Amankeldi batyrdyń portreti qalaı salyndy?

Osy oraıda aıtpaǵymyz, Torǵaı óńirinde óristegen ult-azattyq qozǵalys kóshbasshylarynyń biri Amankeldi Imanov jaıly bolmaq. Batyrdyń jo­ryq joldary men saıası is-áreketi jaı­ly buǵan deıin kóp zertteldi. Biraq kó­terilis kóshbasshysynyń sýreti saq­­talmaǵandyqtan osy olqylyqtyń or­­nyn toltyrý maqsatynda ataqty sý­­­retshi Ábilhan Qasteev kóp jyl eń­bek­­te­nip, batyrdyń portretin salyp shyqty.

Atalǵan oqıǵaǵa basty sebep – 1936 jyly ult-azattyq kóterilistiń 20 jyl­dyq merekesine oraı halyq batyry Amankeldi Imanovtyń portretin jasaý týraly úkimet bastama kóteredi. Osy jyldary qazaq kıno óneriniń tuńǵysh týyndysy «Amankeldi» atty kórkem fılm túsirildi. Osylaı Aman­keldi batyr obrazy zamanaýı turǵydan saıası ıdeologııanyń qaharmanyna aınaldy.

Onyń syrtynda KSRO basshy­sy I.Stalın arnaıy tapsyrma be­rip halyqty patrıottyq rýhqa tárbıe­leıtin qaharmandar tizimin jasatqan. Osy tizimge engen tulǵalardy dáripteý buqaralyq sıpatqa aınalǵan. Bul tizim­de qazaq halqy atynan Amankeldi Ima­nov bolǵan. Mine, osydan keıin Ke­ńes ókimetiniń bolashaǵy úshin kúres­ken tulǵanyń eskerýsiz qalǵany ja­raspaıdy. Halyqtyń aldyna ustaı­tyn batyrdyń kórkem beınesi kerek. Keńes ókimetin ornatý jolynda qur­ban bolǵan erlerdi eli osylaı este saqtaıdy...

Osyndaı saıası naýqan qyzǵan tusta sýretshi Ábilhan Qasteev Máskeýdegi kórkem sýret stýdııasynda bilim alyp júrgen. Osy oqý ornyn 1937 jyly biti­rip kelip, 1939 jyldan bastap Ábil­han aǵa Amankeldi batyrdyń port­retin salý isine kirisken.

* * *

Halyq batyry Amankeldi Ima­nov­tyń artynda eshqandaı sýret saq­tal­maǵany jaıly joǵaryda aıtyp ót­tik. Endeshe, ózin kórmegen adamnyń sýre­tin qalaı salady? Sol sebepti 1936 jyly berilgen úkimet tapsyrmasy úsh jylǵa kesheýildegen. 1939 jyly úkimet Qazaqstan Sýretshiler odaǵyna ekinshi ret mindet júktelgen. О́nertanýshy A.Plahotnaıanyń este­li­ginde, Amankeldi Imanovtyń portretin salýǵa 14 sýretshi tańdalǵanyn aıtady. So­nyń biri – Ábilhan Qasteev.

Amankeldi batyrdyń portretin salý úshin Ábilhan aǵa 1939 jyly Tor­ǵaı óńirine attanady. Ondaǵy maqsaty – batyrdyń kózin kórgen sarbazdarymen áńgimelesip, batyrǵa uqsaıdy-aý degen adamdardyń beınesin salý, ári týǵan-týystarymen áńgimelesý, osylaı ózin kórmegen beıtanys adamnyń tarıhı tulǵasyn jasap shyǵarý.

Bul sapary jaıynda sýretshi 1960 jyly jaryq kórgen «Bilim jáne eń­bek» jýrnalyndaǵy maqalasynda: «Men ba­tyrdyń beınesin izdegende eki túr­­li tarıhı materıaldarǵa súıendim. Onyń birinshisi: dokýmenttik (arhıvtik) ma­terıaldar, onda Amankeldiniń sý­ret­teri bolmaǵanymen ózi qurǵan ot­rıa­dy, júrgizgen jumystary týraly de­rekter jazylǵan. Sondaı derek­ter ju­mysymdy tolyq túsinip alý­ǵa qa­jet boldy. Ekinshisi – batyr tý­­­­raly halyq aýzyndaǵy ańyz-áńgi­me­­­ler. Olar Amankeldige baıla­nys­­ty oqı­ǵa­lar­dy, onyń túr-sıpa­tyn, kelbetin, is-áreketin, minez-qul­qyn qolmen qoı­ǵandaı etip aıtatyn. Osyn­daı ma­te­rıaldardy mol zert­­teı kelip, du­rys túıindegende, izde­gen beı­neń oıda­ǵydaı shyǵatynyn baı­qadym», dep jazypty.

Osylaı batyrdyń týǵan jerine barǵan sýretshi sarbazdaryn, týys­ta­ryn, kózin kórgen adamdardy jo­lyq­tyrǵan. Árbireýimen jeke-jeke áń­gimelesken. Mynanyń murny, mynanyń aýzy uqsaıdy degen adamdardyń bar­lyǵynyń sýretterin salǵan. Osy adam­dardyń profıli (qyry) men anfas (bet pishini) uqsastyǵyn tekserip otyrǵan. Batyrǵa uqsastyǵy bar-aý degen 30 adam­nyń portretin salyp shyqqan. 40-qa jýyq etıýd, detal jasaǵan.

Bul jumystardy aýyzben aıta salý ońaı. Shyn máninde iske asýy óte kúr­deli qubylys. Onyń ústine sýretin sa­lý­dy jaqtyrmaıtyn adamdar qansha­­ma. Keıbir keriaýyz aǵaıyndar: «Qara­ǵym, qolyńnan kelmeıtin iske urynyp neń bar, kelgen izińmen qaıtyp ketkin, arýaq­qa shet bolasyń, odan da kózi tiri pen­delerdiń betin shımaılasań da bol­mas pa edi!» dep sýretshiniń betin qaıtaryp, qolyn qaǵady. Onyń ber jaǵynda jol-kólik qatynasy atymen joq zaman.

Joǵarydaǵy oqıǵalardyń bir pa­rasy jaıly jýrnalıst Qymbat Toqta­muratqyzynyń «Qazaqtyń tuńǵysh sý­ret­shisi» atty maqalasynan («Astana aqshamy». 2004 jyl, maýsym) úzindi keltirsek: «...Batpaqqara aýylynda ba­tyrdyń týǵan inisi turady. Sol aǵa­sy­nan aýmaıdy, sony baryp kór, de­gen jeleýdi maldanyp, salt atpen jol­ǵa shyqqan Ábilhan aǵa alaı-dú­leı boranǵa urynyp adasyp ketedi. Áb­den áli quryǵanda attyń basyn bos ji­berip, at yqtasyn saılaýyt jer­ge kelgende jerge qulap túsedi. Qar ústi-ústine borap tur. Bir mezette kózi eriksiz ilinip ketken eken, esin jısa bireýler ózin qardyń astynan qa­zyp alyp jatqan sııaqty. Beti-qoly dom­byǵyp úsip ketken. Shopan jigit pen áıeli ekeýi eki jaqtap qarmen ysqylap jú­rip sýretshiniń janyn ajaldan aman alyp qalypty...».

Uzyn sózdiń qysqasy, Ábilhan Qas­teev osy jyly (1939) batyrdyń port­retin salyp, kelesi 1940 jyldyń ja­zynda Torǵaı óńirine alyp baryp, adamdarǵa kórsetedi. Kórgen adam­dar «uqsaıtyn sııaqty» degendi aıtady. Alaıda bul sýretke ózi qanaǵat­tanbaıdy. Júzi uqsaǵanymen qazaq halqynyń qasıetine tán tıptik beınesi ashylmaı qalǵan.

Sodan 1941 jyly Amankeldiniń ekin­shi portretin salady. Ol da ózin qana­ǵattandyrmaıdy. 1943 jyly úshin­shi portretin fas jáne profıldik baǵytta salyp shyǵady (1-sýret). Bul sýrette batyrdyń kelbeti daralana tú­sedi. Bul ekinshi Dúnıejúzilik so­ǵys júrip jatqan kez. 1943 jyly Al­maty qalasynda Abaı atyndaǵy opera jáne balet teatrynyń foıesinde sýretshilerdiń kórmesi ótedi. Á.Qasteev sońǵy sýretin kórmege ákelip qoıady. Kórmeni ádeıi aralap kórgen memleket qaıratkeri Álibı Jangeldın dosy Amankeldiniń sýretine qarap turyp: «Myna sýretke qarap dosymdy eske alamyn. Sýret túp nusqa Amankeldiniń ózine jaqyn. Kelbet uqsastyǵy, minez bitisi, tıptik ereksheligi men belgisi kádimgi ómirdegi Amankeldiniń ózindeı» dep yqylas bildiripti («Qazaqstan sý­retshileri». 1943 jyl, №2).

Kelesi 1944 jyly Amankeldiniń týǵan balasy Shárip Amankeldiuly or­talyq mýzeı kórmesinde turǵan áke­siniń osy sýretin kórip, mýzeıdiń qol­tańba kitabyna: «Ábilhan aǵanyń salǵan sýretine qarap ákemdi kórgendeı áserde boldym» dep jazypty.

* * *

Ábilhan aǵa batyrdyń sýretin salý­dy báribir toqtatpaıdy. Buǵan de­ıingi salǵan sýretteri kóńilinen shyq­paı kúni-túni izdenýmen bolady. Ta­ǵy da el aralaıdy, burynǵy salǵan sý­ret­terin kórsetedi. Áıteýir birdemesi je­tispeıdi... Sóıtip júrip 1947 jyly Aman­keldi batyrdyń jańadan taǵy bir sý­retin salyp shyǵady (2-sýret). Bul sý­retti QazSSR Mınıstrler kabıneti be­kitip, qaýly qabyldaıdy. Portretti Tor­ǵaı qalasynda ashylǵan Amankeldi Imanovtyń memorıaldyq mýzeıine ji­beredi.

Bir qyzyǵy, osy sýrettiń basyna da kishigirim «náýbet» tóngen. Jo­ıy­lyp ketýdiń tabaldyryǵyna baryp qaıtqan. Oqıǵa bylaı bolypty. 1961 jyly Torǵaıdaǵy Amankeldi Ima­novtyń memorıaldyq mýzeıiniń dırektory, áıgili halyq aqyny Nurhan Ahmetbekov qatty naýqasqa shaldyǵyp, ol kisiniń ornyna jas azamat Seıit Kenjeahmetov taǵaıyndalady. Sodan Amankeldi batyrdyń týǵanyna 90 jyl tolǵan 1963 jyly «Torǵaıdaǵy ba­tyrdyń mýzeıi jabylsyn, dúnıe-múlki Qostanaıǵa kóshirilsin!» degen solaqaı jarlyq keledi. Mýzeıdi kóshirmes bu­ryn onyń múlki men kórnekilik eksponattaryn tizimdep, hattap-shottap qabyldaý úshin oblystan Pavlıvskıı deıtin qyzmetker keledi. Ol kisi barlyǵyn tizimdep bolyp, qajetsiz zattardy órtep jiberýge nusqaý beredi.

Joıylýǵa tıis zattardyń arasyn­da zamanynda 12 myń rýblge baǵa­lanǵan Á.Qasteev 1947 jyly salǵan Amankeldi batyrdyń sýreti ketip bara jatyr. Sekeń qostanaılyq áriptesi Pavlıvskııge ári jalynady, beri ja­lynady, nátıje joq. Kóz aldynda óner týyndysy órtengeli jatyr. Amaly taýsylǵan Seıit aǵa aılaǵa kó­shedi. Qonaǵyn óz úıine alyp baryp uıyq­tatyp tastap, tún ortasynda sý­retti urlap shyǵyp, tyǵyp tastaıdy.

Arada jeti jyl ótkende 1970 jyly Torǵaı oblysy qaıtadan ashylyp, oblystyń ıdeologııa jónindegi hatshysy bolyp marqum О́zbekáli Jánibekov keledi. 1972 jyly osy kisiniń bastamasymen oblystyq ólketaný mýzeıin ashý qolǵa alynady. Osy oraıda, Seıit Kenjeahmetuly joǵardaǵy oqıǵany bir kezegi kelgende О́zekeńe baıandaıdy. О́zbekáli aǵamyz sol kúni tyǵýly jatqan sýretti aldyryp, mýzeıge qoı­dyrady.

* * *

Sýretshi Ábilhan Qasteev batyr­dyń portretin salýdy osymen toq­tatyp qoıǵan joq. Egerde basqa bireý bol­sa 1944 jyly osy eńbegi úshin «Qazaqstannyń Halyq sýretshisi» ata­ǵyn alǵan sátte-aq tizgin tartyp, toq­tar ma edi. Ábekeńniń ón bo­ıyn­da ondaı toqtaý, toqyraý, óz isi­ne oryn­syz qanaǵattaný sııaqty keleń­siz qasıetter bolmaǵan syńaıly. Onyń dáleli retinde aıtarymyz: joǵa­ry­daǵy salǵan sýretteriniń birde-biri­ne qanaǵattanbaı, 1950 jyly Aman­keldi batyrdyń portretin shyt jańa qaıtadan salyp shyǵady (3-sýret).

Bul kartınada Amankeldi beınesi shynaıy halyq batyry, qolbasshy re­tinde kórinis tapqan. Osy sýretke ózi de qan­aǵattanǵan. Halyq ta razy bolǵan. Sýret Búkilodaqtyq kórkemsýret kór­mesine qoıylyp, joǵary baǵaǵa ıe bo­lady. Ári Máskeýdegi óner baspa­synan túrli-tústi boıaýmen basy­lyp shyǵyp, búkil odaq kólemine myńdaǵan tı­rajben taratylady. Búgingi orta mek­tep oqýlyqtaryna enip, ulttyq ensıklopedııalardyń bárinde beınelengen Amankeldi batyrdyń beınesi osylaı dúnıege kelgen eken.