary jetispeı qalatyny baı­qalady. Aýdan ákim­digi qazir merdiger kom­­panııany sotqa berip, sot isti qaraýda. Basqarmanyń máli­metinshe, 2023 jylǵa deıin óńirdegi 67 aýylǵa sý qubyrlaryn salý qajet bolsa, 33 aýylǵa keshendi blok-modýlder (KBM) ornatý qajet. Qazir aýyldarda 221,8 myń halyq turady. Ázirge 172 aýyl­ǵa qubyr arqyly sý jetti, 107 aýylda sý jergilikti kózderden alynsa, taǵy 71 aýyl turǵyndary ony KBM arqyly alýda. Tipti 13 aýyl sý qubyrlaryn ornatýdan bas tartyp, jergilikti sý kózderin qol­daný­dy jón kórgen eken.

Basqarma basshysy Qadyljan Satıevtiń sózine sensek, bıyl «Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda jal­py quny 11 mlrd teńge turatyn aýyldardy sýmen jabdyqtaý jónindegi 35 joba iske asyrylmaq. Qazir 33 joba boıyn­sha qurylys-montajdaý jumys­tary júr­gizilse, taǵy eki joba boıynsha konkýrstyq shara­lar ótýde. Jyl sońyna deıin 30 joba aıaqta­lady.

Eger 30 aýylǵa sý jetetin bolsa, árıne, qýanyshtymyz. Sonymen qatar bıyl 324 shaǵyn aýylǵa KBM or­natýǵa 314,7 mln teńge bólinipti. Qyrýar qarjy bólinip ornatylǵan keshendi blok-modýlderdi kútip-ustaý mindeti jergiliktiákimdikterge tapsy­rylady. Al keshendi kútip-ustaý jaýapkershiligi aýyl ákimdigimen birge turǵyndarǵa da min­detti.О́ıtkeni jergilikti sýmen jab­dyqtaý júıeleriniń sýbsıdııalaýǵa arnal­ǵan tizimin bekitý quzyreti jer­gilik­ti atqarýshy bılikke berildi.

Burynǵy jyldary Baıanaýyl ákimdigi shóptikóldikterge basqa jerge, ne aýdan ortalyǵyna, ne kórshi aýyldarǵa kó­shińder dep birneshe ret usynys ta jasap kórdi. Endi, Maıqaıyń kentine úı salyp, tur­ǵyndardy osy jerge kóshirse deıtin de usynys bar. Tıimdisi osy. О́ıtkeni osydan on jyl buryn Baıan­aýyldyń Japalaq, Qambaba, Maıajon, Qarashoqy, Erbaı, Bálten, Ertisbaı, Jýan­tóbe, Japa, Qarashat, Qyzylásker, Saryjal, Jánibek, Qyzylshilik, Sary­óleń, Aqtóbe, Isa, Mergen, Álke, Aman­taý, Jarqııaq jáne basqa da bir­neshe aýyl­y eseptik derekterden shyǵyp, bola­shaǵy joq aýyl ataldy. Sol kezde bir kúnde el otyrǵan, al búginde orny ǵa­na qalǵan bul aýyldardyń kúıin bas­qa­la­ry keshpese eken dedik. Ornynda bar ońa lar dep kútti halyq. Biraq jyldar boıy sýy joq, joly joq aýylda endi ári qaraı ómir súrý de múmkin emes bo lar.

– Qazir Shóptikólge jańadan sý tasıtyn mashına satyp alý qarastyrylýda. Buǵan deıin de aýyldyqtar 1 aptaǵa
jetetindeı sý jınap alatyn, jetpeı qal­ǵan jaǵdaıda ákelip beremiz, deıdi kent ákimi Erbatyr Moldaqulov.

Sońǵy jańalyqtar

Munaı baǵasy 16% tómendeıdi

Ekonomıka • Búgin, 11:30

Búgin aýa raıy qandaı bolady?

Aýa raıy • Búgin, 09:33

Elimizde 49 adam indet juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:14

Jańarǵan júıe jaýapkershiligi

Saılaý • Búgin, 08:58

Jańa elektr stansasy salynady

Qoǵam • Búgin, 08:55

Saıyndaǵy sý daýy

Aımaqtar • Búgin, 08:50

Top jarǵan úsh ǵalym

Bilim • Búgin, 08:45

Jalǵan habar taratqanǵa jaza qatań

Qoǵam • Búgin, 08:40

Qyrǵyzdyń óńindeı...

О́ner • Búgin, 08:35

Ana men bala amandyǵy

Medısına • Búgin, 08:35

Saıası alańdaǵy ustanym

Saılaý • Búgin, 08:25

Áleýmettik jobalardyń áleýeti

Úkimet • Búgin, 00:01

Uqsas jańalyqtar